Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1(6)

2-21-119461 10 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank või EE567700771003819792 LHV Pank riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja P OÜ 17.11.2019 laenulepingu nr TL3480207 ning 28.11.2019 laenulepingu nr TL3486514. Kostja pidi laenu tagastama 2(6)

2-21-119461 kokkulepitud maksegraafikute alusel. Kuna kostja ei täitnud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt, ütles P OÜ kostjaga sõlmitud lepingu nr TL 3480207 üles 30.07.2020 ja lepingu nr TL 3486514 üles 10.08.2020. P OÜ loovutas nõude 11.08.2020 Osaühingule Aktiva Finants. Laenulepingu nr TL3480207 alusel anti kostjale laenu summas 500 eurot. Kostja on tasunud põhiosa katteks kokku 173,11 eurot ning tasumata põhiosa võlgnevus moodustab seega 326,89 eurot. Laenulepingu nr TL 3486514 alusel anti kostjale laenu ka summas 500 eurot. Laenu tagastamiseks on kostja tasunud kokku 144,08 eurot ja seega põhiosa võlgnevus moodustab 355,92 eurot. Tulenevalt eeltoodust moodustab kostja põhivõlgnevus kahe lepingu alusel kokku 682,81 eurot. Lepingus nr TL3480207 on pooled kokku leppinud intressimääraks 35,39% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 7. osamaksest 15.05.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 9. osamakseni 14.07.2020 summas 28,80 eurot (10,53 + 9,61 + 8,66 = 28,80). Kostja intressi tasunud ei ole. Lepingus nr TL3486514 on pooled kokku leppinud intressimääraks ka 35,39% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 7. osamaksest 26.05.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 9. osamakseni 25.07.2020 summas 28,80 (10,53 + 9,61 + 8,66 = 28,80). Kostja intressi tasunud ei ole. Seega moodustab kostja intressivõlgnevus kokku kahe lepingu alusel 57,60 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud summas 40 eurot, mis on järgmised:

2-21-119461 kostja kohtule vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. TsMS § 3141 lg 1 kohaselt kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kohus toimetas kostjale menetlusdokumendid avalikult kätte. Seega loeb kohus, et hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus on kostjale 17.12.2021 kättetoimetatud. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hageja on esitanud kohtule 11.08.2020 kostjale adresseeritud teatise nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on laenulepingutest nr TL3486514 ja TL3480207 tulenevad nõuded loovutatud Osaühingule Aktiva Finants (dtl 84). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS§ 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad kostja ja OÜ P vahel sõlmitud lepingutest nr TL 3480207 ja TL 3486514, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Kostja ei ole laenu täies ulatuses tagastanud, mistõttu on põhjendatud kostjalt välja mõista tasumata põhivõlgnevus lepingu nr TL3480207 summas 326,89 eurot ja tasumata intress summas 28,80 eurot ning lepingu nr TL3486514 põhivõlgnevus summas 355,92 eurot ja tasumata intress summas 28,80 eurot. Kokku tuleb välja mõista seega põhivõlgnevus summas 682,81 eurot ja intress summas 57,60 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid 4(6)

2-21-119461 täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis lepingu nr TL3480207 alusel põhivõla summalt 326,89 eurot lepingu ülesütlemisest alates, s.o 31.07.2020 kuni hagi esitamiseni 03.11.2021, lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 35,39%. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue lepingu nr TL3480207 alusel summas 145,98 eurot. Hageja nõuab ka lepingu nr TL3486514 alusel viivist põhivõla summalt 355,92 eurot lepingu ülesütlemisest alates, s.o 11.08.2020 kuni hagi esitamiseni 03.11.2021, lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 35,39%. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue lepingu nr TL3486514 alusel summas 155,16 eurot. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. Kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja paluski lugeda viivisemääraks intressimäära 35,39% aastas vastavalt lepingu tüüptingimustes kokkulepitule. Seega on põhjendatud hageja viivise nõue kokku summas 301,14 eurot. Hageja palub välja mõista ka täiendava viivise alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni seadusjärgses määras. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis mõlemalt põhinõudelt VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist peale lepingu ülesütlemist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjale saadetud esimese meeldetuletuskirja eest 20 eurot ning teise ja kolmanda kirja eest kokku 10 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt muude makseviivitusega tekkinud kulude hüvitamist summas 10 eurot. See hõlmab nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule vastamisega seotud kulusid, võlanõuete selgitamise ja vastuväidetele vastamist telefoni ja e-kirja teel, võlgnikule tehtavate kõnede kulusid ning võlanõude avaldamisega tehtud kulusid. Kohus leiab, et põhjendatud on rahuldada hageja võla sissenõudmiskulude nõue osaliselt, s.o. summas 30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 2 alusel võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000,00 eurot. 5(6)

2-21-119461 Kohtu hinnangul ei ole hageja piisavalt põhjendanud ega tõendanud muude kulude kandmist summas 10 eurot. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Hagiavaldusele on lisatud 3 kirja, mis olid kostjale hageja poolt saadetud pärast lepingu lõppemist (dtl 150-152). Seega leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud summas 30 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 200 eurot ja õigusabikulud summas 480 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu summas 200 eurot. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud summas 480 eurot ei ole põhjendatud. Esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et hagi koostamisele ja tõendite kogumisele võis esindajal kuluda 1 tund. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud kuluks 120 eurot õigusabi kulude katteks. Tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil. Seega moodustavad hageja menetluskulud antud juhul kokku 320 eurot (riigilõiv summas 200 eurot ning mõistlikud õigusabi kulud summas 120 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud viivise väljamõistmist menetluskuludelt. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.