2-21-144005/9 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

7.Mõista M.R. aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post [email protected]) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

XXX oli lepingu tingimuste kohaselt õigus leping üles öelda, kui klient on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva makse või selle osa tasumisega ja XXX on andnud kliendile edutult kahenädalase täiendava tähtaja viivituses oldud summa tasumiseks koos hoiatusega, et XXX ütleb lepingu selle tähtaja jooksul maksete tasumata jätmise korral üles ja nõuab kogu võla tasumist. XXX teavitas lepingust ja kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest juhindudes kostjat lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest. XXX andis kostjale tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei pidanud nimetatud tähtpäevast kinni. XXX kuulutas krediidi tagastamise tähtpäeva 18. mail 2021 seega saabunuks. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal kasutusel krediidisumma 20 eurot ja tasumata intress 2 eurot 48 senti. XXX loovutas 10. juunil 2021 oma nõuded kostja vastu hagejale. Kostjat teavitati nõuete loovutamisest kirjalikult. Hageja edastas kostjale järgmised võlateatised: 22.07.2021, 13.09.2021 ja 6.12.2021. Hagejal tekkis sellest tulenevalt kulu 25 eurot. Hageja nõuab lepingu ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel viivist põhivõlalt 20 eurolt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni 14. veebruarini 2022 lepingujärgse intressimääraraga võrdses määras, so 39,90% aastas. Hagiavalduse esitamise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivisenõue 5 eurot 95 senti. Hageja nõuab edaspidi viivist põhinõudelt alates 15. veebruarist 2022 kuni põhinõude kohase tasumiseni intressi määraga võrdses viivisemääras, so 39,90% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale isiklikult allkirja vastu kätte hiljemalt 22. veebruaril 2022. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta kohtule tähtaja jooksul, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.