Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks. Kaja võib esitada 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale sätestatud nõuded on selgitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-is 416. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu arvestatuna poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100,00 eurot ja mitte rohkem kui 2100,00 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kui menetlusosaline pole oma majandusliku seisu tõttu suuteline riigilõivu tasuma, on tal õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb menetlustoimingu tegemiseks määratud tähtaja jooksul lisaks menetlusabi taotluse esitamisele teha ka nõutud menetlustoiming (TsMS § 187 lg 6). Avalduse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED

Hageja nõude aluseks on kostja ja X AS-i vahel sõlmitud krediidileping 4852382. Nõue on loovutatud hagejale. Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu. Kohus jätab rahuldamata intressinõude, osaliselt meeldetuletuskirjade tasu summas 10,00 eurot ja sissenõudmiskulude nõude. Lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot (VÕS § 1132 lg 1 ls 1). Hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse (VÕS § 1132 lg 1 ls 3). Hagiavalduse kohaselt saadeti kostjale neli meeldetuletuskirja. Kohus loeb esimese ja kolmanda tasuta meeldetuletuseks ja teise ja neljanda vastavalt tasuliseks meeldetuletuseks. Seega on meeldetuletuskirjade kulu põhjendatud summas 10,00 eurot. Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle

2(3)

1000 euro (VÕS § 1132 lg 2 p 3). Hageja kirjeldas sissenõudmiskulude tekkimise võimalikke põhjuseid, kuid ei esitanud ühtegi konkreetset asjaolu, millega sisustada käesolevas asjas sissenõudmiskulude tekkimine. Seetõttu ei ole kohtu ette toodud asjaoludel sissenõudmiskulude nõue põhjendatud. Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Seega peab krediidisaaja tasuma intressi põhivõlalt, mida tal on õigus kasutada ehk mille tagastamise tähtaeg ei ole saabunud. Hagiavalduse kohaselt pidi kostja igakuiselt 15. päevaks tagastama krediidilimiidis hõlmatud krediiti vähemalt miinimummakse ulatuses vastavalt arvele. Hagis on intressi arvestatud perioodi eest 02.08.-01.09.2021 (78,91 eurot), 01.0915.09.2021 (36,83 eurot), 01.09-01.10.2021 (78,90 eurot), 01.10-15.10.2021 (36,82 eurot), 01.10-01.11.2021 (81,54 eurot) ja 01.11.-15.11.2021 (36,82 eurot). Kohus palus hagejal selgitada, missuguselt summalt on intressi nimetatud perioodidel arvestatud ning miks on intressi osade perioodide eest arvestatud topelt. Hagejal oli võimalus nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustada vastusena puuduste kõrvaldamise määrusele. Hageja sisulisi selgitusi intressi nõude kohta ei esitanud, vaid märkis, et intressi arvestatakse limiidi kasutamise eest intressimääraga 47,88% aastas. Esitatud asjaoludel on hageja jätnud põhjendamata intressinõude kujunemise, sh ei nähtu arvestusest, missuguselt summalt on intressi arvestatud, kuna intressinõude summa on ajas püsiv või suurenev, siis ei arvesta see hagis esitatud väidet, et osa limiidi osas pidi kostjal tekkima tagastamise kohustus ja vastavalt ei saanud tagastatavalt põhinõudelt enam intressi arvutada. Põhjendamata on ka, miks teatud perioodidel on intressi arvutatud kahekordselt. Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 423 lg 2 p 2). Eesmärgi saavutamine võib olla võimatu tulenevalt hageja poolt esitatud asjaoludest.1 Kohus võib kaalutlusõiguse alusel otsustada, kas jätta hagi sellisel juhul läbi vaatamata või rahuldamata.2 Kohus peab õigusrahu huvides põhjendatuks lahendada vaidlus esitatud nõuetes lõplikult ning kohus jätab asjaoludega põhjendamata nõuete osas hagi rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

TsMS II komm vlj, § 371, p 3.4.5.6.(a). TsMS II komm vlj, § 423, p 3.3.(b).

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.