Kohtla-Järve linn, Toome pst 14 korteriühistu avaldus E. S. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised
Avaldaja:
Kohtla-Järve linn, Toome pst 14 korteriühistu (rk 80003403, asukoht Toome pst 14, Ahtme linnaosa, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond, 31022)
Avaldaja lepinguline esindaja:
P. P. (e-post XXX)
Puudutatud E. S. (ik XXX, elukoht XXX; e-post XXX, isik: tegelik elu- või viibimiskoht ei ole teada) Puudutatud M. S. (e-post XXX) isiku lepinguline esindaja:
RESOLUTSIOON
Kohtla-Järve linn, Toome pst 14 korteriühistu avaldus rahuldada.
2.Välja mõista E. S.lt Kohtla-Järve linn, Toome pst 14 korteriühistu kasuks võlg 983 (üheksasada kaheksakümmend kolm) eurot 79 senti.
3.Välja mõista E. S.lt Kohtla-Järve linn, Toome pst 14 korteriühistu kasuks viivis alates 1.04.2025.a kuni põhinõude (973,03 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Menetluskulud jätta E. S. kanda. 4.1 Välja mõista E. S.lt Kohtla-Järve linn, Toome pst 14 korteriühistu kasuks avaldaja menetluskulude katteks 489 (nelisada kaheksakümmend üheksa) eurot ja 20 senti. 1
4.2 Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
1.Kohtla-Järve linn, Toome pst 14 korteriühistu esitas 11.03.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse E. S. vastu võla nõudes. Kohus tegi 14.03.2025 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud E. S.le kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 23.04.2025.a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue võlgniku E. S. suhtes üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Viru Maakohtule.
2.Kohtla-Järve linn, Toome pst 14 korteriühistu esitas 7.05.2025.a. Viru Maakohtule avalduse E. S. vastu võlgnevuse nõudes. Avalduse kohaselt on E. S. korteri asukohaga xxx omanik. E. S. on korteriomanikuna Toome pst 14 korteriühistu liige. Avaldaja märgib oma avalduses, et korteris asukohaga xxx keegi ei ela. Puudutatud isiku tegelik viibimiskoht pole avaldajale teada. Korter asukohaga xxx on registreeritud puudutatud isiku elukohaks. Sama vastas avaldajale ka rahvastikuregister. Teisi võimalikke elu- ega viimiskoha andmeid pole puudutatud isik kuhugi esitanud. Avaldaja on pidevalt igakuiselt väljastanud jooksvaid arveid e-postile xxx, millelt vahest saabus ka mingi teave, kuid selle eposti kuulumist puudutatud isikule ei saa avaldaja kindlalt väita. Sellele e-postile saadetud arvetele järgnesid vahel ka tasumised. Paar aastat tagasi tuli viidatud e-postilt teade, et korteriomanik kavatseb korteri müüa, kuid korter on tänaseni võõrandamata. Avaldaja palus korduvalt teatada puudutatud isiku tegelik viibimiskoht, kuid vastust ei saanud. Toome pst 14 korteriomanikud on moodustanud maja haldamiseks korteriühistu. Alates 2008 aastast teostab Kohtla-Järve linn, Toome pst 14 korteriühistu Kohtla-Järve linn, Toome pst 14 elumaja haldamist ja majandamist. Kommunaalteenuste tarbimise ja igakuiste elamu haldamisega seotud kulutuste eest väljastas korteriühistu puudutatud isikule igakuiselt arved. Esitatud arvetel kajastub hooldustasu, trepikodade koristus, küte, vee ja kanalisatsioon, üldelekter, raamatupidamisteenused, kaudsed kulud. Maja hooldustasu arvestatakse lähtudes korteri üldpinnast ning korteriühistu üldkoosoleku otsusest. Küte on seotud teenuse tarbimisega. Arvestamise aluseks on korteri üldpind ja kehtiv teenuste tariif. Osutatud teenuste (hooldus- ja kommunaalteenuste) eest on korteriomanik ajavahemikul 01.03.2023 – 31.03.2025 jätnud korteriühistule tasumata 973,03 eurot. Korteriomanik tasus perioodil 1.11.23-06.05.2025 avaldajale ainult kuus korda (kokku summas 1507 eurot, vt dtl 58). Korteriühistu palub E. S.lt välja mõista: võlg 973,03 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 10,76 eurot;
viivis TsMS § 367 alusel alates 1.04.2025.a VÕS § 113 kohaselt kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud 489,20 eurot (millest 50 eurot riigilõiv ja 439,20 eurot avalduse koostamise kulu) palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. 2
3.Kohus saatis E. S.le avalduse koos lisadega aadressil xxx. Materjalide kättesaamist kinnitas M. S., E. S. volitatud esindaja, 13.08.2025.a. e-posti xxx teel. Kohus kohustas puudutatud isikut 14 päeva jooksul kirjalikult vastama. Puudutatud isik esitas kohtule e-kirja, milles palus sõlmida avaldajaga maksegraafiku tingimustel, et puudutatud isik maksab võlgnevuse 250 eurot igakuiselt kuni võlgnevuse kustutamiseni. Kohus andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks esialgu kuni 31.07.2025 (dtl 79); seejärel pikendas puudutatud isiku esindaja taotlusel kuni 15.08.2025 (dtl 86-89). Avaldaja esindaja märgib 18.08.2025 vastuses kohtunõudele, et ei pea võimalikuks kompromissi sõlmimist kuna lubadusi on M. S. andnud korduvalt ja pole neist kinni pidanud (dtl 93).
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Kohus rahuldab avalduse.
5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.
6.Avaldaja tugineb nõudes asjaolule, et E. S. korteriomanikuna ja korteriühistu liikmena on rikkunud puudutatud isiku liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Eelduseks, et asjast puudutatud isikul on kohustus tasuda ühistu majandamiskulude eest, on tema kuulumine avaldaja liikmete hulka. Selles osas käesolevas tsiviilasjas vaidlust ei ole. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on E. S. xxx korteri (registriosa nr xxx) omanik (dtl 2224), seega on E. S. Toome pst 14 korteriühistu liige (Toome pst 14 KÜ põhikirja p 9 dtl 25-37).
7.Korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu ja lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ning arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid osutatud ja ostetud teenuste eest. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha KrtS § 40 lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt
oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1).
3
8.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kinnistusraamatu väljavõtte (dtl 22-24), millest nähtub, et E. S. on xxx korteriomanik; korteriomanikule on tasumiseks esitatud kommunaalteenuste arved (dtl 38-57; arvetelt nähtub tasu üldelektri, maja hoolduse, koristaja, raamatupidamisteenuse, üldvee, kütte, remondifondi ja kaudsete kulude eest, sh ühiku hind, tasumisele kuuluv summa, võlg ja viivis varasema perioodi eest); andmed E. S.lt saadud laekumiste kohta (dtl 58; perioodil 6.02.2024-5.02.2025 on tasutud 1507 eurot); kliendikaardi, millelt nähtub korteriomaniku võla kujunemine perioodil 3.11.2023-31.03.2025 (dtl 59) ning tasumata põhivõlg viidatud perioodil on 973,03 ja sissenõutavaks muutunud viivis 10,76 eurot. Korteriomaniku kohustus tasuda kommunaalteenuste eest tuleneb KrtS § 40 lg 1 ja 2 ning põhikirja p-st 29. Korteriühistu palub E. S.lt välja mõista: põhivõlg 973,03 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 10,76 eurot (perioodi eest 01.11.2023-31.03.2025), viivis alates 01.04.2025.a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses (seadusjärgses määras).
9.VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriomanik on jätnud osutatud kommunaalteenuste eest tasumata ning võlgnevus 31.03.2025.a. seisuga on 973,03 eurot. Kohustuse täitmata jätmine või täitmisega viivitamine on kohustuse rikkumine VÕS § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamiseks kohustust rikkunud võlgniku suhtes (sh nõuda kohustuse täitmist lg 1 p 1 ja viivist p 6). Viidatud sätetest tulenevalt on kohustuse rikkumine maksete tasumata jätmine, tasumisega viivitamine, samuti ebaregulaarne ja suvalistes summades arvete tasumine. Seega on avaldaja õigustatud kasutama õiguskaitsevahendeid kohustust rikkunud korteriomaniku vastu. Kohus rahuldab avaldaja põhinõude 973,03 eurot.
10.Kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses (KrtS § 42 lg 1). Avaldaja on arvestanud viivist perioodi 01.11.2023-31.03.2025 eest 10,76 eurot (sissenõutavaks muutunud viivis; dtl 59). Lisaks sissnõutavaks muutunud viivisele nõuab avaldaja viivist TsMS § 367 alusel alates 01.04.2025.a. VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on seisukohal, et avaldaja viivisenõue on põhjendatud.
11.E. S. volitatud esindaja esitas kohtule e-kirja, milles palus sõlmida avaldajaga maksegraafiku tingimustel, et puudutatud isik maksab võlgnevuse 250 eurot
igakuiselt kuni võlgnevuse kustutamiseni. Kohus andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks kuni 31.07.2025 ja pikendas kuni 15.08.2025 (dtl 72-75; 79, 86-89). Avaldaja kompromissi sõlmimisega ei nõustunud (dtl 93) viidates asjaolule, et puudutatud isiku esindaja on andnud korduvaid lubadusi võlgnevuse tasumiseks, kuid pole neid täitnud ja avaldajal puudub usaldus selles, et kompromissi täideks.
4
Puudutatud isik ei ole vastu vaielnud nõude suurusele, ei ole tõendanud ka seda, et oleks võlgnevuse täies ulatuses tasunud või puuduks korteriomanikul üldse täitmata kohustus avaldaja ees. Kohus rahuldab avaldaja nõude. Menetluskulude jaotus
12.Vastavalt TsMS § 172 lg 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ja avalduse koostamise kulu 439,20 eurot (3 tundi tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks), kokku 489,20 eurot.
13.Kohus on seisukohal, et avaldaja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud. Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on sh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 lg 1). Põhjendatud on taotlus tasutud riigilõivu hüvitamise osas. Põhjendatud on õigusabikulude 439,20 euro hüvitamise taotlus (arvestusega 3 h x 120 eurot). Avaldajat esindas menetluses TsMS § 218 vastav lepinguline esindaja. Esindaja töötunnihind vastab teenuse keskmisele turuhinnale ning toimingutele kulutatud ajahulk (3 h) on mõistlik. Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja menetluskulude katteks 489,20 eurot.
14.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt / Piret Raik Kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.