Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma hagi Renovum OÜ ja Maipõrnikas OÜ vastu vara arestist vabastamiseks ja kinnistusraamatust keelumärke kustutamiseks vajalike nõusolekute andmise kohustamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Manetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Loft AB OÜ (pankrotis) (registrikood 14483195) pankrotihaldur Toomas Saarma (e-post: [email protected]) Kostja I: Renovum OÜ (registrikood 14042462, aadress Rävala pst 8, 10143 Tallinn); Kostja I lepinguline esindaja: A. L. (e-post: [email protected]); Kostja II: Maipõrnikas OÜ (registrikood 14806729; aadress Värvi 5, 10621 Tallinn; e-post: [email protected]), seaduslik esindaja juhatuse liige K. A. (e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Vabastada täiteasjas nr 022/2020/6633 aresti alt Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxx kantud korteriomand (eluruum nr x), asukohaga xxx // xxx.
3.Vabastada täiteasjas nr 022/2020/6633 aresti alt Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxx kantud korteriomand (panipaik XXX), asukohaga xxx // xxx.
Vabastada täiteasjas nr 022/2020/6633 aresti alt Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxx kantud korteriomand (parkimiskoht XXX), asukohaga xxx // xxx.
5.Kohustada Renovum OÜ-d (regitrikood 14042462) andma nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse nr xxx, xxx, xxx Renovum OÜ kasuks sisse kantud keelumärgete kustutamiseks.
Asendada Renovum OÜ nõusolekud keelumärgete kustutamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 mõttes kohtuotsusega.
6.Jätta kehtima Harju Maakohtu 01.04.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu hagi tagamise korras peatada täitemenetlus täiteasjas nr 022/2020/6633 kuni hagi suhtes tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Määrata hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 350 eurot ning mõista Renovum OÜ-lt ja Maipõrnikas OÜ-lt kummaltki Loft AB OÜ (pankrotis) kasuks välja menetluskulud 175 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Hageja nõue ja põhjendused
1.Harju Maakohtu 08.04.2020 määrusega tsiviilasjas 2-20-3678 võeti menetlusse Kasemetsa arendus OÜ pankrotiavaldus Loft AB OÜ pankroti väljakuulutamiseks ning nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Toomas Saarma. Harju Maakohtu 11.05.2020 kohtumäärusega kuulutati välja Loft AB OÜ pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Toomas Saarma. Haldur tuvastas, et vahetult enne ajutise haldur nimetamist ehk 04.03.2020 on Loft AB OÜ (pankrotis) sõlminud korteriomandite müügilepingu, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused. Müügilepinguga võõrandas võlgnik talle kuuluvad korteriomandid xxx/xxx (eluruum nr 11, panipaik XXX, parkimiskoht XXX registriosa nr xxx, xxx ning xxx) Maipõrnikas OÜ-le. Müügilepingu punktides 3.1-3.3 olid pooled kokku leppinud, et müüja müüb ja ostja ostab lepingu eseme 1 (eluruum nr x) hinnaga 165 000 eurot, millel lisandub käibemaks 33 000 eurot, kokku 198 000 eurot, lepingu eseme 2 (panipaik XXX) hinnaga 15 000 eurot, millele lisandub käibemaks summas 3000 eurot, kokku 18 000 eurot, ning lepingu eseme 3 (parkimiskoht XXX) hinnaga 20 000 eurot, millele lisandub käibemaks, summas 4000 eurot, kokku 24 000 eurot. Müügilepingu p-s 3.6 leppisid pooled kokku, et lepingu esemete ostuhinna käibemaksuta osa summas 200 000 eurot kohustub ostja üle kandma müüja eest ja müüja soovil kas X AS kontole, täitmaks müüja kõiki kohustusi X AS ees või muule müüja poolt näidatud kolmanda isiku kontole hiljemalt 01.06.2020.
2.Maipõrnikas OÜ kanti müügilepingu esemeks olevate korteriomandite (eluruum nr 11, panipaik XXX, parkimiskoht PXXX) omanikuna kinnistusraamatuse 04.05.2020. Müügilepingus kokkulepitud tähtajaks ei olnud Maipõrnikas OÜ ostuhinna tasumise kohustust täitnud. Haldur esitas 09.06.2020 Maipõrnikas OÜ-le vastavasisulise päringu, paludes esitada ostuhinna tasumist tõendavad dokumendid ning selgitas, et juhul, kui Maipõrnikas OÜ ei ole täitnud ega täida ka lepingust tulenevat rahalist kohustust, tuleb xxx/xxx tagastada Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotivarasse. Maipõrnikas OÜ ostuhinda 01.07.2020 ei tasunud. Kinnistusraamatust nähtub, et kohtutäituri Elin Vilippus 19.08.2020 avalduse alusel on korteriomanditele 26.08.2020 kantud keelumärked käsutamise keelamiseks kohtutäitur Elin
Vilippuse ja Renovum OÜ kasuks. 13.10.2020 avaldas kohtutäitur Elin Vilippus täitemenetluses kinnisasja enampakkumise teate.
3.Haldur esitas 04.11.2020 hagi Maipõrnikas OÜ vastu korteriomandite müügilepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise ning kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalike nõusolekute andmise kohustamise nõudes, eesmärgiga pankrotivarasse tagasi võita sealt vahetult enne pankroti väljakuulutamist võlausaldajate huve kahjustavatel tingimustel väljaläinud vara (tsiviilasi xxx). Harju Maakohus peatas 05.11.2020 määrusega täitemenetluse täiteasjas nr 022/2020/6633 kuni hagi suhtes tehtava kohtulahendi jõustumiseni. 04.03.2021 määrusega kinnitas Harju Maakohus halduri ja Maipõrnikas OÜ vahel sõlmitud kompromissi, milles lepiti kokku, et Maipõrnikas OÜ tagastab Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotivarasse Loft AB OÜ (pankrotis) ja Maipõrnikas OÜ vahel 04.03.2020 sõlmitud korteriomandite müügilepingu esemeks olnud korteriomandid xxx/xxx (eluruum nr x, panipaik XXX, parkimiskoht XXX) ning annab nõusoleku kinnistusraamatus kannete muutmiseks. Määrus jõustus 09.03.2021. 16.03.2021 edastas kohtutäitur Elin Vilippus haldurile täitemenetluse uuendamise otsuse täiteasjas 022/2020/6633, milles märkis, et uuendab täitemenetluse, kuna peatamise alused on ära langenud. 17.03.2021 esitas haldur kohtutäiturile avalduse korteriomandite arestist vabastamiseks ja kinnistusaamatust keelumärgete kustutamiseks nõusoleku saamiseks. 24.03.2021 halduri, Renovum OÜ ning kohtutäituri osalusel toimunud läbirääkimistel keeldus Renovum OÜ korteriomandite arestist vabastamast ja kinnistusaamatust keelumärgete kustutamiseks nõusolekut andmast. Haldur leiab, et kompromissimääruse jõustumise tulemusel on korteriomandid muutunud sisuliselt Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotivaraks ning kohtutäituril tuleb korteriomandid arestist vabastada ja keelumärked kinnistusraamatust kustutada.
4.Hageja palub vabastada aresti alt Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxx kantud korteriomand (eluruum nr x), asukohaga xxx // xxx; Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxx kantud korteriomand (panipaik XXX), asukohaga xxx // xxx; Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxx kantud korteriomand (parkimiskoht XXX), asukohaga xxx // xxx kohustada Renovum OÜ-d andma nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse nr-tega xxx, xxx, xxx Renovum OÜ kasuks sisse kantud keelumärgete kustutamiseks ning asendada Renovum OÜ nõusolekud keelumärgete kustutamiseks kohtulahendiga.
5.Vastusena kostjate seisukohtadele selgitab hageja, et on hagi kostjate vastu esitanud TMS § 222 alusel ning nimetatud sätte kohaselt esitatakse hagi sissenõudja ja võlgniku vastu. Seetõttu on hagi esitatud ka Maipõrnikas OÜ vastu. Hageja toob välja, et õigusvastane ei saa olla hagi, mille esitamise õigus on sõnaselgelt seaduses sätestatud. Asjaolu, et käesoleval hetkel on kinnistusraamatu kande järgi vara omaniks kostja II ei oma tähtsust. Jõustunud kohtulahendiga on kinnitatud kompromiss, millega kostja II on andnud temale kuulunud vara tagasi Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotivarasse. Kinnistusraamatukande järgne omanik on samuti kohtule kinnitanud, et korteriomandid ei kuulu enam talle. Kinnistusraamatu kanne Maipõrnika OÜ kui omaniku kohta on muutnud ebaõigeks ning kuulub parandamisele. Kompromissimäärus on hageja hinnangul muuhulgas käsitatav asjaõigusliku kokkuleppena korteriomandite omandi üleandmiseks. Olukorras, kus korteriomandid, millele kostja I kasuks ühishüpoteek on seatud, on muutunud pankrotivaraks, kostja I nõue ja nõude hüpoteegiga tagatus on Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses vaidlustatud ning selle üle on pooleli kohtuvaidus, ei ole võimalik viia läbi täitemenetlust sama nõude sundtäitmiseks. Kostja I vastuväited
6.Kostja I vaidleb hagile vastu. Kostja I toob välja, hageja on esitanud hagi TMS § 222 alusel kolmanda isikuna, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, ehkki sellist õigust hagejal tegelikult ei ole. Hageja kasuks ei ole kinnistusraamatusse kantud
keelumärget ega muud tema õigust tagavat märget. Keelumärge on kinnistusraamatus kostja kasuks. Lisaks tagab keelumärge kohtutäituri täiteasjaga seoses tekkinud nõudeid täiteasja võlgniku (kostja 2) vastu (kes on kolmandast isikust hüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanik, mitte põhivõlgnik). Hageja ei ole esitanud käesolevas asjas tagasivõitmise hagi, vaid hageja väidab oma omandiõigust, mida kostja ei tunnista. Hageja ei ole täitmisel oleva kinnisasja omanik, vaid hageja on sõlminud kompromissina kinnitatud kokkuleppe omandi kostjalt hagejale üleandmiseks varasemas kohtuasjas, millesse kostja ei olnud kaasatud. Nimetatud asjas tehtud lahend ei ole seega ka kostja jaoks siduv ning lahendil ei ole kujunduslikku toimet. Hageja ei saanud kompromissi kinnitamisega kinnisasja omanikuks, vaid omand tekib kande tegemisega kinnistusraamatuse. Kande tegemist ja hageja omandiõiguse teket takistab kostja kasuks kinnistusraamatusse kantud keelumärge. Keelumärke kustutamiseks nõusoleku andmise kohustust kostjal ei ole.
7.Kostja I leiab, et on õiguspäraselt alustanud täitemenetlust kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omaniku vastu hüpoteegilepingust täitedokumendi alusel hüpoteegiga tagatud võla sissenõudmiseks ja kostja peab saama oma nõude käimasolevas täitemenetluses realiseerida. Kõigist asjassepuutuvatest õigustest varaseimana kanti 15.05.2019 kinnistusraamatusse täitmisel olev vaidlusaluseid korteriomandeid koormav ühishüpoteek. Algne hüpoteegipidaja andis ühishüpoteegi kostjale üle enne 12.05.2020 pankrotiteate avaldamist tehtud 30.04.2020 kinnistamisavaldusega. Täitemenetlust alustati ja keelumärge kostja kasuks kanti kinnistusraamatusse (26.08.2020) enne hageja poolt varasemas kohtuasjas tagasivõitmise hagi esitamist (04.11.2020), seega ka enne toonases kohtuasjas kompromissi kinnitamist ja jõustumist (04.03.2021/09.03.2021). Pankroti väljakuulutamise seisuga ei olnud hageja vaidlusaluste korteriomandite omanik ega ole seda ka praegu. Kompromissmäärus ei muutnud korteriomandeid pankrotivaraks.
8.Kostjal ei ole seost müügilepinguga, millega Loft AB OÜ väidetavalt võlausaldajate huve kahjustas. Kostja täitmisel olev nõue tuleneb X AS ja Loft AB OÜ (pankrotis) vahel 04.04.2019 sõlmitud laenulepingust 90404-3 ja 10.05.2019 sõlmitud laenulepingust 90510-3. 30.04.2020 loovutas X AS laenulepingust tulenevad nõuded kostjale, millest teavitas võlgnikku ja hagejat. Nõude loovutamisega läksid kostjale üle ka kõik nõuet tagavad tagatised. Käesoleval juhul polnud täitemenetluse alustamise ajal kinnistusraamatus pankrotihalduri keelumärget ega muud märget üldse ega ole praeguseni. Hageja kasuks ei ole kinnistusraamatusse kantud omandiõiguse üleandmist tagavat eelmärget ega muud märget. Kostja on täitemenetluse alustanud heauskselt oma tegeliku võlanõude rahuldamiseks. Isegi, kui oleks õige lugeda varasema tagasivõitmise asja lahendi põhjal hagejat korteriomandite omanikuks, ei ole hagejal nõudeõigust kostja vastu kostja ja kohtutäituri kasuks seatud keelumärke kustutamiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks. Hageja ei ole esile toonud, millise sätte alusel saaks ta kostjale sellise nõude esitada. Kuivõrd täitemenetlus on alustatud õiguspäraselt kinnistusraamatusse kantud kinnisasjade omaniku vastu, ja omanikukande muutmine ei ole võimalik, on õiguspärane ja peab jääma kehtima ka kinnisasjade arest. Seega on hageja nõue kinnisasjade arestist vabastamiseks põhjendamatu ja seda ei saa rahuldada.
9.Asjaolu, et kostja on Loft AB OÜ vastu esitanud nõuded ka pankrotimenetluses, ei välista kostja õigust samast lepingust tuleneva võla nõudmiseks väljaspool pankrotimenetlust võlanõudeid tagava kolmanda isiku kinnisasju koormava ühishüpoteegi realiseerimise teel. Pankrotimenetluses on kostja esitanud nõude pankrotis põhivõlgniku, täitemenetluses põhivõlgnikuks mitteoleva kolmandast isikust pantija, ühishüpoteegiga koormatud asja omaniku kostja 2, vastu. Kostjal on õigus nõuda oma nõude rahuldamist nii põhivõlgnikult kui pandi arvelt. Põhivõlgniku pankrot ei muutnud midagi kostja kui võlausaldaja ja kostaja 2 kui pandiga koormatud asja omaniku suhetes. Asjaolu, et pankrotimenetluses pankrotihaldur ja üks pankrotivõlausaldaja kostja nõuet osaliselt ei tunnustanud ja selle üle on käimas kohtuvaidlus, ei oma samuti tähendust väljaspool pankrotimenetlust, st kostja ja kostja 2 vahelistes suhetes.
Pankroti väljakuulutamine muudab nõude sissenõutavaks ainult pankrotivõlgniku suhtes ja sellel ei ole mõju väljaspool pankrotimenetlust. Kostja II vastus
10.Kostjale II jääb oma vastuse kohaselt arusaamatuks, miks on Maipõrnikas OÜ märgitud nimetatud hagis kostjaks. Maipõrnikas OÜ on juba sõlminud kohtuliku kompromissi Loft AB OÜ-ga (pankrotis) ostu-müügilepingu tühistamiseks ning andnud oma tagasivõetamatu nõusoleku kinnistusraamatus kannete tegemiseks ning vara omandiõiguse üle minemiseks Loft AB OÜ-le. Lisaks on Maipõrnikas OÜ üle andnud ka otsese valduse koos kõikide võtmete, pultide jms-ga Loft AB OÜ-le. Maipõrnikas OÜ tahe ei ole muutunud, kohtulik kompromiss on kehtiv. Maipõrnikas OÜ on nõus kõikide Loft AB OÜ pankrotihaldur Toomas Saarma seisukohtadega nimetatud hagiavalduses ja palub kohtul Renovum OÜ kasuks seatud keelumärge kustutada. Renovum OÜ on samad nõuded esitanud ka panktoripessa, ühte nõuet ei saa kaks korda täita. Kohtu seisukoht ja põhjendused
11.Kohus, tutvunud hageja nõude ja kostja vastustega, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama.
13.Poolte poolt vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: − Harju Maakohtu 11.05.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-20-3678 kuulutati välja Loft AB OÜ (pankrotis) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Toomas Saarma (tlk 7-10). − Loft AB OÜ (pankrotis) sõlmis 04.03.2020 Maipõrnikas OÜ-ga korteriomandite müügilepingu, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused, millega Loft AB OÜ (pankrotis) võõrandas talle kuuluvad korteriomandid xxx/xxx (eluruum nr 11, panipaik XXX, parkimiskoht XXX registriosa nr-tega xxx, xxx ning xxx) Maipõrnikas OÜ-le (tlk 11-20). − 04.03.2020 müügilepingu p-s 3.6 leppisid pooled kokku, et lepingu esemete ostuhinna käibemaksuta osa summas 200 000 eurot kohustub ostja üle kandma müüja eest ja müüja soovil kas X AS (registrikood xxx) kontole, täitmaks müüja kõiki kohustusi X AS ees või muule müüja poolt näidatud kolmanda isiku kontole hiljemalt esimesel juunil kahe tuhande kahekümnendal (01.06.2020) aastal (tlk 11-20). − Maipõrnikas OÜ kanti xxx/xxx korteriomandite (eluruum nr x, panipaik XXX, parkimiskoht XXX registriosa nr-tega xxx, xxx ning xxx) omanikuna kinnistusraamatuse 04.05.2020 (tlk 21-32). − xxx/xxx korteriomanditele (eluruum nr x, panipaik XXX, parkimiskoht XXX registriosa nr-tega xxx, xxx ning xxx) on 15.05.2019 kinnistusraamatusse sisse kantud ühishüpoteek summas 320 000 kostja I Renovum OÜ kasuks, kannet on muudetud 10.06.2020. Hüpoteek on koormatud pandiga X AS kasuks alates 30.07.2020 (tlk 2132).
− Hageja Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Toomas Saarma saatis 09.06.2020 kostjale I ja kostjale II e-kirja, milles palus end teavitada, kas 04.03.2020 sõlmitud ostumüügilepingu alusel on ostja Maipõrnikas OÜ ostuhinna summas 200 000 eurot tasunud (tlk 33). − Renovum OÜ 19.08.2020 täitmisavalduse alusel on kohtutäitur Elin Vilippuse poolt algatatud võlgnik Maipõrnikas OÜ suhtes täiteasi nr 022/2020/6633, mille nõudeks on kinnisasjadele nr xxx, xxx ning xxx sissenõude pööramine ja hüpoteegi realiseerimine (tlk 107-108). − xxx/xxx korteriomanditele (eluruum nr x, panipaik XXX, parkimiskoht XXX registriosa nr-tega xxx, xxx ning xxx) on 15.05.2019 kinnistusraamatusse kohtutäitur Elin Vilippuse 19.08.2020 avalduse alusel 26.08.2020 sisse kantud keelumärked käsutamise keelamiseks kohtutäitur Elin Vilippuse ja Renovum OÜ kasuks (tlk 21-32). − 13.10.2020 avaldas kohtutäitur Elin Vilippus täiteasjas nr 022/2020/6633 kinnisasja enampakkumise teate, milles teatas, et müüb avalikul elektroonilisel enampakkumisel Maipõrnikas OÜ-le kuuluvat korteriomandit, parkimiskohta ja panipaika asukohaga xxx //xxx (tlk 34-35). − Hageja esitas Harju Maakohtusse tsiviilasjas 2-20-16220 hagi Maipõrnikas OÜ vastu müügilepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalike nõusolekute andmise kohustamise nõudes. Harju Maakohtu 04.03.2021 määrusega kinnitati nimetatud tsiviilasjas poolte vahel kompromiss, millega Maipõrnikas OÜ kohustus Loft AB OÜ pankrotivarasse xxx/xxx korteriomand. Määrus jõustus 09.03.2021 (tlk 41-43). − 16.03.2021 avaldas kohtutäitur Elin Vilippus täiteasjas nr 022/2020/6633 kinnisasja uue enampakkumise teate, milles teatas, et müüb avalikul elektroonilisel enampakkumisel Maipõrnikas OÜ-le kuuluvat korteriomandit, parkimiskohta ja panipaika asukohaga xxx //xxx (tlk 46).
14.Hageja on esitanud kostjate vastu hagi täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 alusel, mille lg 1 kohaselt võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. TMS § 222 lg 3 kohaselt esitatakse selline hagi sissenõudja ja võlgniku vastu.
15.Esmalt annab kohus hinnangu kostja I seisukohale, mille kohaselt on hageja esitanud hagi isikuna, kellel ei ole õigust kostja kasuks toimuvasse täitemenetlusse sekkuda ning hagejal ei ole õigust vara arestist vabastamist nõuda. Kohus on seisukohal, et TMS § 222 lg 1 annab hagi esitamise õiguse igale täitemenetluse välisele isikule, kes leiab, et tal on sundtäitmise eseme suhtes omandiõigus. Hageja on antud juhul seisukohal, et täitemenetluse nr 022/2020/6633 esemeks olev kinnisasi kuulub tegelikkuses hoopis Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotivarasse. Ka kohtutäitur on täitemenetluses hagejale selgitanud, et selleks, et kohtutäitur saaks vara arestist vabastada, saab täitur taotleda vara arestist vabastamiseks sissenõudjalt ja võlgnikult TMS § 77 lg 1 järgi selleks vajalikke tahteavaldusi. Kui sissenõudja ei esita kohtutäiturile avaldust vara arestist vabastamiseks, saab isik, kes väidab arestitud asja endale kuuluvat, esitada TMS § 222 järgi hagi sissenõudja ja võlgniku vastu arestist vabastamiseks (tlk 50). TMS § 222 lg 3 alusel on hageja õigesti esitanud hagi täiteasjas nr 022/2020/6633 sissenõudjaks oleva Renovum OÜ ning võlgnikuks oleva Maipõrnikas OÜ vastu.
16.Kostja II Maipõrnikas OÜ ei ole hagile sisulisi vastuväiteid esitanud ning on avaldanud, et on sõlminud kohtuliku kompromissi Loft AB OÜ-ga (pankrotis) ostu-müügilepingu
tühistamiseks ning andnud oma tagasivõetamatu nõusoleku kinnistusraamatus kannete tegemiseks ning vara omandiõiguse üle minemiseks Loft AB OÜ-le. Lisaks on Maipõrnikas OÜ üle andnud ka otsese valduse koos kõikide võtmete, pultide jms-ga Loft AB OÜ-le.
17.Hageja ja kostja I vahel on vaidlus selles, kas kostjal I on kohustus anda nõusolek tema kasuks täitemenetluses nr 022/2020/6633 korteriomanditele xxx/xxx (eluruum nr x, panipaik XXX, parkimiskoht XXX registriosa nr-tega xxx, xxx ning xxx, edaspidi korteriomandid) seatud keelumärgete kustutamiseks ja vara arestist vabastamiseks.
18.Hagi kohaselt on hageja Loft AB OÜ (pankrotis) ajutise pankrotihaldurina ja pankrotihaldurina tegutsedes tuvastanud, et vahetult enne ajutise halduri nimetamist s.o. 04.03.2020 on Loft AB OÜ (pankrotis) sõlminud korteriomandite müügilepingu, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused, millega võõrandas talle kuuluvad korteriomandid Maipõrnikas OÜ-le. Hageja esitas Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotihaldurina 04.11.2020 Harju Maakohtusse hagi Maipõrnikas OÜ vastu vaidlusaluste korteriomandite müügilepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõudes ning kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalike nõusolekute andmise kohustamise nõudes, eesmärgiga pankrotivarasse tagasi võita sealt vahetult enne pankroti väljakuulutamist võlausaldajate huve kahjustavatel tingimustel väljaläinud vara.
19.Hageja on seisukohal, et kuna 04.03.2021 kompromissimääruse alusel kohustus kostja II Loft AB OÜ pankrotivarasse korteriomandid tagastama ning andma nõusoleku kinnistusraamatus kannete muutmiseks, siis on kompromissimääruse jõustumisel 09.03.2021 muutunud korteriomandid pankrotivaraks ning nende müük peab toimuma pankrotimenetluses ettenähtud korras. Kostja I leiab, et hageja ei saanud kompromissi kinnitamisega kinnisasja omanikuks, kuna omand tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse. Kande tegemist ja hageja omandiõiguse teket takistab aga kostja kasuks kinnistusraamatusse kantud keelumärge, mis oli sisse kantud juba 26.08.2020 ehk enne hageja tagasivõitmise hagi esitamist. Kostja on muuhulgas märkinud, et hageja ja kostja II sõlmisid kompromisslepingu ehk tegid korteriomandite käsutustehingu kinnisasjade suhtes, mille käsutamine oli kinnistusraamatusse kantud keelumärkega kohtutäituri poolt keelatud.
20.TMS § 54 lg 3 kohaselt tehakse omandi, piiratud asjaõiguse või varalise õiguse käsutamise keelamisel seaduses sätestatud korras vastavasse registrisse keelumärge. Keelumärge keelab vastavalt selle ulatusele registrisse kannete tegemise kohtutäituri avalduseta või nõusolekuta. Vara arestimiseks loetakse TMS § 64 lg 1 kohaselt ka kohtutäituri avalduse alusel registripidaja poolt registrisse asja käsutamise keelumärke tegemist, kui see toimub enne arestimisakti üleandmist või kättetoimetamist TMS § 75 kohaselt. Võlgnikul on alates arestimisest keelatud arestitud vara käsutada. Käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing või muu käsutus on TMS § 54 lg 2 järgi tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Käesoleval juhul puudub vaidlus, et enne hageja poolt tagasivõitmise hagi maakohtusse esitamist oli täiteasjas 022/2020/6633 juba seatud korteriomanditele käsutamise keelumärge kohtutäituri ja sissenõudja Renovum OÜ kasuks.
21.Samas on aga Riigikohus leidnud, et ainuüksi keelumärgete kinnistusraamatusse kandmise tõttu ei ole alust asuda seisukohale, et saadu tagastamine oleks võimatu PankrS § 119 lg 3 mõttes. Kohtutäituri avalduse alusel täitemenetluses sissenõudja kasuks kinnistusraamatusse kantud keelumärke järgi õigustatud isik võib anda kinnisasja omanikule nõusoleku tehingute ja toimingute tegemiseks, mida keelumärge üldiselt takistab. Seejuures võib keelumärke järgi õigustatud isik olla kohustatud andma vajalikud tahteavaldused, kui tema õigusi sellega ei kahjustata (mh on tagatud, et vahepeal ei tehtaks kinnistusraamatusse õigustatud isikut kahjustavaid kandeid) ning neid tahteavaldusi võib ka kohtulahendiga asendada (RKTKo 04.04.2018 2-16-7541 p. 21). Seega ei ole täitemenetluses kinnisasjale seatud keelumärge ilmtingimata kinnisasja omanikukande muutmist takistav asjaolu, kui tegemist on vara
tagasivõitmisega pankrotivarasse ning kohus tuvastab kohustuse anda nõusolek keelumärke kustutamiseks. Kohtu hinnangul tuleb selle eeldusena esmalt tuvastada, kas täitemenetluses arestitud vara kuulub tegelikkuses pankrotivara hulka ning kas omanikukande muutmine keelumärke järgi õigustatud isiku huve kahjustab.
22.Kohtul tuleb TMS § 222 lg 1 alusel esitatud nõude puhul tuvastada, kas vaidlusalused korteriomandid kuuluvad Loft AB OÜ pankrotivarasse.
23.Hageja pankrotihaldurina on PankrS § 109 alusel esitanud hagi Maipõrnikas OÜ vastu 04.03.2020 sõlmitud korteriomandite müügilepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõudes. PankrS § 109 lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel käesoleva seaduse §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu või muu toimingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. PankrS § 119 lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga.
24.Tagasivõitmise mõte on saada pankrotivarasse tagasi sealt ebaõiglaselt välja läinud vara, tagades võimaluse pankrotivõlausaldajatele selle vara arvel oma nõudeid rahuldada. Kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, siis PankrS § 119 lg 1 järgi on lähtekohaks, et teine pool peab tagasivõidetud tehingu järgi üleantud vara tagastama. Kui saadu tagastamine on võimalik, siis tuleb vara tagastada selles seisus, nagu see tagasivõidetud tehingu alusel teisele poolele kuulub, sh parendused, viljad ja muu kasu (RKTKo 15.02.2017, nr 3-2-1-14016, p. 15).
25.Kohus nõustub hagejaga, et tsiviilasjas 2-20-16220 Loft AB OÜ (pankrotis) ja kostja II Maipõrnikas OÜ vahel 04.03.2021 sõlmitud kompromissimääruse jõustumisega on korteriomandid tagasivõidetud Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotivara hulka. Hageja poolt esitatud tagasivõitmise hagi on seaduse mõttest tulenevalt esitatud isiku vastu, kes pankrotivõlgnikuga tagasivõidetava tehingu sõlmis. Kohtuasja tulemusena nõustus müügilepingu alusel kinnisasjad omandanud Maipõrnikas OÜ korteriomandid Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotivarasse tagastama. 04.03.2021 kinnitatud kompromissimääruse kohaselt on Maipõrnikas OÜ andnud lisaks nõusolekud omanikukande muutmiseks vajaminevate kannete tegemiseks.
26.Kinnisomandi üleandmine eeldab nii võlaõigusliku kohustamistehingu kui ka asjaõigusliku käsutustehingu olemasolu. Võlaõiguslik tehing kinnisasja võõrandamiseks kohustab kinnisomandit üle andma (AÕS § 119 lg 1). Võlaõigusliku kohustustehingu täitmine, s.o kinnisomandi üleandmine toimub asjaõigusliku kokkuleppega AÕS § 120 lg 1 kohaselt. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kohtu hinnangul sisalduvad tsiviilasjas 2-20-16220 sõlmitud kompromisskokkuleppes nii võlaõiguslik kui ka asjaõiguslik käsutustehing, sest kokku on lepitud omandi üleandmise kohustuses ning lisaks kannete tegemiseks vajalike tahteavalduste andmises. Kompromissimäärus on kehtiv ja õigusjõudu omav kohtulahend selle kohta, et vaidlusalused korteriomandid on hagimenetluse raames Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotivarasse tagasi võidetud. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kui täitemenetluses seatud keelumärget kinnisasjal ei oleks, siis oleks kompromissimääruse alusel võimalik kinnistusraamatus omanikukande muutmine ära teha.
27.Kohus on seega tuvastanud, et korteriomandite tegelik omanik on Loft AB OÜ (pankrotis) ning seega kuuluvad need äriühingu pankrotivara hulka. Eelpool viidatud Riigikohtu seisukoha kohaselt (RKTKo 04.04.2018 2-16-7541 p. 21) tuleks aga ka hinnata, kas keelumärke järgi õigustatud isikul ehk kostjal I on kohustus anda vajalikud tahteavaldused ning kas tahteavalduse andmine on kostja I suhtes kahjustav. Kostja I on välja toonud, et isegi kui oleks õige lugeda tagasivõitmise asja lahendi põhjal hagejat korteriomandite omanikuks, ei ole hagejal nõudeõigust kostja vastu kostja ja kohtutäituri kasuks seatud keelumärke kustutamiseks
nõusoleku andmiseks kohustamiseks. Kostja I on seisukohal, et nõusoleku andmine kahjustaks kostja õiguspärast huvi oma nõude täitemenetluses rahuldamise suhtes ning põhjustaks nõude rahuldamise suhtes pika viivituse.
28.Kostja I on oma seisukohtades viidanud Riigikohtu 19.02.2020 lahendile tsiviilasjas 2-194765, täpsemalt selle punktile 11.4. Nimetatud punktis on Riigikohus märkinud, et olukord on teistsugune siis, kui täitemenetluse sissenõudja kasuks on tagasivõidetavale kinnistule seatud hüpoteek ja täitedokumendiks on TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud hüpoteegi seadmise leping. Hüpoteek on majanduskäibe seisukohalt üks olulisematest tagatisvahenditest kinnislaenuturul. Hüpoteegiga tagatud nõuded on võlgniku täite- või pankrotimenetluse korral üldjuhul eelistatud teistele nõuetele. Eelistamine on vajalik osa majanduse normaalse toimimise ja laenukäibe mehhanismist. Üks sellise eelistamise tagajärgedest on see, et kinnistu võimaliku tagasivõitmise korral pankrotivarasse jääks hüpoteek kinnistut koormama ja hüpoteegipidajal oleks õigus nõuda oma nõuete rahuldamist pankrotiseaduses sätestatud korras. Seega ei muutuks pankrotivõlgniku õiguslik seisund oluliselt ka TMS § 222 järgse hagi esitamise ja rahuldamise korral - kui muidu peaks pankrotivõlgnik hüpoteegi tõttu taluma varem talle kuulunud kinnistu müümist täitemenetluses, siis pärast edukat tagasivõitmist peaks ta taluma talle kuuluva kinnistu müümist pankrotimenetluses. Küll aga peaks hüpoteegipidajast sissenõudja taluma nõude rahuldamisel viivitust. Seega puuduks eelkirjeldatud juhtumil TMS § 222 järgsel hagil eelduslikult õiguslik perspektiiv.
29.Kohus nõustub, et olukorras, kus tagasivõidetavale kinnistule on seatud hüpoteek, jääb see tagasivõitmise korral kinnistut koormama ning hüpoteegipidajal on õigus niikuinii kinnistu müümist nõuda kas siis täite- või pankrotimenetluses. Riigikohus on viidanud, et tagasivõitmise korral pankrotivarasse peaks hüpoteegipidajast sissenõudja taluma pankrotimenetluses nõude rahuldamisel viivitust. Samas on hageja esitanud tõendid ja andmed selle kohta, et kostja I on 27.05.2020 esitanud ka juba Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses oma nõuded, mis tulenevad X AS ja Loft AB OÜ (pankrotis) vahel 04.04.2019 sõlmitud laenulepingust 90404-3 ja 10.05.2019 sõlmitud laenulepingust 90510-3 (12.10.2020 nõuete kaitsmise protokoll, tlk 5258). Kostja I nõuet Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on tunnustatud summas 157 100 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 kohase nõudena ning summas 163 200 eurot tingimusliku nõudena PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel. Kostja I on esitanud 10.11.2020 Harju Maakohtusse hagi oma nõude tunnustamiseks Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, milles palub tunnustada laenulepingust nr 90404-3 tulenevat nõuet Loft AB OÜ (pankrotis) vastu intressi 8957,87 eurot ja viivise 14924,50 eurot ulatuses ning tunnustada neid nõudeid pandiga tagatud esimese rahuldamisjärgu nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 tähenduses; laenulepingust nr 905103 tulenevat nõuet Loft AB OÜ (pankrotis) vastu põhivõla 163200 eurot osas pandiga tagatud esimese rahuldamisjärgu nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 tähenduses ning nõudena, mis ei ole tingimuslik ning laenulepingust nr 90510-3 tulenevat nõuet Loft AB OÜ (pankrotis) vastu intressi 8078,40 eurot ja viivise 11504 eurot ulatuses ning tunnustada neid nõudeid pandiga tagatud esimese rahuldamisjärgu nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 tähenduses (tlk 5964). Hagi on tsiviilasjana 2-20-16508 Harju Maakohtu menetlusse võetud (tlk 65-76). Seega soovib kostja I sama ühishüpoteegi alusel oma nõuete täitmist nii Maipõrnikas OÜ vastu esitatud täitemenetluses kui ka Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.
30.Kohus jagab hageja seisukohta, mille kohaselt olukorras, kus korteriomandid, millele kostja I kasuks ühishüpoteek on seatud, on muutunud pankrotivaraks, kostja I nõue ja nõude hüpoteegiga tagatus on Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses vaidlustatud ning selle üle on pooleli kohtuvaidus, ei ole võimalik viia läbi täitemenetlust sama nõude sundtäitmiseks. Kohus leiab, et sellises situatsioonis ei ole kostja I kui hüpoteegipidaja nõusolekute andmiseks kohustamine täitemenetluses keelumärke kustutamiseks kostjat I põhjendamatult kahjustav, kuna tal on õigus kaitsta oma nõudeid võlgniku Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Seda on kostja I ka juba tegema asunud. Kohus asub tsiviilasjas
2-20-16508 tuvastama, kas ja millises ulatuses ning millises rahuldamisjärgus on kostja I nõuded põhjendatud. Kohus märgib ka, et kui pankrotivõlgnik ei oleks korteriomandeid kostjale II vahetult enne ajutise halduri nimetamist võõrandanud, oleks Renovum OÜ kasuks korteriomanditele seatud ühishüpoteek samuti jäänud tagama tema nõudeid Loft AB OÜ vastu pankrotimenetluses.
31.Seega asub kohus seisukohale, et korteriomandid tuleb täiteasjas nr 022/2020/6633 arestist vabastada, sest need kuuluvad Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotivarasse. TMS § 222 lg 4 kohaselt vabastab hagi rahuldamise korral kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks.
32.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 ütleb, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. KRS § 341 lg 8 näeb ette, et puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise kohustus. Hageja on taotlenud kohustada kostjat I andma nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse nr-tega xxx, xxx, xxx Renovum OÜ kasuks sisse kantud keelumärgete kustutamiseks ning asendada Renovum OÜ nõusolekud keelumärgete kustutamiseks kohtulahendiga. Kuna kohus on tuvastanud, et täitemenetluse raames kinnisasjadele kostja I kasuks kantud keelumärked kuuluvad seoses vara arestist vabastamisega kustutamisele, siis on selleks vajalik ka puudutatud isiku ehk kostja I nõusolek. Kohus kohustab kostjat I vastavad nõusolekud andma ning asendab need TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtuotsusega.
33.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning määrab vabastada täiteasjas nr 022/2020/6633 aresti alt Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxx kantud korteriomand (eluruum nr x), asukohaga Küti tn 1 // Vana- Kalamaja 39 Tallinn; Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxx kantud korteriomand (panipaik XXX), asukohaga xxx // xxx ning Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr xxx kantud korteriomand (parkimiskoht XXX), asukohaga xxx// xxx. Lisaks kohustab kohus Renovum OÜ-d (regitrikood 14042462) andma nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse nr-tega xxx, xxx, xxx Renovum OÜ kasuks sisse kantud keelumärgete kustutamiseks. Asendada Renovum OÜ nõusolekud keelumärgete kustutamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 mõttes kohtuotsusega.
34.Kohus tagas käesolevas asjas hagi 01.04.2021 määrusega ja hagi tagamise korras peatas täitemenetlus täiteasjas nr 022/2020/6633 kuni hagi suhtes tehtava kohtulahendi jõustumiseni. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 445 lg 2 kohaselt juhul kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuna maakohus rahuldas hagi ja hageja ei ole hagi tagamise tühistamist taotlenud, tuleb 01.04.2021 kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta kehtima. Menetluskulud
35.TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
Vajaduse korral määrab menetlusosaliste vahel.
kohus
kindlaks
menetluskulude
proportsionaalse
jaotuse
36.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 näeb ette, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse.
37.Kuna kohus rahuldab hagi ning kostjate näol on tegemist seadusest tulenevate kaaskostjatega, siis tuleb menetluskulud jätta võrdsetes osades kostjate kanda.
38.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
39.Hageja on kohtule teatanud, et tema menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ning hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot.
40.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 139 lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu 300 eurot RLS § 59 lg 17 kohaselt hagi tagamiselt 50 eurot. Tegemist on põhjendatud menetluskuluga. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 350 eurot, millest kummalgi kostjal tuleb hagejale hüvitada 175 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.