Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma hagi Renovum OÜ ja Maipõrnikas OÜ vastu vara arestist vabastamiseks ja kinnistusraamatust keelumärke kustutamiseks vajalike nõusolekute andmise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.märtsi 2022.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Renovum OÜ 18.aprilli 2022.a apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Loft AB OÜ (pankrotis) (registrikood 14483195) pankrotihaldur Toomas Saarma (e-post:xxx) Kostja I (apellatsioonimenetluses apellant): Renovum OÜ (registrikood 14042462, aadress Tartu mnt 50, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja Alar Liivamägi (e-post:xxx) Kostja II (kaasapellant): Maipõrnikas OÜ (registrikood 14806729; aadress Värvi tn 5, 10621 Tallinn), seaduslik esindaja juhatuse liige KL (e-post:XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1(12)
1.Harju Maakohtu 16.03.2022 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi.
2.Renovum OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta Renovum OÜ kanda.
4.Mõista välja Renovum OÜ-lt hageja kasuks menetluskulude katteks ringkonnakohtus 510 eurot. Hagejale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud tuleb OÜ-l Renovum kanda OÜ Haldur arvelduskontole nr EE42200221056487870 Swedbank AS-is. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
1.Harju Maakohtu 08.04.2020 määrusega tsiviilasjas 2-20-3678 võeti menetlusse Kasemetsa arendus OÜ pankrotiavaldus Loft AB OÜ pankroti väljakuulutamiseks ning nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Toomas Saarma. Harju Maakohtu 11.05.2020 kohtumäärusega kuulutati välja Loft AB OÜ pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Toomas Saarma. Haldur tuvastas, et vahetult enne ajutise haldur nimetamist ehk 04.03.2020 on Loft AB OÜ (pankrotis) sõlminud korteriomandite müügilepingu, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused. Müügilepinguga võõrandas võlgnik talle kuuluvad korteriomandid Küti tn 1/Vana- Kalamaja 39 Tallinn (eluruum nr 11, panipaik PP11, parkimiskoht P9 registriosa nr 11048050, 11049450 ning 11051350) Maipõrnikas OÜ-le. Müügilepingu punktides 3.1-3.3 olid pooled kokku leppinud, et müüja müüb ja ostja ostab lepingu eseme 1 (eluruum nr 11) hinnaga 165 000 eurot, millel lisandub käibemaks 33 000 eurot, kokku 198 000 eurot, lepingu eseme 2 (panipaik PP11) hinnaga 15 000 eurot, millele lisandub käibemaks summas 3000 eurot, kokku 18 000 eurot, ning lepingu eseme 3 (parkimiskoht PP9) hinnaga 20 000 eurot, millele lisandub käibemaks, summas 4000 eurot, kokku 24 000 eurot. Müügilepingu p-s 3.6 leppisid pooled kokku, et lepingu esemete ostuhinna käibemaksuta osa summas 200 000 eurot kohustub ostja üle kandma müüja eest ja müüja soovil kas AB Kreditex AS kontole, täitmaks müüja kõiki kohustusi AB Kreditex AS ees või muule müüja poolt näidatud kolmanda isiku kontole hiljemalt 01.06.2020.
2.Maipõrnikas OÜ kanti müügilepingu esemeks olevate korteriomandite (eluruum nr 11, panipaik PP11, parkimiskoht PP9) omanikuna kinnistusraamatuse 04.05.2020. Müügilepingus kokkulepitud tähtajaks ei olnud Maipõrnikas OÜ ostuhinna tasumise kohustust täitnud. Haldur esitas 09.06.2020 Maipõrnikas OÜ-le vastavasisulise päringu, paludes esitada ostuhinna tasumist tõendavad dokumendid ning selgitas, et juhul, kui Maipõrnikas OÜ ei ole täitnud ega täida ka lepingust tulenevat rahalist kohustust, tuleb Küti tn 1/Vana-Kalamaja tn 39 Tallinn tagastada Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotivarasse. Maipõrnikas OÜ ostuhinda 01.07.2020 ei tasunud. Kinnistusraamatust nähtub, et kohtutäituri Elin Vilippus 19.08.2020 avalduse alusel on korteriomanditele 26.08.2020 kantud keelumärked käsutamise keelamiseks kohtutäitur Elin Vilippuse ja Renovum OÜ kasuks. 13.10.2020 avaldas kohtutäitur Elin Vilippus täitemenetluses kinnisasja enampakkumise teate. 2(12)
3.Haldur esitas 04.11.2020 hagi Maipõrnikas OÜ vastu korteriomandite müügilepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise ning kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalike nõusolekute andmise kohustamise nõudes, eesmärgiga pankrotivarasse tagasi võita sealt vahetult enne pankroti väljakuulutamist võlausaldajate huve kahjustavatel tingimustel väljaläinud vara (tsiviilasi 2-20-16220). Harju Maakohus peatas 05.11.2020 määrusega täitemenetluse täiteasjas nr 022/2020/6633 kuni hagi suhtes tehtava kohtulahendi jõustumiseni. 04.03.2021 määrusega kinnitas Harju Maakohus halduri ja Maipõrnikas OÜ vahel sõlmitud kompromissi, milles lepiti kokku, et Maipõrnikas OÜ tagastab Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotivarasse Loft AB OÜ (pankrotis) ja Maipõrnikas OÜ vahel 04.03.2020 sõlmitud korteriomandite müügilepingu esemeks olnud korteriomandid Küti tn 1/VanaKalamaja 39 Tallinn (eluruum nr 11, panipaik PP11, parkimiskoht P9) ning annab nõusoleku kinnistusraamatus kannete muutmiseks. Määrus jõustus 09.03.2021. 16.03.2021 edastas kohtutäitur Elin Vilippus haldurile täitemenetluse uuendamise otsuse täiteasjas 022/2020/6633, milles märkis, et uuendab täitemenetluse, kuna peatamise alused on ära langenud. 17.03.2021 esitas haldur kohtutäiturile avalduse korteriomandite arestist vabastamiseks ja kinnistusaamatust keelumärgete kustutamiseks nõusoleku saamiseks. 24.03.2021 halduri, Renovum OÜ ning kohtutäituri osalusel toimunud läbirääkimistel keeldus Renovum OÜ korteriomandite arestist vabastamast ja kinnistusaamatust keelumärgete kustutamiseks nõusolekut andmast. Haldur leiab, et kompromissimääruse jõustumise tulemusel on korteriomandid muutunud sisuliselt Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotivaraks ning kohtutäituril tuleb korteriomandid arestist vabastada ja keelumärked kinnistusraamatust kustutada.
4.Hageja palub vabastada aresti alt Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 11048050 kantud korteriomand (eluruum nr 11), asukohaga Küti tn 1 // VanaKalamaja 39 Tallinn; Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 11051350 kantud korteriomand (panipaik PP11), asukohaga Küti tn 1 // Vana- Kalamaja 39 Tallinn; Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 11049450 kantud korteriomand (parkimiskoht P9), asukohaga Küti tn 1 // Vana- Kalamaja 39 Tallinn ning kohustada Renovum OÜ-d andma nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse nr-tega 11048050, 11051350, 11049450 Renovum OÜ kasuks sisse kantud keelumärgete kustutamiseks ning asendada Renovum OÜ nõusolekud keelumärgete kustutamiseks kohtulahendiga.
5.Vastusena kostjate seisukohtadele selgitab hageja, et on hagi kostjate vastu esitanud TMS § 222 alusel ning nimetatud sätte kohaselt esitatakse hagi sissenõudja ja võlgniku vastu. Seetõttu on hagi esitatud ka Maipõrnikas OÜ vastu. Hageja toob välja, et õigusvastane ei saa olla hagi, mille esitamise õigus on sõnaselgelt seaduses sätestatud. Asjaolu, et käesoleval hetkel on kinnistusraamatu kande järgi vara omaniks kostja II ei oma tähtsust. Jõustunud kohtulahendiga on kinnitatud kompromiss, millega kostja II on andnud temale kuulunud vara tagasi Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotivarasse. Kinnistusraamatu kanne Maipõrnika OÜ kui omaniku kohta on muutnud ebaõigeks ning kuulub parandamisele. Kompromissimäärus on hageja hinnangul muuhulgas käsitatav asjaõigusliku kokkuleppena korteriomandite omandi üleandmiseks. Olukorras, kus korteriomandid, millele kostja I kasuks ühishüpoteek on seatud, on muutunud pankrotivaraks, kostja I nõue ja nõude hüpoteegiga tagatus on Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses vaidlustatud ning selle üle on pooleli kohtuvaidus, ei ole võimalik viia läbi täitemenetlust sama nõude sundtäitmiseks. Kostja I vastuväited
6.Kostja I vaidleb hagile vastu. Kostja I toob välja, hageja on esitanud hagi TMS § 222 alusel kolmanda isikuna, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, ehkki sellist õigust hagejal tegelikult ei ole. Hageja kasuks ei ole kinnistusraamatusse kantud 3(12)
keelumärget ega muud tema õigust tagavat märget. Keelumärge on kinnistusraamatus kostja kasuks. Lisaks tagab keelumärge kohtutäituri täiteasjaga seoses tekkinud nõudeid täiteasja võlgniku (kostja 2) vastu (kes on kolmandast isikust hüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanik, mitte põhivõlgnik). Hageja ei ole esitanud käesolevas asjas tagasivõitmise hagi, vaid hageja väidab oma omandiõigust, mida kostja ei tunnista. Hageja ei ole täitmisel oleva kinnisasja omanik, vaid hageja on sõlminud kompromissina kinnitatud kokkuleppe omandi kostjalt hagejale üleandmiseks varasemas kohtuasjas, millesse kostja ei olnud kaasatud. Nimetatud asjas tehtud lahend ei ole seega ka kostja jaoks siduv ning lahendil ei ole kujunduslikku toimet. Hageja ei saanud kompromissi kinnitamisega kinnisasja omanikuks, vaid omand tekib kande tegemisega kinnistusraamatuse. Kande tegemist ja hageja omandiõiguse teket takistab kostja kasuks kinnistusraamatusse kantud keelumärge. Keelumärke kustutamiseks nõusoleku andmise kohustust kostjal ei ole.
7.Kostja I leiab, et on õiguspäraselt alustanud täitemenetlust kinnistusraamatusse kantud kinnisasja omaniku vastu hüpoteegilepingust täitedokumendi alusel hüpoteegiga tagatud võla sissenõudmiseks ja kostja peab saama oma nõude käimasolevas täitemenetluses realiseerida. Kõigist asjassepuutuvatest õigustest varaseimana kanti 15.05.2019 kinnistusraamatusse täitmisel olev vaidlusaluseid korteriomandeid koormav ühishüpoteek. Algne hüpoteegipidaja andis ühishüpoteegi kostjale üle enne 12.05.2020 pankrotiteate avaldamist tehtud 30.04.2020 kinnistamisavaldusega. Täitemenetlust alustati ja keelumärge kostja kasuks kanti kinnistusraamatusse (26.08.2020) enne hageja poolt varasemas kohtuasjas tagasivõitmise hagi esitamist (04.11.2020), seega ka enne toonases kohtuasjas kompromissi kinnitamist ja jõustumist (04.03.2021/09.03.2021). Pankroti väljakuulutamise seisuga ei olnud hageja vaidlusaluste korteriomandite omanik ega ole seda ka praegu. Kompromissmäärus ei muutnud korteriomandeid pankrotivaraks.
8.Kostjal ei ole seost müügilepinguga, millega Loft AB OÜ väidetavalt võlausaldajate huve kahjustas. Kostja täitmisel olev nõue tuleneb AB Kreditex AS ja Loft AB OÜ (pankrotis) vahel 04.04.2019 sõlmitud laenulepingust 90404-3 ja 10.05.2019 sõlmitud laenulepingust 90510-3. 30.04.2020 loovutas AB Kreditex AS laenulepingust tulenevad nõuded kostjale, millest teavitas võlgnikku ja hagejat. Nõude loovutamisega läksid kostjale üle ka kõik nõuet tagavad tagatised. Käesoleval juhul polnud täitemenetluse alustamise ajal kinnistusraamatus pankrotihalduri keelumärget ega muud märget üldse ega ole praeguseni. Hageja kasuks ei ole kinnistusraamatusse kantud omandiõiguse üleandmist tagavat eelmärget ega muud märget. Kostja on täitemenetluse alustanud heauskselt oma tegeliku võlanõude rahuldamiseks. Isegi, kui oleks õige lugeda varasema tagasivõitmise asja lahendi põhjal hagejat korteriomandite omanikuks, ei ole hagejal nõudeõigust kostja vastu kostja ja kohtutäituri kasuks seatud keelumärke kustutamiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks. Hageja ei ole esile toonud, millise sätte alusel saaks ta kostjale sellise nõude esitada. Kuivõrd täitemenetlus on alustatud õiguspäraselt kinnistusraamatusse kantud kinnisasjade omaniku vastu, ja omanikukande muutmine ei ole võimalik, on õiguspärane ja peab jääma kehtima ka kinnisasjade arest. Seega on hageja nõue kinnisasjade arestist vabastamiseks põhjendamatu ja seda ei saa rahuldada.
9.Asjaolu, et kostja on Loft AB OÜ vastu esitanud nõuded ka pankrotimenetluses, ei välista kostja õigust samast lepingust tuleneva võla nõudmiseks väljaspool pankrotimenetlust võlanõudeid tagava kolmanda isiku kinnisasju koormava ühishüpoteegi realiseerimise teel. Pankrotimenetluses on kostja esitanud nõude pankrotis põhivõlgniku, täitemenetluses põhivõlgnikuks mitteoleva kolmandast isikust pantija, ühishüpoteegiga koormatud asja omaniku kostja 2, vastu. Kostjal on õigus nõuda oma nõude rahuldamist nii põhivõlgnikult kui pandi arvelt. Põhivõlgniku pankrot ei muutnud midagi kostja kui võlausaldaja ja kostaja 2 kui pandiga koormatud asja omaniku suhetes. Asjaolu, et pankrotimenetluses pankrotihaldur ja üks pankrotivõlausaldaja kostja nõuet osaliselt ei tunnustanud ja selle üle on käimas
4(12)
kohtuvaidlus, ei oma samuti tähendust väljaspool pankrotimenetlust, st kostja ja kostja 2 vahelistes suhetes. Pankroti väljakuulutamine muudab nõude sissenõutavaks ainult pankrotivõlgniku suhtes ja sellel ei ole mõju väljaspool pankrotimenetlust. Kostja II vastus
10.Kostjale II jääb oma vastuse kohaselt arusaamatuks, miks on Maipõrnikas OÜ märgitud nimetatud hagis kostjaks. Maipõrnikas OÜ on juba sõlminud kohtuliku kompromissi Loft AB OÜ-ga (pankrotis) ostu-müügilepingu tühistamiseks ning andnud oma tagasivõetamatu nõusoleku kinnistusraamatus kannete tegemiseks ning vara omandiõiguse üle minemiseks Loft AB OÜ-le. Lisaks on Maipõrnikas OÜ üle andnud ka otsese valduse koos kõikide võtmete, pultide jms-ga Loft AB OÜ-le. Maipõrnikas OÜ tahe ei ole muutunud, kohtulik kompromiss on kehtiv. Maipõrnikas OÜ on nõus kõikide Loft AB OÜ pankrotihaldur Toomas Saarma seisukohtadega nimetatud hagiavalduses ja palub kohtul Renovum OÜ kasuks seatud keelumärge kustutada. Renovum OÜ on samad nõuded esitanud ka panktoripessa, ühte nõuet ei saa kaks korda täita. Esimese astme kohtu otsus
11.Maakohus rahuldas hagi ning määras vabastada täiteasjas nr 022/2020/6633 aresti alt Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 11048050 kantud korteriomand (eluruum nr 11), asukohaga Küti tn 1 // Vana- Kalamaja 39 Tallinn; Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 11051350 kantud korteriomand (panipaik PP11), asukohaga Küti tn 1 // Vana- Kalamaja 39 Tallinn ning Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 11049450 kantud korteriomand (parkimiskoht P9), asukohaga Küti tn 1 // Vana- Kalamaja 39 Tallinn. Lisaks kohustab kohus Renovum OÜ-d (regitrikood 14042462) andma nõusolek Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse nr-tega 11048050, 11051350, 11049450 Renovum OÜ kasuks sisse kantud keelumärgete kustutamiseks. Asendada Renovum OÜ nõusolekud keelumärgete kustutamiseks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 mõttes kohtuotsusega.
12.Otsuse põhjenduste kohaselt on kohus seisukohal, et TMS § 222 lg 1 annab hagi esitamise õiguse igale täitemenetluse välisele isikule, kes leiab, et tal on sundtäitmise eseme suhtes omandiõigus. Hageja on antud juhul seisukohal, et täitemenetluse nr 022/2020/6633 esemeks olev kinnisasi kuulub tegelikkuses hoopis Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotivarasse. 13.Kostja II Maipõrnikas OÜ ei ole hagile sisulisi vastuväiteid esitanud ning on avaldanud, et on sõlminud kohtuliku kompromissi Loft AB OÜ-ga (pankrotis) ostu-müügilepingu tühistamiseks ning andnud oma tagasivõetamatu nõusoleku kinnistusraamatus kannete tegemiseks ning vara omandiõiguse üle minemiseks Loft AB OÜ-le. Lisaks on Maipõrnikas OÜ üle andnud ka otsese valduse koos kõikide võtmete, pultide jms-ga Loft AB OÜ-le.
14.Hageja ja kostja I vahel on vaidlus selles, kas kostjal I on kohustus anda nõusolek tema kasuks täitemenetluses nr 022/2020/6633 korteriomanditele Küti tn 1/Vana- Kalamaja 39 Tallinn (eluruum nr 11, panipaik PP11, parkimiskoht P9 registriosa nr-tega 11048050, 11049450 ning 11051350, edaspidi korteriomandid) seatud keelumärgete kustutamiseks ja vara arestist vabastamiseks.
15.Hagi kohaselt on hageja Loft AB OÜ (pankrotis) ajutise pankrotihaldurina ja pankrotihaldurina tegutsedes tuvastanud, et vahetult enne ajutise halduri nimetamist s.o. 04.03.2020 on Loft AB OÜ (pankrotis) sõlminud korteriomandite müügilepingu, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused, millega võõrandas talle kuuluvad korteriomandid Maipõrnikas OÜ-le. Hageja esitas Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotihaldurina 04.11.2020
5(12)
Harju Maakohtusse hagi Maipõrnikas OÜ vastu vaidlusaluste korteriomandite müügilepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise nõudes ning kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalike nõusolekute andmise kohustamise nõudes, eesmärgiga pankrotivarasse tagasi võita sealt vahetult enne pankroti väljakuulutamist võlausaldajate huve kahjustavatel tingimustel väljaläinud vara.
16.Hageja on seisukohal, et kuna 04.03.2021 kompromissimääruse alusel kohustus kostja II Loft AB OÜ pankrotivarasse korteriomandid tagastama ning andma nõusoleku kinnistusraamatus kannete muutmiseks, siis on kompromissimääruse jõustumisel 09.03.2021 muutunud korteriomandid pankrotivaraks ning nende müük peab toimuma pankrotimenetluses ettenähtud korras. Kostja I leiab, et hageja ei saanud kompromissi kinnitamisega kinnisasja omanikuks, kuna omand tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse. Kande tegemist ja hageja omandiõiguse teket takistab aga kostja kasuks kinnistusraamatusse kantud keelumärge, mis oli sisse kantud juba 26.08.2020 ehk enne hageja tagasivõitmise hagi esitamist. Kostja on muuhulgas märkinud, et hageja ja kostja II sõlmisid kompromisslepingu ehk tegid korteriomandite käsutustehingu kinnisasjade suhtes, mille käsutamine oli kinnistusraamatusse kantud keelumärkega kohtutäituri poolt keelatud.
17.Käesoleval juhul puudub vaidlus, et enne hageja poolt tagasivõitmise hagi maakohtusse esitamist oli täiteasjas 022/2020/6633 juba seatud korteriomanditele käsutamise keelumärge kohtutäituri ja sissenõudja Renovum OÜ kasuks. Kohus on seisukohal, et täitemenetluses kinnisasjale seatud keelumärge ei ole ilmtingimata kinnisasja omanikukande muutmist takistav asjaolu, kui tegemist on vara tagasivõitmisega pankrotivarasse ning kohus tuvastab kohustuse anda nõusolek keelumärke kustutamiseks. Kohtu hinnangul tuleb selle eeldusena esmalt tuvastada, kas täitemenetluses arestitud vara kuulub tegelikkuses pankrotivara hulka ning kas omanikukande muutmine keelumärke järgi õigustatud isiku huve kahjustab.
18.Kohtul tuleb TMS § 222 lg 1 alusel esitatud nõude puhul tuvastada, kas vaidlusalused korteriomandid kuuluvad Loft AB OÜ pankrotivarasse. Kohus nõustub hagejaga, et tsiviilasjas 2-20-16220 Loft AB OÜ (pankrotis) ja kostja II Maipõrnikas OÜ vahel 04.03.2021 sõlmitud kompromissimääruse jõustumisega on korteriomandid tagasivõidetud Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotivara hulka. Kohtu hinnangul sisalduvad tsiviilasjas 2-20-16220 sõlmitud kompromisskokkuleppes nii võlaõiguslik kui ka asjaõiguslik käsutustehing, sest kokku on lepitud omandi üleandmise kohustuses ning lisaks kannete tegemiseks vajalike tahteavalduste andmises.
19.Kohus on seega tuvastanud, et korteriomandite tegelik omanik on Loft AB OÜ (pankrotis) ning seega kuuluvad need äriühingu pankrotivara hulka. Eelpool viidatud Riigikohtu seisukoha kohaselt (RKTKo 04.04.2018 2-16-7541 p. 21) tuleks aga ka hinnata, kas keelumärke järgi õigustatud isikul ehk kostjal I on kohustus anda vajalikud tahteavaldused ning kas tahteavalduse andmine on kostja I suhtes kahjustav Kostja I on seisukohal, et nõusoleku andmine kahjustaks kostja õiguspärast huvi oma nõude täitemenetluses rahuldamise suhtes ning põhjustaks nõude rahuldamise suhtes pika viivituse.
20.Kostja I on oma seisukohtades viidanud Riigikohtu 19.02.2020 lahendile tsiviilasjas 2-194765, täpsemalt selle punktile 11.4. Kohus nõustub, et olukorras, kus tagasivõidetavale kinnistule on seatud hüpoteek, jääb see tagasivõitmise korral kinnistut koormama ning hüpoteegipidajal on õigus niikuinii kinnistu müümist nõuda kas siis täite- või pankrotimenetluses. Riigikohus on viidanud, et tagasivõitmise korral pankrotivarasse peaks hüpoteegipidajast sissenõudja taluma pankrotimenetluses nõude rahuldamisel viivitust. Samas on hageja esitanud tõendid ja andmed selle kohta, et kostja I on 27.05.2020 esitanud ka juba Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses oma nõuded, mis tulenevad AB Kreditex AS ja Loft AB OÜ (pankrotis) vahel 04.04.2019 sõlmitud laenulepingust 90404-3 ja 10.05.2019
6(12)
sõlmitud laenulepingust 90510-3 (12.10.2020 nõuete kaitsmise protokoll, tlk 52-58). Kostja I nõuet Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses on tunnustatud summas 157 100 eurot PankrS § 153 lg 1 p 1 kohase nõudena ning summas 163 200 eurot tingimusliku nõudena PankrS § 153 lg 1 p 2 alusel. Kostja I on esitanud 10.11.2020 Harju Maakohtusse hagi oma nõude tunnustamiseks Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, milles palub tunnustada laenulepingust nr 90404-3 tulenevat nõuet Loft AB OÜ (pankrotis) vastu intressi 8957,87 eurot ja viivise 14924,50 eurot ulatuses ning tunnustada neid nõudeid pandiga tagatud esimese rahuldamisjärgu nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 tähenduses; laenulepingust nr 90510-3 tulenevat nõuet Loft AB OÜ (pankrotis) vastu põhivõla 163200 eurot osas pandiga tagatud esimese rahuldamisjärgu nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 tähenduses ning nõudena, mis ei ole tingimuslik ning laenulepingust nr 90510-3 tulenevat nõuet Loft AB OÜ (pankrotis) vastu intressi 8078,40 eurot ja viivise 11504 eurot ulatuses ning tunnustada neid nõudeid pandiga tagatud esimese rahuldamisjärgu nõudena pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 tähenduses (tlk 59-64). Hagi on tsiviilasjana 2-20-16508 Harju Maakohtu menetlusse võetud (tlk 65-76). Seega soovib kostja I sama ühishüpoteegi alusel oma nõuete täitmist nii Maipõrnikas OÜ vastu esitatud täitemenetluses kui ka Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.
21.Kohus jagab hageja seisukohta, mille kohaselt olukorras, kus korteriomandid, millele kostja I kasuks ühishüpoteek on seatud, on muutunud pankrotivaraks, kostja I nõue ja nõude hüpoteegiga tagatus on Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses vaidlustatud ning selle üle on pooleli kohtuvaidus, ei ole võimalik viia läbi täitemenetlust sama nõude sundtäitmiseks. Kohus leiab, et sellises situatsioonis ei ole kostja I kui hüpoteegipidaja nõusolekute andmiseks kohustamine täitemenetluses keelumärke kustutamiseks kostjat I põhjendamatult kahjustav, kuna tal on õigus kaitsta oma nõudeid võlgniku Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Seda on kostja I ka juba tegema asunud. Kohus asub tsiviilasjas 2-20-16508 tuvastama, kas ja millises ulatuses ning millises rahuldamisjärgus on kostja I nõuded põhjendatud. Kohus märgib ka, et kui pankrotivõlgnik ei oleks korteriomandeid kostjale II vahetult enne ajutise halduri nimetamist võõrandanud, oleks Renovum OÜ kasuks korteriomanditele seatud ühishüpoteek samuti jäänud tagama tema nõudeid Loft AB OÜ vastu pankrotimenetluses.
22.Seega asub kohus seisukohale, et korteriomandid tuleb täiteasjas nr 022/2020/6633 arestist vabastada, sest need kuuluvad Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotivarasse. TMS § 222 lg 4 kohaselt vabastab hagi rahuldamise korral kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks. Kostja I apellatsioonkaebus
23.Kostja I palub tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega jätta hagi läbi vaatamata või hagi rahuldamata.
24.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus eksinud ja valesti tuvastanud nii vaidlusaluste korteriomandite kuulumise Loft AB OÜ (pankrotis) pankrotivara hulka kui apellandi kohustuse anda nõusolek keelumärgete kustutamiseks. on apellant heauskselt ja õiguspäraselt asunud kostja 2 ühishüpoteegiga koormatud vara suhtes täitemenetluses sissenõuet teostama ja peab saama ka takistamatult oma sissenõude täitemenetluses lõpuni realiseerida. Kõik hageja toimingud vaidlusaluste korteriomandite tagasivõitmise ja aresti alt vabastamise saavutamiseks on tehtud pärast apellandi kasuks täitemenetluste alustamist ja apellandi ning kohtutäituri kasuks kinnistusraamatusse keelumärgete seadmist.
25.Kuivõrd apellant ei olnud korteriomandite tagasivõimise kohtumenetluse 2-20-16220 menetlusosaline, ei olnud apellandil võimalik ka selles menetluses toimunut kuidagi 7(12)
mõjutada. Tulenevalt sellest, et apellant ei olnud menetlusosaline, ei ole tagasivõitmise kohtumenetluses sõlmitud kompromiss apellandi suhtes siduv ja sellel pole apellandile mingit tähendust. Samuti leiab apellant, et hageja ja kostja 2 vahel sõlmitud kompromissil ei ole kujunduslikku toimet. Eeltoodu tõttu ei ole apellant korteriomandite omanik. Seega on kohus valesti tuvastanud, et korteriomandid kuuluvad hageja pankrotivarasse. Apellandi arvates oli hageja hagi algusest peale perspektiivitu ja kohus oleks pidanud selle läbi vaatamata jätma või alternatiivselt vähemalt rahuldamata jätma.
26.Keelumärked keelavad kõik käsutused keelumärkega koormatud kinnisasja suhtes ilma keelumärkega õigustatud isiku nõusolekuta. Apellant ei ole mingeid nõusolekuid andnud ega ole kohustatud seda tegema. Keelumärkega seatud keeldu rikkuv käsutus on TsÜS § 88 lg 1 järgi tühine. Tagasivõitmise kohtumenetlus ja selles sõlmitud kompromiss toimusid kõik pärast apellandi ja kohtutäituri kasuks keelumärke seadmist kinnistusraamatusse.
27.Kohus on leidnud, et apellant on kohustatud andma nõusoleku keelumärke kustutamiseks, kui see apellandi õigusi ei kahjusta. Apellant on menetluses läbivalt olnud seisukohal, et keelumärgete kustutamine kahjustaks apellandi õigust täitemenetlust läbi viia ja nõue täitemenetluses sisse nõuda. Maakohus on valesti leidnud, et keelumärgete kustutamine ei oleks käesoleval juhul apellanti põhjendamatult kahjustav. Kohus ei ole täitnud selles ega ka muudes küsimustes selgitamiskohustust, et apellant oleks saanud oma seisukohta põhjalikumalt selgitada.
28.Keelumärgete kustutamise tagajärjeks oleks, et hageja kantaks omanikuna kinnistusraamatusse ja apellandi kasuks toimuv täitemenetlus lõpetataks. See tooks apellandi jaoks kaasa põhjendamatu ja pika viivituse oma nõude sissenõudmisel, mis Riigikohtu lahendi 2-19-4765 p-s 11.4. esitatud Riigikohtu seisukoha kohaselt oleks lubamatu (vt ka hagivastuse p 3). Lisaks, sissenõutav summa oleks pankrotimenetluses väiksem, kuivõrd põhivõlgniku Loft AB OÜ suhtes peatus nõudelt viiviste arvestus pankroti väljakuulutamise seisuga 11.05.2020, kuid pantija (pandiga koormatud asja omaniku – kostja 2) suhtes kestis viivise arvestus edasi ja täitemenetlusse on esitatud suurem nõue. Lisaks, pankrotimenetluses võib haldur 15 % apellandi nõudest arvestada maha pankrotimenetluse kulude katteks, mille ulatuses apellandi nõue liiguks pandiga tagamata teise rahuldamisjärku ehk sisuliselt jääks nõue selles osas rahuldamata. See selgelt kahjustaks apellandi huve.
29.Apellandi nõue kuuluks (ehkki väiksemas ulatuses) rahuldamisele ka pankrotimenetluses. Seega oleks laias laastus keelumärgete kustutamise tagajärjeks vaid korteriomandite muutumine pankrotivaraks ja pankrotivara suurenemine, kuid apellandi nõue kuuluks pankrotimenetluses ikkagi rahuldamisele, kuid nüüd juba pika viivitusega, mis kahjustab apellandi huve ja teenib ainult pankrotihalduri huve. Suurenenud pankrotivara arvelt teenib haldur suuremat tasu. See aga ei saa olla mõistlikuks põhjuseks apellandi huvide kahjustamiseks ja apellandi keelumärgete kustutamiseks nõusoleku andmiseks kohustamiseks. Tagasivõitmise eesmärgiks on see, et tagasivõitmise tulemusena peab olema võimalik rahuldada pankrotivõlausaldajate nõudeid. Käesoleval juhul see sisuliselt nii ei oleks, kuivõrd hüpoteegist tulenevalt täidetaks ikka põhiliselt apellandi nõudeid ja teised pankrotivõlausaldajad ei saaks sisuliselt midagi.
30.Kohus on apellandi arvates valesti pidanud asjas asjakohaseks arvestada asjaoluga, et apellant on samadest laenulepingutest tuleneva nõuded esitanud nii pankrotimenetluses kui täitemenetluses. Apellant on seisukohal, et see ei oma asjas tähtsust ega või olla argumendiks
8(12)
vara arestist vabastamiseks ega kohustamaks apellanti andma nõusolek keelumärgete kustutamiseks.
33.Samuti on ebaõige ja viis vale kohtulahendini kohtu seisukoht, et kuna vaidlusalused korteriomandid on muutunud pankrotivaraks (millega apellant ei nõustu) ja pankrotimenetluses on käimas vaidlus nõude tunnustamise üle, ei ole võimalik viia läbi täitemenetlust sama nõude täitmiseks. Pankrotimenetlus ja täitemenetlus on erinevad menetlused, kumbki oma reeglitega, ja vaidlus ühes menetluses (pankrotimenetluses) ei oma mõju teisele menetlusele (täitemenetlusele), seda enam, et võlgnikud neis menetlustes on erinevad.
34.Vaidlused pankrotimenetluses nõude tunnustamise, st nõude suuruse ja tagatuse üle, põhjustavad ilmselgelt nõude rahuldamisel apellandi jaoks pika viivituse juhul, kui korteriomandid muutuvad pankrotivaraks, millega maakohus oleks pidanud riigikohtu tsiviilasja 2-19-4765 p-s 11.4. esitatud seisukoha valguses arvestama ja seetõttu hagi rahuldamata jätma. Riigikohus on selgelt väljendanud, et käesoleva asjaga analoogses olukorras ei kuuluks hagi rahuldamisele. Eeltoodu põhjal on ekslik ka kohtu seisukoht, et vaidlusalused korteriomandid tuleb arestist vabastada.
35.Lisaks, ka täitur ka keelumärkes märgitud õigustatud isikuna ja keelumärked tagavad ka kohtutäituri õigusi. Apellandi kohustamine keelumärgete kustutamiseks nõusolekut andma ei taga veel keelumärgete kustutamist kinnistusraamatust. Sellest tulenevat ei taga apellandi nõusolek keelumärgete kustutamiseks veel hageja taotletud eesmärgi saavutamist ka kinnistusraamatus omanikukande muutmist. Ka sel põhjusel oleks kohus pidanud hagi rahuldamata jätma.
Vastus apellatsioonkaebusele 36.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 37.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega, va arvatud osas, milles ringkonnakohus korrigeerib maakohtu otsuse põhjendusi ja TsMS § 654 lg- st 6 tulenevalt neid ei korda. 38.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus esmalt, et hageja on kaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neile väidetele veelkord vastata.
39.Asja materjalidest nähtuvalt on hageja seisukohal, et kuna 04.03.2021 kompromissimääruse alusel kohustus kostja II Loft AB OÜ pankrotivarasse korteriomandid tagastama ning andma nõusoleku kinnistusraamatus kannete muutmiseks, siis on kompromissimääruse jõustumisel 09.03.2021 muutunud korteriomandid pankrotivaraks ning nende müük peab toimuma pankrotimenetluses ettenähtud korras. Kostja I leiab, et hageja ei
9(12)
saanud kompromissi kinnitamisega kinnisasja omanikuks, kuna omand tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse. Eeltoodud seisukohaga ringkonnakohus nõustub, sest kehtiv asjaõigus tekib üksnes juhul, kui esinevad kõik allpooltoodud asjaolud: p 1· asjaõiguse seadmiseks on sõlmitud kehtiv asjaõigusleping (käsutustehing), p 2 kinnisasja koormanud (käsutustehingu teinud) isik oli ka käsutamiseks õigustatud, st ta oli kas kinnisasja omanik või omaniku nõusolekul või seaduse alusel õigustatud kinnisasja käsutama, p 3 õiguse kohta on tehtud kehtiv kanne kinnistusraamatusse.
40.Eeltoodust tulevalt ei ole pankrotivõlgnikule omandiõigust kinnisasjadele tekkinud,sest puudub kehtiv kanne kinnistusraamatus. Maakohus leidis samas ringkonnakohtu arvates põhjendatult, et 04.03.2021 kompromissimääruse alusel kohustus kostja II Loft AB OÜ pankrotivarasse korteriomandid tagastama, st sõlmiti asjaõigusleping ning kostja II andis ka nõusoleku kinnistusraamatus kannete muutmiseks. Kinnistute omandiõiguse üleminekuks (kinnisasjade tagastamiseks pankrotivõlgniku vara hulka) on kõik vajalikud tahteavaldused olemas. Kannete tegemist ja hageja omandiõiguse teket takistab aga kostja kasuks kinnistusraamatusse kantud keelumärge, mille kustutamist käesolevas hagis hageja taotleb.
41.Maakohus hindas ka seda, kas keelumärke järgi õigustatud isikul ehk kostjal I on kohustus anda vajalikud tahteavaldused ning kas tahteavalduse andmine on kostja I suhtes kahjustav, kuivõrd kostja I on seisukohal, et nõusoleku andmine kahjustaks kostja õiguspärast huvi oma nõude täitemenetluses rahuldamise suhtes ning põhjustaks nõude rahuldamise suhtes pika viivituse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu lõppseisukohaga, et hagi tuleb rahuldada.
42.Maakohus on põhjendatult esile toonud, et kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, siis PankrS § 119 lg 1 järgi on lähtekohaks, et teine pool peab tagasivõidetud tehingu järgi üleantud vara tagastama ning viidanud asjakohaselt ka Riigikohtu seisukohale, mille järgi kohtutäituri avalduse alusel täitemenetluses sissenõudja kasuks kinnistusraamatusse kantud keelumärkele saab kohaldada analoogia alusel TsMS § 378 lg-t 6, mille järgi võib hageja käsutada hagi tagamisest talle tulenevaid õigusi, eelkõige õigusest loobuda või anda nõusoleku tehingu tegemiseks, mis käsutuskeelust tulenevalt oleks keelatud (vt Riigikohtu 1. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10, p 24). See tähendab, et keelumärke järgi õigustatud isik võib anda kinnisasja omanikule nõusoleku tehingute ja toimingute tegemiseks, mida keelumärge üldiselt takistab. Seejuures võib keelumärke järgi õigustatud isik olla kohustatud andma vajalikud tahteavaldused, kui tema õigusi sellega ei kahjustata (mh on tagatud, et vahepeal ei tehtaks kinnistusraamatusse õigustatud isikut kahjustavaid kandeid), ning neid tahteavaldusi võib ka kohtulahendiga asendada. Samadel tingimustel võib sissenõudjalt nõuda tahteavaldust kinnisasja ajutiseks arestist vabastamiseks (vt Riigikohtu 1. juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10, p 26).
43.Nõustuda ei saa kostjaga I osas, milles kostja I leiab, et tsiviilasjas nr 2-19-4765 tehtud lahendis käsitles Riigikohus käesoleva asjaga analoogset olukorda, leides, et selline hagi tuleks jätta läbi vaatamata. Viidatud tsiviilasjas esines olukord, kus hilisem pankrotivõlgnik võõrandas asja uuele omanikule ning uue omaniku kohustuste täitmise tagamiseks seati hüpoteegipidaja kasuks kinnistajadele hüpoteek. Riigikohus leidis selles asjas, et kui täitemenetluse sissenõudja kasuks on tagasivõidetavale kinnistule seatud hüpoteek ja täitedokumendiks on TMS § 2 lg 1 p-s 19 nimetatud hüpoteegi seadmise leping, tuleb arvestada asjaoluga, et hüpoteek on majanduskäibe seisukohalt üks olulisematest tagatisvahenditest kinnislaenuturul ning hüpoteegiga tagatud nõuded on võlgniku täite- või pankrotimenetluse korral üldjuhul eelistatud teistele nõuetele. Eelistamine on vajalik osa
10(12)
majanduse normaalse toimimise ja laenukäibe mehhanismist (vt Riigikohtu 25. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-15, p 11). 44.Käesolevas asjas esiletoodud asjaolud erinevad ülaltoodud lahendis käsitlemist leidnud olukorrast. Loft AB OÜ (pankrotis) sõlmis 04.03.2020, (st vahetult pankrotimenetluse algatamise eelselt, sest Harju Maakohtu 11.05.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas 2-20-3678 kuulutati välja Loft AB OÜ (pankrotis) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Toomas Saarma (tlk 7-10) Maipõrnikas OÜ-ga korteriomandite müügilepingu, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused, millega Loft AB OÜ (pankrotis) võõrandas talle kuuluvad korteriomandid Küti tn 1/Vana- Kalamaja 39 Tallinn (eluruum nr 11, panipaik PP11, parkimiskoht P9 registriosa nr-tega 11048050, 11049450 ning 11051350) Maipõrnikas OÜ-le (tlk 11-20). Maipõrnikas OÜ kanti Küti tn 1/Vana- Kalamaja 39 Tallinn korteriomandite (eluruum nr 11, panipaik PP11, parkimiskoht P9 registriosa nr-tega 11048050, 11049450 ning 11051350) omanikuna kinnistusraamatuse 04.05.2020 (tlk 21-32). Tehingute tegemise ajal oli Küti tn 1/Vana- Kalamaja 39 Tallinn korteriomanditele (eluruum nr 11, panipaik PP11, parkimiskoht P9 registriosa nr-tega 11048050, 11049450 ning 11051350) alates 15.05.2019 kinnistusraamatusse sisse kantud ühishüpoteek summas 320 000 kostja I Renovum OÜ kasuks, kannet on muudetud 10.06.2020. Seega käesolevas asjas oli hüpoteek seatud kinnisasjale juba siis, kui kinnisasja omanikuks oli hilisem pankrotivõlgnik Loft AB OÜ ning hüpoteegiga tagati hilisema Loft AB OÜ kohustuste täitmist. Seega on kostja I peale tehingu tagasivõitmist, juhul kui omandiõiguse kanded Loft AB OÜ osas kinnistusraamatusse kantakse, samas positsioonis nagu ta oleks olnud, kui tagasivõidetud tehinguid, st kehtetuid tehinguid, ei oleks tehtud. See on ringkonnakohtu arvates oluline erisus kostja I viidatud Riigikohtu lahendis käsitlemist leidnud olukorraga. 45.Hinnates kostja väidet, kas hagetava nõusoleku andmine kahjustaks kostja õiguspärast huvi oma nõude täitemenetluses rahuldamise suhtes ning põhjustaks nõude rahuldamise suhtes pika viivituse, tuleb arvestada järgmist. Jaatada tuleb võimalust, et pankrotimenetluses kinnistute müügist võib võrreldes täitemenetluses kinnistu müügiga laekuda hüpoteegipidajale vähem raha, sest pankrotihaldur võib 15 % kinnistute müügist saadust jätta pankrotimenetluse katteks. See oleneb aga pankrotivõlgnikule kuuluva vara olemasolust, vaidlusaluste kinnistuste müügist saadavast summast ja hüpoteegipidaja nõude suurusest. Nõustuda ei saa kostjaga I selles, et pankrotimenetluses saadav summa on hüpoteegipidaja jaoks väiksem, kuna pankrotivõlgniku suhtes peatus nõudelt viivise arvestus pankroti väljakuulutamise seisuga, kuid pandiga kooramatud asja omaniku ehk kostja 2 suhtes kehtis viivise arvestus edasi. Kostja I on esile toonud, et hüpoteek tagab pankrotivõlgniku võetud kohustusi (apellatsioonkaebuse p 11), st hüpoteegiga on tagatud nõuded tulenevad pankrotivõlgnikuga sõlmitud laenulepingutest. Riigikohus on 5. novembril 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-10408 tehtud otsuse p-s 12 leidnud järgmist: "Hüpoteek ei eelda asjaõigusena AÕS § 325 lg 4 järgi tagatava nõude olemasolu, st see on tagatava nõude suhtes mitteaktsessoorne. Siiski on hüpoteegi mitteaktsessoorsus oluliselt piiratud hüpoteegi realiseerimisel. Nimelt annab hüpoteek AÕS § 325 lg 1 järgi hüpoteegipidajale õiguse rahuldada panditud kinnisasja arvel hüpoteegiga tagatud nõue. Ka võib hüpoteegipidaja nõuda AÕS § 352 lg 1 järgi hüpoteegi alusel sundtäitmist üksnes juhul, kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta (vt hüpoteegi realiseerimise kohta ka Riigikohtu 24. oktoobri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-06 (pd 13-16). Seega ei anna hüpoteek asjaõigusena hüpoteegipidajale abstraktset õigust nõuda täitemenetluses kinnisasja müümist. Seda saab ta nõuda üksnes hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks." Ringkonnakohus osutab, et kuna hüpoteek asjaõigusena ei anna hüpoteegipidajale abstraktset õigust nõuda täitemenetluses kinnisasja müümist, siis on täitemenetluse eeldusena vajalik kohtutäiturile esitada ka hüpoteegiga tagatud nõuet ja selle
11(12)
suurust tõendavad dokumendid, sest hüpoteegi alusel toimuv täitemenetlus on nõude olemasolust sõltuv.
46.Käesolevast asjast nähtub, et kostja I esitas pankrotivõlgniku pankrotimenetluses tunnustamiseks samad laenulepingutest tulenevad nõuded, mille täitmist tagab hüpoteek. See, kas ja millises ulatuses on kostjal I nimetatud laenulepingutest tulenev nõue pankrotivõlgniku vastu, selgub nõude tunnustamise kohtumenetlust lõpetavas lahendis, sest kostja i nõuded on vaidlustatud. 47.Arvestades eeltoodud asjaolusid, leiab ringkonnakohus, et ilma kinnistute omandiõiguse üleminekuta, mida takistab käesoleval juhul tõendatult kostja I tahteavalduste puudumine, ei ole hagejal võimalik tõhusalt pankrotivõlgniku ja tema võlausaldajate huvisid tõhusalt kaitsta. Samuit, nagu eelpool juba esile toodud, on kostja I peale tehingute tagasivõitmist, juhul kui omandiõiguse kanded Loft AB OÜ osas kinnistusraamatusse kantakse, samas positsioonis nagu ta oleks olnud, kui tagasivõidetud tehinguid, st kehtetuid tehinguid, ei oleks tehtud. Seega rahuldas maakohus põhjendatult hagi. Menetluskulude jaotus
48.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud poolte menetluskulud kostja I kanda TsMS § 171 lg 1 alusel
49.Hageja on esile toonud, et temale on menetluskulude nimekirja koostamise seisuga õigusteenust seonduvalt tsiviilasjaga nr 2-21-5082 osutatud kokku mahus 5 tundi ja 05 min. Õigusteenust on osutatud tunnitasu määraga 100 eurot, kokku 510,00 eurot (5,1x100), millele lisandub käibemaks 102,00 eurot, kokku 612,00 eurot. Kuna haldur tegutseb haldurina läbi äriühingu (OÜ Haldur), kes on kandnud ja kannab eelpool nimetatud kulud ning kes saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, taotleb haldur menetluskulu hüvitamist käibemaksuta. Haldur palub tema menetluskulud kostjalt 1 välja mõista ning palub, et menetluskulude kohta tehtavas lahendis kohus määraks, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kohustub kostja 1 OÜ Renovum kandma OÜ Haldur arvelduskontole nr EE42200221056487870 Swedbank AS-is.
50.Kostja I vaidles hageja menetluskuludele vastu väites, et ehkki lepingulise esindaja kasutamine ei ole pankrotihaldurile keelatud, ei kujuta lepingulise esindajaga seotud õigusabikulud endast menetluses vajalikke ja põhjendatud kulusid. Pankrotihaldur oleks võinud oma menetluslikud eesmärgid saavutada ka ilma lepingulist esindajat kasutamata ja lepingulisele esindajale kulutusi tegemata.Kostja I arvates on liialdatud ka hageja toimingute ajakulu. Apellatsioonkaebusele vastamise ajakulu on üle paisutatud. 20.01.2023 menetlusdokumendis on menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud ajakulu 0,25 tundi, muus osas on tegemist põhjendamatu ajakuluga.
51.Ringkonnakohus leiab, et kuna poolel on õigus kasutada kohtumenetluses lepingulise esindaja osutatud teenust, siis arvestades vaidluse asjaolusid, hagejale osutatud teenuse ajamahtu ja teenuse tunnihinda on hageja menetluskulude hüvitamise taotlus põhjendatud ning tuleb rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.