Harju Maakohus
Kohtunik
Kädi Sacik-Korn
Kohtujurist
Maarja-Liisa Härmsalu
Määruse tegemise aeg ja koht
16. märts 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-1163 Õuetuba OÜ hagi X vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes Menetluse lõpetamine, menetluskulude kindlaksmääramine, kirjalik menetlus
Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Õuetuba OÜ (rk 11954429) Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Anneli Aab, LEADELL Pilv Advokaadibüroo, e-post [email protected] Kostja: X (ik xxxxxxxxxxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martin Traat, Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ, e-post [email protected])
Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-1163 Õuetuba OÜ hagis X vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes seoses hageja loobumisega hagiavaldusest.
Jätta menetluskulud 2% ulatuses Õuetuba OÜ kanda ja 98% ulatuses X (X) kanda.
Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Xlt välja Õuetuba OÜ kasuks menetluskulud summas 1 238,72 eurot.
Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Õuetuba OÜ-lt välja X kasuks menetluskulud summas 24,75 eurot.
Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Xlt Õuetuba OÜ kasuks välja menetluskulud 1 213,97 eurot.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xl tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras Õuetuba OÜ kasuks.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot.
Menetluse käik maakohtus
seadusandja tahet käsitleda alternatiivnõuetega hagi ühtse tervikuna. Sellisel juhul peaks alternatiivsetest nõuetest ka ainult ühe rahuldamine tooma kaasa kulude jätmise kostja kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Hageja poolt rakendatud viisil alternatiivhagi esitamine alles aegumise probleemi kerkimise hetkel oli nii menetlusökonoomia kui ka hageja õiguskaitse seisukohalt kõige otstarbekam lahendus. Alternatiivse nõude põhimenetluses mitte esitamine oli tingitud soovist hoida põhimenetluses menetluskulusid kokku. Hageja oli sunnitud alternatiivnõuet esitama alles siis, kui menetluse kestusest tulenevalt oli ohustatud tema kohtusse pöördumise põhiõiguse rakendamine. Mõlemad hageja nõuded on suunatud kostja poolt sama müügilepingu samal viisil rikkumise mõju kõrvaldamisele. Eelneva pinnal on õigustatud nõuete ühtse „müügilepingu rikkumisest tuleneva mõju kõrvaldamise“ nõudena käsitlemine, mis põhimenetluses ka rahuldati. Selgelt ebaõiglane oleks olukord, kus käesoleva asja menetluses jääksid menetluskulud hageja kanda. Hageja poolt kohtusse pöördumine (nii põhimenetluses kui ka alternatiivhagiga) ja sellega seoses kulutuste kandmine on täies mahus kantud kostja poolsest õigusrikkumisest. Seega oleks hagejale menetluskulude kandmise kohustuse panemine vastuolus nii üldise „kaotaja maksab“ põhimõttega kui ka äärmiselt ebamõistlik. Kohtumääruse põhjendused
Eeltoodust tulenevalt esitas hageja käesolevas asjas hagi alternatiivse nõudena tsiviilasjas xxx esitatud hagile. Kohus märgib, et Riigikohus on 09.06.2009 määruse 3-2-1-59-09 punktis 13 märkinud, et tsiviilkohtumenetluse seadustik ei näe ette, et alternatiivset nõuet peab menetlema esialgse nõudega samas menetluses. Hageja palus rahuldada käesolevas tsiviilasjas 2-20-1163 esitatud hagi üksnes juhul, kui jääb rahuldamata tema hagi tsiviilasjas xxx. Kohus leiab, et põhjendamatu on kostja 07.12.2021 seisukohas esitatud etteheide, mille kohaselt esitas hageja käesolevas asjas hagi „igaks juhuks“. Hageja põhjendas 22.01.2020 esitatud hagis alternatiivse hagi esitamise vajadust sellega, et vältida nõude aegumist (vt 22.01.2020 hagi p 2.16-2.19). Lisaks märkis hageja, et alternatiivset nõuet ei olnud põhimenetluses võimalik esitada eelmenetluse lõppemise tõttu. Kohtu hinnangul on hageja põhjendused alternatiivse nõude esitamiseks eraldi menetluses veenvad ning kostja etteheide, et tegemist oli „igaks juhuks“ esitatud hagiga, on põhjendamatu. Hageja esitas alternatiivse nõude eelkõige nõude aegumise vältimiseks ning palus koheselt 22.01.2020 esitatud hagis menetluse peatada kuni tsiviilasjas xxx menetluse lõppemiseni ning kohus seda 21.04.2020 määrusega tegi ja menetluse peatas. Seega tuleb kohtu hinnangul käsitleda käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi TsMS § 370 lg 2 kohase alternatiivse nõudena tsiviilasjas xxx esitatud nõudele, vaatamata sellele, et nõuded olid registreeritud eraldi tsiviilasjadena. Mõlemas asjas esitatud nõuded tulenesid poolte vahel 23.01.2017 sõlmitud müügilepingust ning selle rikkumisest kostja poolt ning hageja palus rahuldada käesoleva hagi üksnes juhul, kui tema hagi tsiviilasjas xxx jääb rahuldamata. Mõlemad hageja nõuded olid suunatud kostja poolt sama müügilepingu samal viisil rikkumise mõju kõrvaldamisele.
(lepingutingimustele
b. 22.01.2020 Alternatiivse hagiavalduse täiendamine ja lisade komplekteerimine 3h 35m 140 eurot;
c. 06.02.2020 Tutvumine Harju Maakohtu 31.01.2020 määrusega ning vastuväite koostamine kohtu tegevusele seoses hagihinna ja riigilõivu tasumise vajadusega tsiviilasjas nr 2-20-1163. 1h 00m 160 eurot; d. 13.03.2020 Tutvumine X 25.02.2020 taotlusega ning sellele hageja seisukoha koostamine tsiviilasjas nr 2-20-1163. 2h 24m 160 eurot; e. 23.11.2021 Hagist loobumise avalduse ja menetluskulude jaotamise seisukoha koostamine. 30m 160 eurot; f. 13.12.2021 Seisukoha koostamine kostja 07.12.2021 seisukoha ja menetluskulude osas. 30m 160 eurot. Hageja esindaja tunnitasu on olnud 140 eurot ja 160 eurot käibemaksuta. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 1660,67 eurot ja viivise menetluskuludelt. Kohus edastas hageja menetluskulude nimekirja kostjale seisukoha esitamiseks 04.01.2022. Kostja kinnitas kirja saamist 14.02.2022. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks seisukohta ei esitanud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hagejal kulunud käesolevas asjas hagiavalduse koostamisele ja lisade komplekteerimisele kokku 6 h ja 50 min. Kohtu hinnangul on tegemist ülemäärase ajakuluga, võttes arvesse, et tegemist oli alternatiivse nõudega tsiviilasjas xxx vaidluse all olnud samast elusündmusest tuleneva kahju nõudega, kus hagi faktilised asjaolud ja hagile lisatud tõendid olid suuremas osas kattuvad. Arvestades tsiviilasjas xxx esitatud hagi ning käesolevas asjas esitatud hagi, peab kohus põhjendatuks käesolevas asjas hagi koostamise ja esitamisega seotud toimingutele põhjendatud ajakuluks mitte rohkem kui 4 tundi. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud ülejäänud hageja esindaja poolt tehtud toimingud põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingud on kooskõlas asja menetlusega ja ajakulu, arvestades esitatud dokumentide sisu ja pikkust, toiminguteks põhjendatud. Riigikohtu praktika kohaselt kuulub hüvitamisele ka menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud aeg ja teise menetlusosalise menetluskulude nimekirja osas seisukoha koostamiseks kulunud aeg (vt RKTKo 2-18-7750, p 15). Seega on põhjendatud hageja esindaja toimingud kokku 8 h ja 24 min ulatuses, so 4 h + 1 h + 2 h 24 min + 30 min +30 min. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindajate tunnitasu 140 ja 160 eurot tunnis käibemaksuta. Hageja esindajad on vandeadvokaadid. Riigikohus on lahendis 3-2-1-115-13 (p 25) selgitanud, et üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on põhjendatuks ja vajalikuks pidanud näiteks tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (3-2-1-93-13) või 147,49 eurot koos käibemaksuga (32-1-115-14). Lisaks on Riigikohtu praktika kohaselt peetud põhjendatuks tunnitasu 160-170 eurot, millele lisandub käibemaks (vt RKTKo 3-2-1-159-16, p 14). Kohus on seisukohal, et võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat ja arvestades käesoleva asja keskmist keerukust, ei ületa õigusteenus tunnihinnaga 140 eurot ja 160 eurot käibemaksuta keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu tuleb seda pidada põhjendatuks ja vajalikuks. Seega loeb kohus põhjendatud õigusabikuluks maakohtus hageja lepingulise esindaja kulusid summas 1264 eurot käibemaksuta, so 4x140+4,4x160.
Võttes arvesse menetluskulude jaotust, mille kohaselt jättis kohus menetluskulud 98% ulatuses kostja kanda, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1238,72 eurot, so 1264x0,98.
kostja
esindaja
ajakulu
9,9
tunni
ulatuses,
so
Menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja esindaja tunnitasu 125 eurot käibemaksuta. Kostja esindaja on vandeadvokaat. Hageja ei ole tunnitasu suurusele vastuväiteid esitanud. Eelpool viidatud Riigikohtu praktikale tuginedes saab sellises määras vandeadvokaadi tunnitasu pidada mõistlikuks ja vajalikuks. Seega loeb kohus põhjendatud õigusabikuluks kostja lepingulise esindaja kulusid summas 1237,50 eurot käibemaksuta, so 9,9x125. Võttes arvesse menetluskulud jaotust, mille kohaselt jättis kohus menetluskulud 2% ulatuses hageja kanda, mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 24,75 eurot, so 1237,50x0,02.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.