lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-134819/9

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 14.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-134819/9
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1481
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Renovum OÜ14042462(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. märts 2022, Valga kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-134819

Tsiviilasi

Renovum OÜ hagiavaldus E. P. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

3390,68 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: Renovum OÜ, registrikood 14042462 Hageja lepinguline esindaja: GRIFF Õigusbüroo OÜ A. K. isikus, e-post xxx Kostja: E. P. (isikukood xxx; elu- ja viibimiskoht teadmata

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Mõista E. P.lt välja Renovum OÜ kasuks 18.02.2019 sõlmitud liisingulepingust nr xxx tulenev võlgnevus kokku 2955,54 eurot, millest põhivõlgnevus 1496,88 eurot, intressid 205,76 eurot, viivis seisuga 21.06.2021 493,97 eurot, viivis hagi esitamise seisuga, s.o 13.01.2022 summas 249 eurot (viivised kokku 742,97 eurot), hüvitis laenuintresside tasumisega viivitamise eest summas 61,73 eurot ja kahjuhüvitis lepingu mittetäitmise/rikkumise eest summas 448,20 eurot.
3.Mõista E. P.lt välja Renovum OÜ kasuks viivis 29,07% aastas tasumata põhivõlgnevuse jäägilt (hetkel 1496,88 eurot) alates 14.01.2022 kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni, kuid kokku koos punktis 2 nimetatud viivistega (742,97 eurot) mitte enam kui põhinõude summani (1496,88 eurot).

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
4.Menetluskulud jätta E. P. kanda.
5.Määrata Renovum OÜ menetluskulude suuruseks 1160 eurot, mis koosneb riigilõivust 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kuludest summas 20 eurot ja õigusabikuludest summas 720 eurot.
6.Mõista E. P.lt välja Renovum OÜ menetluskuluna tasutud riigilõiv 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja hageja õigusabikulud hagimenetluses 720 eurot, s.o kokku 1160 eurot
7.E. P. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1160 eurot tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte enam kui 1160 eurot.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
9.Toimetada kohtuotsus hageja esindajale kätte ja kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Renovum OÜ nõuab 13.01.2022 esitatud hagis E. P. vastu 1496,88 euro suuruse põhivõlgnevuse, 205,76 euro suuruse intressi, 21.06.2021 seisuga 493,97 euro suuruse viivise, kuni 13.01.2022 seisuga 249 euro suuruse viivise, 61,73 euro suuruse hüvitise ning 448,20 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmist. Hageja nõue tuleneb AB Kreditex AS (liisinguandja) ja kostja vahel 18.02.2019 sõlmitud kapitalirendi tüüpi liisingulepingust nr. xxx, mille alusel omandas liisinguandja kostja ülesandel ja huvides auto Mercedes-Benz C270 CDI, omandamishinnaga 2241 eurot ja intressiga 29,07% aastas. 2(4)
2.Kostja kohustus tasuma liisinguandjale põhiosa koos intressidega igakuiselt vastavalt maksegraafikule. Kostja liisingumakseid aga nõuetekohaselt ei tasunud. Kostjalt laekus kokku 1123 eurot. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt meeldetuletusi ning ka liisingulepingu ülesütlemise hoiatused. Kostja ei tasunud ka täiendava tähtaja (14 päeva) jooksul tekkinud võlgnevust. Samuti on kostjale saadetud teade sõiduki tagastamise kohta. Liisinguandja 06.07.2020 kirjaga öeldi leping üles ja nõuti ka liisingueseme tagastamist. Liisinguandja sai sõiduki enda valdusesse 25.01.2021 ning 21.06.2021 müüdi sõiduk hinnaga 1000 eurot. 26.10.2021 loovutas liisinguandja lepingust tulenevad nõuded hagejale ja teavitas sellest ka kostjat.
3.Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 20.01.2022 määrusega. Kuna hagimaterjale ei õnnestunud kostjale kätte toimetada juba sama nõude varasemalt toimunud maksekäsu kiirmenetluses, toimetas kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult. Kohus avaldas teate kostjale hagimaterjalide ja asja menetlusse võtmise määruse avaliku kättetoimetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded 20.01.2022 ning luges menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 04.02.2022, so 15 päeva möödumisel. Kohus andis kostjale tähtaja kirjaliku hagivastuse esitamiseks 28 päeva, mis möödus 04.03.2022. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul viisil hagile reageerinud.
4.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. Kohtu hinnangul on käesolevas hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.
5.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
7.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 420 euro, maksekäsu kiirmenetluskulude 20 eurot ja õigusabikulude 720 euro väljamõistmiseks. Kokku on hageja menetluskulud 1160 eurot.
8.Hageja on tasunud hagilt riigilõivu 420 eurot, kuna hagihinnaks on märgitud hagis 3390,68 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 (tabeli) järgi tuli hagihinnalt kuni 3500 eurot tasuda riigilõiv 420 eurot. Seega on kantud riigilõiv vajalik ja põhjendatud kulu.
9.Tulenevalt TsMS §-st 4842, mille kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise 3(4)

suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks, loeb kohus hageja kulud 20 eurot põhjendatuks. TsMS § 172 lg 9 teise lause alusel asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.

10.Hageja on taotlenud ka lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 720 eurot, tunnitasuga 120 eurot ning ajakuluga 5h, millele lisandub käibemaks.
11.Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 06.05.2015 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asja oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul.
12.Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Samas märgib kohus, et hagihinnaks on käesolevas asjas 3390,68 eurot ning küsitav esindajatasu on 720 eurot. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu käesoleva tsiviilasja raames 720 eurot. Kohus leiab, et hageja esindajal kulus käesoleva asja materjalidega tutvumisele ja hagi koostamisele kokku 5h (esindaja tasu 120 eurot/h). Seega määrab kohus hageja lepingulise esindaja õigusabikulude suuruseks 720 eurot (koos kmga).
13.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud seega 1160 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
14.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad ning kostja menetluskulusid kohus kindlaks määrama ei pea.
15.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja