Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 14. märtsil 2022 tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number Kohtuasi
2-21-6785 Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi S L vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
13 926,22 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, 10115, Tallinn) lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja: S L (isikukood xxx, elukoht xxx)
Kohtumenetlus
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi S L vastu võla ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista S L Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus 6324,04 eurot, enne 16.10.2018 sissenõutavaks muutunud viivised 2866,25 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, viivised põhinõudelt (6324,04 eurot) alates 16.12.2018 kuni 29.04.2021 summas 3285,97 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud viivis põhinõudelt (6324,04 eurot) alates 30.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus
1.Hagimenetluse kulud jätta S L kanda.
2.Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskuluks esindaja kulu 300 eurot (käibemaksuga) ja riigilõiv 650 eurot, kokku 950 eurot.
3.Välja mõista S L Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 950 eurot ja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital (edaspidi hageja) palus kohtule S L (edaspidi kostja) vastu esitatud hagis välja mõista Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus 6324,04 eurot, enne 16.10.2018 sissenõutavaks muutunud viivised 2866,25 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, viivised põhinõudelt (6324,04 eurot) alates 16.12.2018 kuni 29.04.2021 summas 3285,97 eurot, sissenõudekulu 35 eurot ja hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mittemuutunud viivis põhinõudelt (6324,04 eurot) alates 30.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hagiavalduse asjaolud
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.10.2018 kompromissileping/võlatunnistuse nr xxx. Hageja omas võlgniku vastu nõuet väikelaenulepingust nr xxx, 14.09.2016, mille alusel võlgnes kostja hagejale 6324,04 eurot ja viiviseid 3170,29 eurot. Kuna kostja võlga kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled kompromissileping /võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viiviste nõuetest 304,04 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja summas 9190,29 eurot (6324,04 eurot + 2866,25 eurot). Antud summale lisandus lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale kompromissisumma. Kostja rikkus lepingut ning maksegraafikus märgitud kuupäevadel makseid ei sooritanud. Pooled on lepingus kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks 15.12.2018 osamakse tähtaja möödumisest alates.
3.Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 28.12.2018, 28.11.2019, 28.07.2020 hagejale teadaolevale kostja aadressile xx. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt - kompromissisumma põhivõlgnevuse 6324,04 eurot, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot, viivised 2866,25 eurot ja viivised 3285,97 eurot. Hageja arvestab viiviseid vastavalt esialgse põhisumma 6324,04 eurot osalt ning lepingu p 3.2 viivise 0,06% päevamääralt 866 päeva eest. Kostja vastuväited
4.Kostja hagile vastuväiteid ei esitanud, kuid märkis, et tal ei ole täitemenetluses olevate kohustuste tõttu võimalik nõuet täita.
Kohtuotsuse põhjendused
5.Vastavalt VÕS §-le 8 on lepingu näol tegemist tehinguga kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS
§ 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 578 lg 1 on kompromissileping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmine vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
6.Poolte vahel 16.10.2018 kompromissileping/võlatunnistusega nr xxx on tõendatud, et kostja võlgnes hagejale väikelaenulepingust nr xxx 14.09.2016 tulenevalt 6324,04 euro suurust põhivõlga ja viiviseid summas 3170,29 eurot ning et kompromissileping/ võlatunnistusega kujundasid pooled endise kohustuse ümber uueks kohustuseks, millega hageja loobus osaliselt viiviste nõuetest 304,04 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja summas 9190,29 eurot (6324,04 eurot + 2866,25 eurot). Antud summale lisandus lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Lepingu punkti 3.2. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Võlateatistega ja võlanõuetega on tõendatud, et kostja rikkus kompromissilepingut ega tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses ning, et hageja luges lepingu lõppenuks ja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks alates 15.12.2018 osamakse tähtaja möödumisest.
7.VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt on kostja vastu esitatud hagiavaldus võlgnevuse nõudes põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele ja kostjalt põhivõlg 6324,04 eurot väljamõistmisele.
8.Vastavalt VÕS § 1132 lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 1132 lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hagis toodud nõue kostja vastu on kompromissisummaga 9220,29 eurot. Võlateatistega on tõendatud, et hageja volitas PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 28.12.2018, 28.11.2019, 28.07.2020 kostja aadressile xxx. Seega on hagejal VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot.
9.Hagejal on õigus tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 6, § 113 lg-st 1 ja TsMS § 367 nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud viiviseid vastavalt esialgse põhisumma 6324,04 eurot osalt ning lepingu p 3.2 viivise 0,06 % päevamääralt järgmiselt: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 866 x 0,06 % päevas (6324,04 16.12.2018 29.04.2021 0,06% 3285,97), mis on kooskõlas seaduse ja kokkuleppega. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista nii sissenõutavaks muutunud viivis, kui ka viivis protsendina põhivõlgnevuselt alates 30.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus
10.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
11.TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
12.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
13.Hageja menetluskuluks on hagiavalduses esitatud nimekirja järgi riigilõiv 650 eurot ja esindaja kulu 420 eurot, mis koosneb dokumentide komplekteerimisest ja analüüsist tunnihinnaga 100 eurot 1,5 tundi 150 eurot, hagiavalduse koostamisest ja esitamisest 2,0 tundi 200 eurot, kokku 350 eurot, millele lisandub käibemaks 20% 70 eurot, millise summaga kokku on esindaja kulu 420 eurot. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
14.Kostja ei ole vaielnud hageja menetluskuludele vastu ega oma menetluskulu nimekirja esitanud.
15.Kohus võttes arvesse, et hageja on esitanud masshagi, mille nõude aluseks olevate asjaolude ja tõendite väljaselgitamine ei ole keerukas ega aeganõudev on seisukohal, et õigusabikulud esindaja poolt dokumentide komplekteerimiseks, analüüsiks, hagiavalduse koostamiseks ja maakohtule esitamiseks on põhjendatud kokku mahus 2,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot summas 250 eurot (käibemaksuta). Võttes arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista esindaja kulu 300 eurot (käibemaksuga) ja riigilõiv 650 eurot, kokku 950 eurot.
16.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.