X hagi Y ja Z vastu müügilepingu alusel saadu tagastamiseks kohustamiseks ning kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.09.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y ja Z apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
5804,91 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman Kostja I Y (isikukood XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Sipari Kostja II Z (isikukood XXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ilja Sipari
Menetluse liik
Asja läbivaatamine menetluskonverentsina 22.02.2022 peetud kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Täiendada Harju Maakohtu 30.09.2021 otsuse resolutsiooni otsustusega, et rahuldamata jääb Y ja Z taotlus määrata kindlaks otsuse täitmise viis selliselt, et Y ja Z lt välja mõistetud rahasummad on seotud 28.02.2020 aktis toodud kaupade tagastamise või nimetatud kaupade väärtuse hoiustamise kohustusega.
2.Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 30.09.2021 otsus muutmata, v.a resolutsiooni p-de 5–8 osas, millises ulatuses on maakohtu otsus jõustunud.
4.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta solidaarselt Y ja Z kanda.
2-20-9518
5.Mõista Y ja Z lt solidaarselt X kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 681,72 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
6.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
6.1.Hagi rahuldada.
6.2.Välja mõista Y ja Z lt solidaarselt müügilepingu alusel saadud 5000 eurot, kahjuhüvitis 312 eurot ja viivis 67,95 eurot X kasuks.
6.3.Välja mõista Y ja Z lt solidaarselt viivis nõudelt 5000 euro tasumiseks võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.07.2020 kuni nimetatud nõude täitmiseni X kasuks.
6.4.Välja mõista Y ja Z lt solidaarselt viivis kahju hüvitamise nõudelt (312 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.07.2020 kuni nimetatud nõude täitmiseni X kasuks.
6.5.Jätta rahuldamata Y ja Z taotlus määrata kindlaks otsuse täitmise viis selliselt, et Y ja Z lt välja mõistetud rahasummad on seotud 28.02.2020 aktis toodud kaupade tagastamise või nimetatud kaupade väärtuse hoiustamise kohustusega.
6.6.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus solidaarselt Y ja Z kanda.
6.7.Määrata kindlaks, et X hüvitatavate maa- ja ringkonnakohtu menetluskulude rahaline suurus on 2936 eurot.
6.8.Mõista Y ja Z lt solidaarselt välja maa- ja ringkonnakohtu menetluskulu summas 2936 eurot X kasuks.
6.9.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Y ja Z l solidaarselt tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 1.07.2020 Harju Maakohtule Y ja Z (kostjad) vastu hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista müügilepingu alusel saadud 5000 eurot, kahjuhüvitise 312 eurot ja viivise 67,95 eurot ning edasiulatuva viivise 5312 eurolt alates 2.07.2020 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2-20-9518 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 28.02.2020 osa müügilepingu, millega kostjad müüsid hagejale XXXX(osaühing) osa nimiväärtusega 2500 eurot hinnaga 10 000 eurot (müügileping). Hageja tasus ostuhinnast 5000 eurot (ostuhind). Müügilepinguga kohustusid kostjad hagejale üle andma kogu osaühingu raamatupidamise koos kõigi osaühingu lepingute originaalidega hiljemalt 16.03.2020. Kostjad ei täitnud raamatupidamise ja dokumentide üleandmise kohustust ka pärast täiendava tähtaja andmist. Hageja taganes 15.04.2020 avaldusega müügilepingust ning nõudis kostjatelt ostuhinna tagastamist. Kostjad said taganemisavalduse kätte hiljemalt 23.04.2020. Ostuhinna tagastamise tähtaeg saabus vastavalt taganemisavalduse p-s 10 märgitule 30.04.2020. Kostjad ei nõustunud taganemisavaldusega ning ei tagastanud ostuhinda. Kuna hageja lepinguline esindaja pidas kostjate esindajaga enne kohtusse pöördumist kirjavahetust tekkis hagejal õigusabiteenuse tellimise vajadusest tingitud kahju 312 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Müügilepingust taganemine on vastuolus heade kommete ja hea usu põhimõttega. Samuti ei ole täidetud müügilepingust taganemise eeldused. Kostjad on hagejale üle andnud osaühingu 2019. a majandusaasta aruande ning kogu raamatupidamise koos kõigi olemasolevate lepingute originaalidega. Juhul, kui kohus hagi rahuldab, paluvad kostjad määrata kohtuotsuse täitmise kord kindlaks selliselt, et hagi rahuldatakse tingimusel, et hageja tagastab kostjatele 28.02.2020 aktis toodud kauba või hoiustab kostjate kasuks kauba väärtuse 9587,25 eurot. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus rahuldas 30.09.2021 otsusega hagi ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja müügilepingu alusel saadud 5000 eurot, kahjuhüvitise 312 eurot ja viivise 67,95 eurot ning edasiulatuva viivise 5312 eurolt alates 2.07.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti jättis maakohus kostjate kanda menetluskulud, määras need kindlaks ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 2254,28 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
hageja ja kostjad sõlmisid 28.02.2020 osaühingu osa müügilepingu, millega kostjad müüsid hagejale osaühingu osa nimiväärtusega 2500 eurot hinnaga 10 000 eurot; hageja tasus kostjatele ostuhinnast 5000 eurot; hageja tegi 15.04.2020 avalduse müügilepingust taganemiseks; hageja nõuab kostjatelt ostuhinna tagastamist seoses müügilepingust taganemisega.
Hagejal oli õigus müügilepingust taganeda, sest kostjad rikkusid müügilepingut oluliselt. Müügilepingust taganemine ei olnud vastuolus hea usu põhimõttega ega lubamatu. Kostjad esitasid kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite VÕS § 110 lg 1 järgi – kostjad tagastavad hagejale ostuhinna tingimusel, et hageja tagastab kostjatele 28.02.2020 aktis toodud kauba või hoiustab kostjate kasuks kauba väärtuse 9587,25 eurot. Kostjatel puudus õigus kohustuse täitmisest keelduda. Müügilepingu esemeks oli osaühingu osa. Osaühing ei olnud müügilepingu pooleks. Samuti ei olnud müügilepingu esemeks osaühingule kuuluv vara.
2-20-9518 Taganemisavalduses tegi hageja kostjatele ettepaneku teatada sobiv aeg, et sõlmida asjaõigusleping osaühingu osa omandi tagastamiseks. VÕS § 110 lg 2 punkti 2 järgi ei ole kohustuse täitmisest keeldumise õigust mh juhul, kui võlausaldaja kohustuse täitmist takistab võlgniku vastuvõtuviivitus. Kostjad ei esitanud hageja viivise arvestusele vastuväiteid. Kuna kostjad olid ajavahemikul 1.05.2020–1.07.2020 viivituses ostuhinna tagastamisega, siis on tõendatud, et hageja võib selle aja eest nõuda viivist 67,95 eurot. Kuna kostjad on viivituses põhivõlgnevuse tasumisega, siis on põhjendatud kostjatelt välja mõista solidaarselt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras hagiavalduse esitamisest, s.o 2.07.2020 kuni põhinõude (5312 eurot) täitmiseni. Põhjendatud on hageja kohtueelse õigusabiteenuse tellimise vajadusest tekkinud kahju hüvitamise nõue 312 eurot. Hageja lepinguline esindaja pidas kostjate esindajaga enne kohtusse pöördumist kirjavahetust. Apellatsioonkaebus
4.Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata kostjate taotluse kohtuotsuse täitmise viisi määramiseks. Kostjad palusid täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni otsustusega, millega määrata kohtuotsuse täitmise viis järgmiselt: kostjad kohustuvad täitma kohtuotsuse resolutsiooni p-des 2–4 nimetatud nõuded pärast seda, kui hageja tagastab kostjatele müügilepingu alusel 28.02.2020 inventariseerimisaktis nimetatud ja hagejale üle antud kaubad või hoiustab nimetatud kaupade väärtuse 9587,25 eurot kostjate kasuks. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus otsuse tegemisel rikkunud oluliselt menetlusnormi, jättes otsuse täitmise viisi määramata, kuigi kostjad olid sellekohase taotluse kohtule esitanud. Müügilepingu esemeks ei olnud üksnes osaühingu osa. Müügilepingu poolte ühisest tegelikust tahtest lähtuvalt ei võõrandatud üksnes osaühingu osa, vaid ka osaühingu ettevõttesse kuulunud vara, sh kaup maksumusega 9587,25 eurot. Kostjate müügilepingu tagasitäitmisest tulenev vastunõue on tihedalt seotud hageja nõudega. Kostjate nõuded ei ole VÕS § 110 lg 1 mõistes tagatud. Kostjatel on õigus müügilepingu tagasitäitmisest keelduda seni, kuni hageja on oma kohustuse täitnud. Hageja ei ole kostjatele müügilepingu omapoolset tagasitäitmist pakkunud. Taganemisavalduse p-s 10.1 palus hageja kostjatel üksnes teatada lepingu eseme omandi üle(tagasi)andmise asjaõiguslepingu sõlmimise aeg ja koht. Seega ei ole kostjad olnud vastuvõtuviivituses. Menetlusökonoomia põhimõttega ei ole kooskõlas see, kui kostjad peaksid alustama uue kohtuvaidluse hagejale üle antud kauba tagasisaamiseks või selle väärtuse hüvitamiseks. Vaidlusalused küsimused on võimalik lahendada siinse tsiviilasja raames. Vastustaja seisukoht
5.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel täiendada otsustusega otsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotluse kohta. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata.
2-20-9518 Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, kuid kostjad kannavad solidaarselt kõik menetluskulud ringkonnakohtus.
7.Ringkonnakohus käsitleb esmalt apellatsioonimenetluse eset (I) ning lahendab seejärel kostjate apellatsioonkaebuse (II). Lõpetuseks otsustab ringkonnakohus kulude jaotuse apellatsioonimenetluses ja määrab apellatsioonimenetluse kulud rahaliselt kindlaks (III). (I)
8.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on kostjad soovinud maakohtu otsuse vaidlustada osas, milles maakohus jättis selgelt lahendamata ja rahuldamata kostjate vastuväite kohustuse täitmisest keeldumiseks ning sellega seonduva menetlusliku taotluse määrata kohtuotsuse täitmise viis. Kostjad ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus hagi rahuldas (tl 157p, p 3.3.). Eelnevast tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, millega maakohus rahuldas hagi, kuid jättis vastastikuse täitmise kindlaks määramata.
9.Kuigi kostjad ei soovinud maakohtu otsust vaidlustada osas, milles maakohus hagi rahuldas, ei ole maakohtu otsus hagi rahuldamist puudutavas osas (resolutsiooni p-d 1–4) ringkonnakohtu hinnangul siiski jõustunud. Maakohtu otsustus hagi rahuldada on kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite esitamise korral seotud hagi rahuldamist puudutava otsustusega, kuigi hagi rahuldamine ei sõltu sellest, kas kohus vastuväite rahuldab või mitte. Kohustuse täitmisest keeldumise vastuväite esitamine väljendab praegusel juhul, et kostjad on küll nõus hagi rahuldamisega, kuid ainult koos vastastikuse täitmise kindlaks määramisega. Muu tõlgenduse korral ei saaks kostjad realiseerida oma kaebeõigust, sest maakohus on hagi rahuldanud ja kostjad maakohtu otsust hagi rahuldamist puudutavas osas ei vaidlustanud. Kohtuotsust saab vaidlustada üksnes selle resolutsiooni vaidlustades (vt RKTKo 2-10-11168, p 17 kolmas lõik ja seal viidatud kohtupraktika).
10.Maakohtu otsus on TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud resolutsiooni p-de 5–8 osas, milles maakohus jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda, määras menetluskulud rahaliselt kindlaks ja kohustas kostjaid solidaarselt tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist. Selles osas ei ole kostjad maakohtu otsust vaidlustanud. (II)
11.Maakohtu menetluses palusid kostjad määrata kindlaks otsuse täitmise viis ja rahuldada hagi üksnes tingimusel, et hageja tagastab kostjatele müügilepingu alusel saadud 28.02.2020 aktis nimetatud kaubad või hoiustab nimetatud kaupade väärtuse (VÕS § 189 lg 2 p 2) 9587,25 eurot kostjate kasuks (vt tl 134, p 9). Apellatsioonkaebuses palusid kostjad määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viisi selliselt, et kostjad kohustuvad täitma kohtuotsuse resolutsiooni p-des 2–4 nimetatud nõuded pärast seda, kui hageja tagastab kostjatele müügilepingu alusel 28.02.2020 inventariseerimisaktis nimetatud ja hagejatele üle antud kaubad või hoiustab nimetatud kaupade väärtuse 9587,25 eurot kostjate kasuks (vt tl 157, p 1.1.).
12.Kuigi maakohus leidis õigesti, et praegusel juhul ei olnud alust rahuldada kostjate taotlust TsMS § 445 lg 1 alusel nii, et kostjad peavad hageja nõuded täitma üksnes juhul, kui hageja tagastab kostjatele kaubad või hüvitab nende väärtuse, on maakohus siiski eksinud selles, et jättis kostjate kõnealuse taotluse selgelt lahendamata ja otsuse resolutsioonis selle otsustuse
2-20-9518 märkimata. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Kuivõrd maakohus rahuldas hagi ja kostjad nõustusid hagi esemeks olevad nõuded täitma üksnes neile kaupade tagastamise või nende väärtuse hüvitamise korral, tulnuks otsuse resolutsioonis lahendada ka kostjate taotlus otsuse täitmise viisi määramiseks. Ringkonnakohus saab maakohtu eksimuse parandada ning täiendab maakohtu otsuse resolutsiooni otsustusega selle kohta, et rahuldamata jääb kostjate taotlus määrata otsuse täitmise viis selliselt, et kostjatelt välja mõistetud rahasummade tasumise kohustus on seotud neile kaupade tagastamise või nende väärtuse hüvitamisega. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt.
13.Kostjad palusid hagi rahuldada kaupade üleandmise või nende väärtuse hüvitamise vastu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et müügilepingu esemeks oli üksnes osaühingu osa (vt ka tl 7, p 1.1. ja tl 8, p 2.1.). Müügileping on selles osas üheselt selge. Samuti on õige maakohtu hinnang, et osaühing ei olnud müügilepingu pooleks ning osaühingu vara ei olnud müügilepingu esemeks (tl 7–10). Kostjad sisustavad oma kinnipidamisõigust ebaõigesti, kui leiavad, et neil on õigus hagi esemeks olnud nõuete täitmisest keelduda, sest hagejal olevat kostjate ees kohustus tagastada kaubad või hüvitada nende väärtus. Müügilepingust ei tulene kostjatele hageja vastu sellist nõuet, nagu kostjad on vastuväitena esitanud. Osaühingu osa võõrandamisega ei omanda ostja (osanik) osaühingu vara. Osaühingu vara kuulub osaühingule endale. Vastavalt ei saanud kostjad osanikena osaühingu vara müügilepingu alusel ka hagejale üle anda. Nagu müügilepingu p 2.6.2. viitab, siis kostjate kinnipidamisõiguse esemeks olnud kaup kuulus osaühingule (tl 8 ja tl 56–58p). Müügilepingu p-s 2.6.2. tehtud viide inventariseerimisaktile ei tähenda, et selles märgitud kaup oleks olnud müügilepingu esemeks. Seega on täitmata kohustuse täitmisest keeldumine esimene eeldus – võlgnikul (kostjad) on võlausaldaja (hageja) vastu sissenõutav nõue (VÕS § 110 lg 1). Menetlusökonoomia põhimõte (TsMS § 2) ega ükski muu õigusnorm ei võimalda kostjatel realiseerida kinnipidamisõigust kolmandale isikule kuuluva vara ja sellega seonduvate võimalike nõuete kaudu (s.o osaühingule kuulunud kaup ja selle tagastamise või väärtuse hüvitamise kohustus).
14.Sellel, millise väärtusega oli osaühingule kuulunud kaup, ei olnud hagi lahendamisel ning ei ole ka maakohtu otsusele hinnangu andmisel tähtsust.
15.Hagejal on müügilepingust taganemisel tekkinud tagasitäitmise võlasuhtest tulenev kohustus tagastada kostjatele osaühingu osa. Maakohus märkis õigesti, et hageja on osa tagastamist kostjatele pakkunud, kui palus taganemisavalduses teatada osa üleandmise (tagasiandmise) asjaõiguslepingu sõlmimise aeg ja koht (tl 18p, p 10.1). Pooled ei vaidle, et kostjad ei ole hagejat asjaõiguslepingu sõlmimise ajast ja kohast teavitanud. Sellega on hageja pakkunud kostjatele osa tagastamist. Kui kostjad ei sõlmi hagejaga osa käsutustehingut, ei ole hagejal võimalik kostjatele osa tagastada. Järelikult leidis maakohus õigesti, et kostjad on olnud vastuvõtuviivituses ja ka selle tõttu ei ole kostjatel kohustuse täitmisest keeldumise vastuväidet VÕS § 110 lg 2 punkti 2 järgi.
(III)
16.Ringkonnakohus märgib juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse ning määrab TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka hageja menetluskulud ringkonnakohtus.
2-20-9518
17.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 kannab apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja, kui kaebus jääb rahuldamata.
18.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1 mõtte kohaselt kostjate kanda. Kostjate olukord ei parane ringkonnakohtu otsuse tulemusel. Maakohtu otsus jääb sisuliselt muutmata. Maakohtu otsuse resolutsioonis tehtud menetlusliku vea parandamine ei mõjuta hagi sisulise rahuldamise ulatust. Tervikuna on ka apellatsioonimenetluse tulemusena hageja saavutanud selle tulemuse, mida ta taotles kohtusse pöördudes. Sellises olukorras on põhjendatud ja õiglane jätta kõik menetluskulud kostjate kanda. Kostjad vastutavad apellatsioonimenetluse kulude eest solidaarselt (TsMS § 165 lg 3 esimene lause).
19.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
20.Hageja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 681,72 eurot (sh käibemaks), s.o nimekirjas märgitud kulu 655,20 eurot, millele lisandub ringkonnakohtu istungil osalemisega kaasnenud kulu 26,52 eurot (= 0,17 t × 156 eurot). Nimekirja kohaselt kulus hageja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 4,37 tundi, sh vastuse koostamine apellatsioonkaebusele, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine.
21.Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ja mahtu on ringkonnakohtu hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik.
22.Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja tunnitasu 156 eurot (sh käibemaks), mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära.
23.Seega on hageja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 681,72 eurot (= 4,37 tundi × 156 eurot/tund), sh käibemaks, mis tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjatel TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda solidaarselt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
24.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse ja märgib selles TsMS § 173 lg 1 teise lause järgi kõigi seniste menetluskulude jaotuse.
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.