MTi ja AT hagi DMi ja NTi vastu mittevaralise kahju hüvitamise ja lisanduva viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.10.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
MTi ja AT apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
7560 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja I MT (isikukood xxxxxxxxx), lepinguline esindaja Robert Sarv Hageja II AT (isikukood xxxxxxxxx), lepinguline esindaja Robert Sarv Kostja I DM (isikukood xxxxxxxxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Magnus Braun ja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik Kostja II NT (isikukood xxxxxxxxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Magnus Braun ja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik
Menetluse liik
Asja läbivaatamine menetluskonverentsina 22.02.2022 peetud kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 29.10.2021 otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
2.MTi ja AT apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.DMi ja NTi apellatsioonimenetluse kulud jätta võrdsetes osades MTi ja AT kanda.
4.Mõista MTilt ja ATlt võrdsetes osades DMi ja NTi kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 1716 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse
2-20-18481 jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.MT (hageja I) ja AT (hageja II) (ühiselt ka kui hagejad) esitasid 15.12.2020 Harju Maakohtule DMi (kostja I) ja NTi (kostja II) (ühiselt ka kui kostjad) vastu hagi, milles palusid kostjatelt solidaarselt kummagi hageja kasuks välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Samuti palus kumbki hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja viivise mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni seadusjärgses määras. Menetluskulud palusid hagejad jätta solidaarselt kostjate kanda ja kohustada kostjaid tasuma menetluskuludelt ka viivist.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on hageja I Suurbritannias asutatud XXXX LIMITED omanik. Ettevõttel XXXX LIMITED olid lepingulised suhted YYY OÜ-ga (praegune ärinimi WWW OÜ), mille juhatuse liige on kostja I, AAA-ga, mille juhatuse liige on kostja II ja PPP, mille juhatuse liikmed on kostja I ja kostja II.
1.2.XXXX LIMITED ja YYY OÜ sõlmisid 2019. aastal lepingu, mille kohaselt pidi XXXX LIMITED osutama YYY OÜ-le konsultatsiooni ja ettevõte registreerimisega seotud teenuseid. Alates 1.04.2020 ei osutanud XXXX LIMITED YYY OÜ-le enam teenuseid ning ütles lepingu üles. Kummalgi poolel ei olnud teise poole vastu nõudeid.
1.3.Kostjad registreerisid pärast lepingu ülesütlemist veebilehe http://xxxxxxxxxxx/ (veebileht), kus avaldasid hagejate kohta ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Peale laimava sisuga informatsiooni avaldasid kostjad veebilehel hagejate isikuandmeid. Lisaks kasutasid kostjad korduvalt ja laialdaselt hagejate kujutisi, ilma et kostjatel oleks olnud selleks hagejate nõusolek.
1.4.Kostjad kasutasid veebilehe aadressina hagejatele kuuluva ettevõtte nime ja kaubamärki. Inimesed, kes otsivad interneti otsingumootorite kaudu äriühingute registreerimise huvi korral „XXXX“, leiavad üles hagejate kohta avaldatud laimu. Veebileht oli avalikult kättesaadav vähemalt 17.04.2020–24.10.2020. Vaatamata sellele, et veebilehe sisu on praeguseks avalikult kättesaamatu, on selle laimav sisu jätkuvalt avalikult kättesaadav.
2-20-18481
1.5.Kostjad pöördusid ka otse kolmandate isikute poole ning laimasid hagejaid kolmandate isikute ees. Samuti saatsid kostjad telefoninumbritelt +372 xxxxxxx ja +372 xxxxx (telefoninumbrid) hagejatele ahistava sisuga sõnumeid.
1.6.Kostjate avaldatud faktiväited on ebaõiged, sest hagejad ei ole kunagi kostjatega lepingut sõlminud. Tegemist oli juriidiliste isikute vahelise vaidlusega. Kostjad ei ole esitanud hagejate vastu nõuet, vaid nende eesmärk oli hagejaid laimata ja välistada hagejate võimalused koostööpartnerite või töötajate leidmiseks.
1.7.Lisaks on kostjad avaldanud ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostjad on nimetanud hagejaid petturiteks ja kurjategijateks. Tegemist on hagejate au teotavate negatiivsete hinnangutega.
1.8.Kostjad tekitasid ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega hagejatele ulatusliku moraalse kahju. Kostjate tegevus oli tahtlik ja nad soovisid kaasa tuua õigusvastase tagajärje. Hagejad leidsid, et laimu avaldamise korral ei ole vabandus piisav. Kostjate vastuväited
2.Kostjad palusid jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
2.1.Kostjad eitasid hagejate suhtes andmete avaldamist ning neile sõnumite saatmist. Kostja vastuväidete kohaselt kuulub veebileht välismaisele äriühingule. Ebaõige on hagejate väide, et veebilehe registreerisid kostjad. Kostjatel puudub seos nimetatud veebilehega ja kostja ei ole veebilehele informatsiooni sisestanud. Kostjatel puudub seos ka hagejate rakendusest SSS tehtud kuvatõmmistega. Hagejate viidatud telefoninumbrid kuuluvad YYY OÜ-le. Hagejad on hagi esitanud valede kostjate vastu.
2.2.Hagejaid puudutavate andmete avaldaja on Saint Vincentil ja Grenadiinidel registreeritud äriühing CCC Ltd, mis tegutseb Austrias. Kostja II tegi CCC Ltd-le päringu seoses veebilehel hagejate suhtes avaldatud informatsiooniga. CCC Ltd-lt saadud vastuse kohaselt ei ole kostjad veebilehega ega seal avaldatud informatsiooniga seotud. Tegelik teabe avaldaja on selle avaldamise omaks võtnud. Siiski leiavad kostjad, et CCC Ltd poolt hagejate suhtes avaldatud väärtushinnangud võivad olla põhjendatud, sest hagejad on läbi äriühingu jätnud tagastamata ca 20 000 USA dollarit ettemaksu YYY OÜ-le. See ei ole kooskõlas heade äritavadega ja ei ole eetiline. Sarnaste probleemidega on seoses hagejate ja nende äriühingutega kokku puutunud ka kolmandad isikud. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda ning mõistis hagejatelt solidaarselt kostjate kasuks menetluskuludena välja 3561,60 eurot.
3.1.Poolte vahel puudus vaidlus järgmiste asjaolude üle: -
hageja I on XXXX LIMITED omanik; XXXX LIMITED sõlmis teenuse osutamise lepingu YYY OÜ-ga, mille juhatuse liige on kostja I; XXXX LIMITED ja YYY OÜ vahel oli äritüli.
2-20-18481
3.2.Pooled vaidlesid selle üle, kas kostjad füüsiliste isikutena lõid veebilehe, milles avaldasid hagejate kohta ebaõigeid faktiväiteid ning ebakohaseid väärtushinnanguid ning kasutasid hagejate kujutisi nende loata. Pooled vaidlesid ka selle üle, kas kostjad saatsid hagejatele telefoni teel ahistava sisuga sõnumeid, millistes võtsid veebilehe loomise ja sellel andmete avaldamise õigeks. Et hagejate esiletoodud sisuga veebileht oli avalikult kättesaadav, pooled ei vaidle.
3.3.Ebaõigete andmete avaldamisel või isiklike õiguste rikkumisel vastutab see, kes on need avaldanud. Kuna hagejad esitasid nõude kostjate vastu, tuli neil tõendada, et kostjad lõid vaidlusaluse veebilehe ja tegid seal avalikkusele kättesaadavaks hagejate fotod ja avaldasid ebakohased väärtushinnangud. Hagejad ei ole seda tõendanud. Samuti ei ole hagejad tõendanud, et äriühing, kellele domeen kuulub, oleks kostjate kontrolli all või nende juhitud, või et kostjat võtsid aktiivselt ette samme, et veebilehel hagejate fotosid, ebaõigeid väärtushinnanguid või faktiväiteid avaldada. Kostjate tõenditele esitatud etteheiteid hagejad ei põhistanud.
3.4.Täiendavalt väitsid hagejad, et kostjad tunnistasid veebilehe loomist ja väidete avaldamist hagejatele telefoninumbritelt saadetud sõnumites. Hagejad väitsid, et viidatud telefoninumbreid kasutasid kostjad. Samas ei nähtu hagejate esitatud tõenditest, millal kostjad telefoninumbreid kasutasid ning kas telefoninumbrid olid kostjate kasutuses ka ajal, mil sõnumid saadeti. Samaaegselt ei saanud telefoninumbrid olla kostjate ja YYY OÜ kasutuses ning kostjad olla erinevate telefoniteenuste osutajate lepingupartneriteks. Ühestki hagejate esitatud tõendist ei nähtu, millisel ajaperioodil keegi kostjatest vastavat telefoninumbrit kasutas. Lisaks ei ole üks sõnumitest saadetud kummalegi hagejatest, vaid VSi nimelisele isikule. Kuna sõnum ei olnud hagejatele saadetud, ei oma selle saatmise fakt ega sisu siinses asjas tähendust. Väidetavalt hagejale II saadetud sõnumist ei nähtu sõnumi adressaat, saatmise kuupäev ega saatja. Sõnumil puudub seos vaidlusaluse veebilehega.
3.5.Kuna hagejate nõuded jäid rahuldamata, ei hinnanud maakohus, kas kõik vaidlustatud faktiväited olid õiged ning väärtushinnangud kohased.
3.6.Tõendid, mis olid asjakohatud (tl 80 ja selle tõlge tl 88, 81 ja selle tõlge tl 87, 127–128, 129–135, 146, 147–148) ning tõendid, mille tõlkeid kohtule ei esitatud (tk 58–61, 64–71, 80– 81), jättis maakohus tähelepanuta. Apellatsioonkaebus
4.Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostjate kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt eksis maakohus asjaolude tuvastamisel ja rikkus tõendite hindamise nõudeid. Hagejad on esitanud tõendid selle kohta, et kostjad on laimava sisuga veebilehe loojad. Vaatamata sellele ei arvestanud kohus hagejate esitatud tõenditega ning ei põhjendanud, miks ta jätab hagejate esitatud tõendid kõrvale või mis põhjusel ei nähtu hagejate esitatud tõenditest hagejate väiteid tõendavat teavet. Tõendatuks tuleb lugeda asjaolu, et telefoninumbrid olid kostjate kasutuses vaidlusaluste sõnumite edastamise ajal. Hagejad on tõendanud fakti, et telefoninumbrite kasutajateks on märgitud kostjad.
4.2.Tähtsust ei oma see, kellele kostjad sõnumi saatsid, vaid oluline on sõnumi sisu, mille kohaselt teavitati laimava veebilehe loomisest (sisuliselt kohtueelne asjaolu omaksvõtt) ning kust selgub telefoninumbri kasutaja, millelt sõnum saadeti.
2-20-18481
4.3.Maakohtu menetluse käigus ei arutanud pooled sõnumite saatmise ajalist perioodi ja telefoninumbrite kasutamise aega, vaid seda, et telefoninumbrid ei ole kuulunud üldse kostjatele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 4 kohaselt otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esile toodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht.
4.4.Tõendatud on, et kostjad teavitasid hagejaid veebilehe olemasolust telefoninumbritelt, mille kasutajateks on märgitud kostjad. Kostjad soovisid jätta mulje, et telefoninumbrite taga on äriühing ning hagejad viitasid õigustatult sellele, et iga äriühing tegutseb läbi seda juhtiva isiku või isikute grupi. Juriidiline isik kui fiktsioon ei ole võimeline ilma füüsiliste isikuteta tegutsema, sh kedagi laimama.
4.5.Arvestades asjaolusid kogumis, võib objektiivselt järeldada, et kostjad on laimava veebilehekülje autorid. Hagejate väiteid tõendavad ka kaudsed asjaolud, et pooled olid eelnevalt ärisuhetes, mis lõppes. Seejärel asusid kostjad hagejaid avalikult kahjustama.
4.6.Maakohus arvestas kostjate tõenditega (kirjavahetus veebilehe väidetava omanikuga), mis on ilmselgelt ebausaldusväärsed. CCC Ltd on Kariibi mere maksuparadiisis registreeritud ettevõtte. CCC Ltd-d ei saa pidada usaldusväärseks, sest selle tegelikud kasusaajad on teadmata ja tõendamata. Kostjad on esitanud kirjavahetuse veebilehe väidetava ja anonüümse omanikuga, ega ole tõendanud, kes on CCC Ltd taga. Maakohus ei arvestanud hagejate väiteid ega põhjendanud, mis võimaldas maakohtul tuvastada asjaolusid teadmata isikuga peetud kirjavahetusest.
4.7.CCC LTD registreerimistunnistus ei ole tõendina asjakohane, mh ei ole see notariaalselt kinnitatud ega legaliseeritud. Maakohus sellele asjaolule tähelepanu ei osundanud ja see tõendi hindamise nõuete rikkumine tõi kaasa sisult ebaõige otsuse.
4.8.Eluliselt ei ole usutav, et Kariibi mere piirkonnas asuvas ettevõttes (CCC Ltd) tekkisid kostjate nõuetele identsed nõuded hagejate vastu. Hagejatel ega hagejate ettevõttel ei olnud kunagi ärisuhteid CCC Ltd-ga, muu hulgas ei ole see ettevõte kunagi esitanud nõudeid hagejate vastu. Kohus ei ole nimetatud asjaolu analüüsinud. Samas on hagejad tõendanud, et poolte suhted lõppesid tüliga. Eluliselt pole usutav, et CCC Ltd hakkab hagejaid laimama, aga kostjad, kellele kuuluvad telefoninumbrid, millelt saadeti sõnumid veebilehe loomise kohta ja konkreetsetele inimestele (hageja II ja VS) ning kes on hagejatega tülis, ei ole justkui hagejate laimamise taga.
4.9.Üldteada on asjaolu, et domeeni on võimalik registreerida ka valeandmeid kasutades ning selles valdkonnas puudub tõhus kontroll. Sisuliselt ei kontrolli domeenipidajad, kas konkreetne ettevõte ka päriselt eksisteerib. Seega pole objektiivselt võimalik väita, et domeeniomaniku andmed omaksid kohtumenetluses teiste tõenditega samaväärset jõudu.
4.10.Kostjad ei ole tõendanud, et CCC Ltd oleks algusest peale olnud antud domeeni omanik. Sisuliselt võisid kostjad muuta antud informatsiooni kohtumenetluse käigus endale sobivaks ehk määrata enda asemel domeeni uueks omanikuks CCC Ltd.
2-20-18481 Vastustajate seisukoht
5.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi. (I)
7.Hagejad heidavad maakohtule ette asjaolude ebaõiget tuvastamist ja tõendite hindamise nõuete rikkumist. Esiteks ei arvestanud maakohus hagejate esitatud tõenditega (s.o kostjate kasutuses olnud telefoninumbritelt saadetud sõnumid). Teiseks arvestas maakohus ebaõigesti kostjate tõenditega, mis olid ebausaldusväärsed (kostjate kirjavahetus veebilehe väidetava omaniku CCC Ltd-ga). Seetõttu ei ole maakohtu otsus hagejate hinnangul piisavalt põhjendatud ega vasta TsMS § 436 lg 1 nõuetele (kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud). Hagejate etteheited ei ole põhjendatud. (1.)
8.Hagejate väitel tõendavad hagejale II ja VSile saadetud sõnumid (tl 14–21 ja 24–34), et sõnumi saatja lõi veebilehe. Seda, et telefoninumbrid, millelt sõnumid saadeti, kuuluvad kostjatele, tõendavad hagejate hinnangul Telia Eesti AS-i 10.08.2020 (tl 41–42), Elisa Eesti AS-i 10.08.2020 (tl 40) ja Tele2 Eesti AS-i 20.08.2020 (tl 38–39) vastused. Sellest järeldavad hagejad omakorda, et kostjad tunnistasid sõnumites veebilehe loomist.
9.Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole TsMS § 436 lg 4 vastu eksinud. Kostjad on menetluses küll väitnud, et telefoninumbrid kuulusid YYY OÜ-le (tl 108, p 34), kuid kostjate vastuväide ei piirdunud üksnes sellega. Lisaks esitasid kostjad vastuväite, et telefoninumbrid ei olnud nende valduses ajal, millal vaidlusalused sõnumid hagejale II ja VSile saadeti (tl 108, p 33: [s]amuti ei ole korrektne hagejate väide justkui oleksid hagiavalduses viidatud telefoninumbrid väidetava SMS-i/SSS sõnumi [...] saatmise ajal olnud kostjate valduses). 28.06.2021 määrusega kohustas maakohus hagejaid kostjate 7.04.2021 esitatud väidetele vastama (tl 116, p 3). Hagejad tõid 2.08.2021 menetlusdokumendi p-s 17.4. (tl 120p) küll esile, millal sõnumid saadeti, kuid ei täpsustanud, millal telefoninumbrid olid kostjate kasutuses. Hagejad üksnes kordasid, et telefoninumbrite kostjate poolt kasutamine on tuvastatud eeltõendamismenetluses (tsiviilasi nr x-xx-xxxx) (vt tl 120p, p 17.2.). Seega ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väited, et kostjad ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et telefoninumbrid olid kostjate kasutuses ajal, millal hagejale II ja VSile vaidlusalused sõnumid saadeti, ning et maakohtu menetluses ei ole arutatud sõnumite saatmise ajalist perioodi ja telefoninumbrite kasutamise aega. Asjaolud, mis saaksid viia järelduseni, et telefoninumbrid olid sõnumite saatmise ajal kostjate kasutuses, tuli esile tuua ja tõendada esmalt hagejatel (TsMS § 4 lg 2, § 5 lg 1). Tsiviilasjas nr x-xx-xxxx (eeltõendamismenetlus) nõudis kohus Telia Eesti AS-ilt, Elisa Eesti AS-ilt ja Tele2 Eesti AS-ilt välja üksnes telefoninumbrite kasutajaid puudutavad andmed ega tuvastanud, et telefoninumbrid olid sõnumite saatmise ajal kostjate kasutuses (vt ka tl 2– 2p, p 13 ning 38–42).
2-20-18481
10.Hagejad tõid 2.08.2021 menetlusdokumendis esile, et vaidlusalused sõnumid saadeti hagejale II ja VSile 15.04.2020 (tl 120p, p 17.4.). Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et Telia Eesti AS-i, Elisa Eesti AS-i ja Tele2 Eesti AS-i vastused ei võimalda järeldada, et sõnumid saatsid hagejale II ja VSile kostjad. Telia Eesti AS-i, Elisa Eesti AS-i ja Tele2 Eesti AS-i vastustest ei nähtu, millal kostjad telefoninumbreid kasutasid (seda faktilist asjaolu ei ole ka hagejad menetluses täpsemalt avanud) ning kas telefoninumbrid olid kostjate kasutuses ka ajal, mil sõnumid saadeti. Telia Eesti AS-i vastus on saadetud 10.08.2020 (tl 41– 42), Elisa Eesti AS-i vastus on saadetud 10.08.2020 (tl 40) ning Tele2 Eesti AS-i vastus on saadetud 20.08.2020 (tl 38–39). Ka vastuste saatmise kuupäevadest (10.08.2020 ja 20.08.2020) ei saa järeldada, et telefoninumbrid olid kostjate kasutuses ca neli kuud varem (15.04.2020), kui sõnumid saadeti. Seega ei ole hagejad tõendanud oma väiteid, et kostjad on saatnud hagejale II ja VSile sõnumid ja kinnitasid nendes, et veebileht on nende loodud. Lisaks on kostjad esitanud tõendi, mille kohaselt on veebileht loodud CCC Ltd poolt (vt tõlge tl 113).
11.Küsimused, milline oli vaidlusaluste sõnumite sisu ja kas neis ka kinnitati veebilehe loomist, järgnevad sellele, kas telefoninumbrid olid kostjate kasutuses sõnumite saatmise ajal. Kuna hagejad ei ole tõendanud, et telefoninumbrid olid kostjate kasutuses sõnumite saatmise ajal, ei ole asjakohased apellatsioonkaebuse väited, mis puudutavad sõnumite sisu. Samuti ei võimalda need seetõttu teha apellatsioonkaebuses märgitud järeldust, et kostjad on veebilehe autorid.
12.Ringkonnakohus, nõustudes hagejatega, leiab samuti, et see, kellele vaidlusalused sõnumid saadeti, ei oma tähtsust selle hindamisel, kas kostjad saatsid sõnumid ja tunnistasid neis veebilehe loomist. Hagi lahendamisel oli eelkõige oluline hinnata, kas sõnumid saatsid kostjad. Ringkonnakohus muudab selles osas maakohtu otsust, jättes vastava põhjenduse maakohtu otsusest välja.
13.Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse teisele põhiväitele, et kostjate tõendid olid ebausaldusväärsed ning maakohus on neile ebaõigesti tuginenud. (2.)
14.Hagejate hinnangul on kostjate esitatud tõend (kostjate kirjavahetus veebilehe väidetava omaniku CCC Ltd-ga) ilmselt ebausaldusväärne. Hagejad põhjendavad tõendi ebausaldusväärsust järgnevaga: 1) CCC Ltd on registreeritud Kariibi mere maksuparadiisis (s.o Saint Vincent ja Grenadiinid) ja seal registreeritud ettevõtted ei ole usaldusväärsed, sest nende tegelikud kasusaajad ei ole teada; 2) eluliselt ei ole usutav, et Kariibi mere piirkonnas tegutseval ettevõttel tekkisid kostjate nõuetele identsed nõuded hagejate vastu; 3) üldteada on, et domeeni on võimalik registreerida valeandmeid kasutades ja selles valdkonnas puudub tõhus kontroll; 4) kostjad ei ole tõendanud, et CCC Ltd oli domeeni omanik algusest peale (kostjad võisid muuta info domeeni omaniku kohta endale sobivaks kohtumenetluse ajal).
15.Ringkonnakohtu hinnangul ei tingi hagejate eelnevalt viidatud väited kostjate tõendi ebausaldusväärsust.
15.1.CCC Ltd asukoha riigi ning seal kehtivast maksude korraldusest ei saa teha üldistavaid ja mistahes sisuga järeldusi kõikide seal registreeritud ettevõtete (sh CCC Ltd) kohta. Samuti jääb ebaselgeks, millist seost omab CCC Ltd tegelikuks kasusaajaks olev isik või isikud hagi aluseks olnud faktiliste asjaoludega. See, kellel on äriühingu üle lõplik valitsev mõju (tegelik kasusaaja), ei võimalda teha järeldusi selle kohta, kes on veebilehe autor või kes on edastanud veebilehe pidajale veebilehel avaldamiseks andmeid. Tegeliku kasusaaja valitsev mõju
2-20-18481 äriühingu üle tuleneb üldjuhul omandisuhtest või muul viisil teise isiku kaudu äriühingu üle kontrolli omamisest. Äriühing on tegelikust kasusaajast eraldiseisev isik, kellel on oma juhtorgan, kes äriühingut esindab ja juhib. Äriühingu tegevust ei saa omistada selle tegelikule kasusaajale. Seega ei oma praeguses asjas määravat tähtsust see, kes on CCC Ltd tegelik(ud) kasusaaja(d). Tegelike kasusaajate esiletoomine ja tõendamine olnuks igal juhul hagejate kohustus, kui hagejad oleksid soovinud sellele tugineda. Hagi aluseks oli väide, et kostjad registreerisid veebilehe (tl 1p, p 5), millele kostjad vastasid, et veebileht kuulub CCC Ltd-le (tl 106p, p 7). Seejärel väitsid hagejad, et kostjad on CCC Ltd-ga seotud, täpsemaid faktilisi asjaolusid esile toomata ja neid tõendamata (vt tl 120, p 14).
15.2.Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus tuvastanud asjaolusid teadmata isikuga peetud kirjavahetuse pinnalt. 30.03.2021 kell 9.48 saadetud e-kirja lõppu on küll märgitud „CCC meeskond“ (tõlge tl 113), kuid see ei väljenda, et tegemist oleks teadmata isikuga. CCC Ltd on eksisteeriv äriühing (tõlge tl 155), kelle nimelt viidatud e-kiri saadeti. CCC Ltd 25.08.2021 kell 13.55 saadetud e-kirjas on selle direktor GG kinnitanud, et eposti aadress ja sellelt saadetud teave kuuluvad CCC Ltd-le (tõlge tl 153). Tsiviilkohtumenetluse seadustikust ei tulene, et dokumentaalse tõendina esitataval andmekandjal peaksid olema mingid kindlad sisunõuded või rekvisiidid.
15.3.Apellatsioonkaebuse kohaselt ei olnud kostjate esitatud CCC Ltd registreerimistunnistus asjakohane, mh ei olnud see notariaalselt kinnitatud ega legaliseeritud. Ka see apellatsioonkaebuse väide ei tingi maakohtu otsuse tühistamist.
15.3.1.Miks registreerimistunnitus ei ole asjakohane, pole apellatsioonkaebuses selgitatud. Sellegi poolest ei pea ringkonnakohus hagejate etteheidet põhjendatuks, sest pooled vaidlesid maakohtus mh selle üle, kas CCC Ltd üldse äriühinguna eksisteerib. Kuigi registreerimistunnistus saab tõendada üksnes äriühingu asutamist, tuleneb koostoimes kohtuotsuse p-s 15.2. viidatud e-kirjavahetusega (tõlked tl 113 ja 155), et CCC Ltd eksisteeris ka ajal, mil veebilehel hagejaid puudutavad andmed ja väärtushinnangud avaldati.
15.3.2.Kuigi notariaalselt kinnitatud või legaliseeritud dokumendi puhul on väiksem tõenäosus, et dokument ei ole ehtne või selle on koostanud mõni muu isik, kui sellel on märgitud, ei tulene tsiviilkohtumenetluse seadustikust nõuet, nagu peaks välismaine dokument selle tõendina kasutamiseks olema notariaalselt kinnitatud või legaliseeritud. TsMS § 273 lg 1 kohaselt esitatakse kirjalik dokument algdokumendina või ärakirjana. Vastavalt TsMS § 272 lg-le 1 on dokumentaalne tõend igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Neist sätetest tulenevalt võisid kostjad CCC Ltd registreerimistunnistuse esitada kohtule ärakirjana. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis oleks pidanud maakohtul tekitama kahtlusi CCC Ltd registreerimistunnistuse originaali olemasolus või ärakirja vastavuses originaalile. Ringkonnakohus viitas eelnevalt, et pooled ka ei vaielnud selle üle. Lisaks märgib ringkonnakohus, et Saint Vincenti ja Grenadiinide avalikke dokumente ei legaliseerita – need kinnitatakse apostilliga vastavalt 4.10.1961 välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise konventsioonile.
15.4.Kohus juhindub asjaolusid tuvastades ja järeldusi tehes asjas esitatud tõenditest ega saa hagiavaldust lahendada lähtudes sellest, millised asjaolud tunduvad poolele eluliselt usutavad ja millised mitte. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte
2-20-18481 kokkuleppeid tõendamise kohta. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks tõendite hindamisel ületanud diskretsioonipiire. See, et välismaine äriühing (CCC Ltd) avaldab veebilehel hagejaid puudutavat infot või väärtushinnanguid, ei eelda, et äriühingul endal oleks hagejate vastu nõudeid. Seda, miks CCC Ltd on veebilehel hagejate kohta infot ja väärtushinnanguid avaldas, ei ole võimalik siinses menetluses kindlaks teha ega hinnata. Hagejad ei ole tõendanud, et kostjad on CCC Ltd-ga seotud. Mõlemal poolel oli maakohtu menetluses võimalus esitada kõik asjaolud ja tõendid.
15.5.Maakohus viitas otsuses õigesti, et hagejad ei ole põhistanud, milline on usaldusväärne menetlusväline allikas, kust kohus võinuks sellele väitele kinnitust saada. Milles täpselt maakohus eksis, ei ole apellatsioonkaebuses selgitatud. Ka apellatsioonkaebuses ei ole hagejad esile toonud, millisest usaldusväärsest menetlusvälisest allikast oleks maakohus saanud hagejate väitele kinnitust. Maakohtul ei olnud alust lugeda hagejate väidet üldtuntuks pelgalt hagejate endi arvamusele või uskumusele tuginedes. Hagejate arvamust või uskumust ei saa üldtuntusega samastada. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud maakohtul alust lugeda hagejate väidet üldtuntuks ka omaalgatuslikult. Hagejate väide on piisavalt spetsiifiline, mis välistab selle lugemise üldiselt teadaolevaks.
15.6.Hagejate eelmises punktis nimetatud väite üldiselt teadaolevaks lugemine ei oleks viinud ka hagejate hagiavalduse rahuldamiseni. Seda, et just kostjad saatsid vaidlusalused sõnumid, ei suutnud hagejad tõendada (vt kohtuotsuse eelnevad punktid). Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et lisaks tõendile selle kohta, et domeeni on registreerinud CCC Ltd (tl 109–110 ja tõlge tl 156), on seda kinnitanud ka CCC Ltd ise (vt tõlge tl 113, 30.03.2021 kell 9.48 saadetud e-kiri: [s]ee domeen kuulub meie ettevõttele nagu Te näete avalikest andmetest. [...] Domeeni omanik on CCC LTD. Domeen on loodud CCC LTD poolt. [...] Kogu vastava domeeni loomine ja muutmine on toimunud CCC LTD poolt). Seega ainuüksi väitest, et domeeni on võimalik registreerida valeandmeid kasutades, ei saa veel järeldada, et seda on ka veebilehe puhul tehtud. Muid faktilisi asjaolusid, mis võimaldaks kostjaid veebilehel avaldatuga seostada, ei ole hagejad esile toonud. Seetõttu ei saa maakohtule ka seda ette heita, et maakohus ei andnud hagejatele võimalust tõendada oma väidet, et domeeni on võimalik registreerida valeandmeid kasutades ja selles valdkonnas puudub tõhus kontroll.
15.7.Ringkonnakohus viitas eelnevalt, et domeeni registreerimist on kinnitanud ka CCC Ltd ise. Lisaks kinnitas CCC Ltd, et veebilehel avaldatud teave on võetud avalikest andmetest (vt tõlge tl 113, 30.03.2021 kell 9.48 saadetud e-kirja esimene lõik ja p 3). Seetõttu ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et kostjad pole tõendanud, et CCC Ltd oli domeeni omanik algusest peale (kostjad võisid muuta info domeeni omaniku kohta endale sobivaks kohtumenetluse ajal).
16.Eelnevalt toodud põhjendusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohtu otsus on piisavalt põhjendatud ja vastab TsMS § 436 lg 1 nõuetele.
17.Järgmisena jaotab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud ja määrab need rahaliselt kindlaks (TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 3), kuid selgitab enne veel järgmist. Hagejad ei ole maakohtu otsust vaidlustanud osas, milles kostjate maakohtu menetluse kulud jäid nende kanda solidaarselt. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu otsust selles osas hinnata ning poolte paljususe mõju menetluskulude jaotusele erineb maa- ja ringkonnakohtu kulude lõikes. Seda, et kostjad ei esitanud maakohtu menetluses menetluskuludega seonduvat TsMS § 174 lg 10 järgset kinnitust, kuid kostjate menetluskulud mõisteti välja koos käibemaksuga, ei ole hagejad apellatsioonkaebuses samuti vaidlustanud. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul ka selles osas alust maakohtu otsust hinnata.
2-20-18481 (II)
18.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hagejate kanda. Kostjate apellatsioonimenetluse kulude eest vastutavad hagejad võrdsetes osades (TsMS § 165 lg 1).
19.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
20.Kostjate esitatud menetluskulude nimekirja järgi on nende apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepinguliste esindajate kulu 1975,20 eurot (sh käibemaks), millele lisandub ringkonnakohtu istungil osalemisega kaasnenud kahe lepingulise esindaja kulu 201,60 eurot (= 0,42 t × 240 eurot × 2). Nimekirja kohaselt (sh ringkonnakohtu istungil osalemise aeg) kulus kostjate lepingulistel esindajatel apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 9,07 tundi, sh apellatsioonkaebuse analüüsimine, apellatsioonkaebusele vastuse koostamine, nõupidamine ja suhtlus kliendiga, ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine ning menetluskulude nimekirja ettevalmistamine.
21.Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ja mahtu on ringkonnakohtu hinnangul esindajate tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik. Esindajate toimingud vastavad kohtumenetluse käigule ja mahule. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt ei ole kostjate esindajad üksteise tehtud toiminguid dubleerinud, välja arvatud ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine.
22.TsMS § 175 lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud praegune asi oma olemuselt ega õiguslikult keskmisest keerukam, et eeldanuks kostjatelt mitme lepingulise esindaja kasutamist. Kostjad ongi valdavalt teinud apellatsiooniastmes menetlustoiminguid ühe esindaja kaudu. Seetõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks ja vajalikuks kulu, mis kaasnes kostjate ühe lepingulise esindaja menetlustoimingutega (ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamine ja sellel osalemine).
23.Menetluskulude nimekirja järgi on kostjate mõlema esindaja tunnitasu 240 eurot (sh käibemaks). Maakohus mõistis menetluskulud välja lähtudes samast tunnihinnast ja seda hagejad ei vaidlustanud.
24.Kostjate apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale on kokku 1716 eurot (= 7,15 tundi × 240 eurot/tund), sh käibemaks, mis tuleb hagejatelt võrdsetes osades kostjate kasuks välja mõista. Ringkonnakohus ei arvestanud apellatsiooniastme vajalikuks ja põhjendatud kuluks kostjate menetluskulude nimekirjas näidatud 21.02.2022 kulu 1,5 t maksumusega 300 eurot (lisandub käibemaks), mis seondus ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamisega ning teise esindaja ringkonnakohtu istungil osalemisega 0,42 t maksumusega 84 eurot (lisandub käibemaks). Kostjate seisukohti väljendas kohtuistungil vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik.
25.Kostjad on palunud apellatsioonimenetluse kuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist, sest nad ei ole käibemaksukohustuslased ning on 4.03.2022 kinnitanud, et ei saa käibemaksu tekkinud kuludelt tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Seega tuleb menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga.
2-20-18481
26.Vastavalt kostjate taotlusele tuleb hagejatel TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda võrdsetes osades hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Ulvi Loonurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.