Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. Asjaolud United Oil OÜ (likvideerimisel) esitas 18.01.2022 pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt on likvideerija tuvastanud, et ettevõttel on maksuvõlgnevus summas 480 180,77 eurot ja kohustus MTÜ X ees summas 324,70 eurot. Vara võlgnikul puudub. 20.01.2022 võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas võlgnikule ajutise halduri. Ajutise halduri aruande kohaselt kanti võlgnik äriregistrisse 17.06.2004. Võlgniku osakapital on 6391 eurot. Võlgniku majandustegevus lõppes 2018. aastal. Majandusaasta aruannete põhjal on ühing tegelenud 2017 aastal mujal liigitamata keemiatoodete tootmisega, 2016 aastal mootorikütuse jaemüügi, sh. tanklate tegevusega. Äriregistrile esitatud viimane majandusaasta aruanne on 2017 aasta kohta, kus müügikäive on kajastatud summas 2,7 miljonit eurot ning ärikasum 65 tuhat eurot. Võlgniku ainsaks varaks on tsiviilasjas nr 2-18-19658 tagastatav tagatis 32 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 210 000 eurot. Võlgniku majandustegevuse takistuseks kujunes Maksu- ja Tolliameti ning võlgniku omaniku kui ka juhatuse liikmete erinev käsitlus raske kütteõli maksustamisest. Tagasivõitmise võimalused võivad esineda võlgniku poolt enda nõuete loovutusest United Oil Teenused OÜ-le, kes on võlgniku lähikondne, nõude loovutuste ajal on mõlemal äriühingul üks ja sama juhatuse liige K. O. . Võlgnikul puudub raamatupidamine. Seda, kas endine juhatuse liige võib olla rikkunud hoolsus- või lojaalsuskohustust ühingu ees või põhjustanud tahtlikult maksejõuetuse, tuleb analüüsida osaühingu majandusseisu ja juhatuse tegevust ning hinnata kas on kahju ühingule tekkinud. Nii lühikese aja jooksul nagu seda peale pankrotiavalduse menetlusse võtmist ja ajutise pankrotihalduri määramist oli, ei ole seda võimalik põhjendatult väita. Kokkuvõtvalt leiab haldur, et võlgnik on maksejõuetu, sest võlgniku tegevust ei toimu, võlgnik on lõpetanud majandustegevuse enam kui kolm aastat tagasi. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse kulusid, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtudeposiiti vajaminev summa on 3000 eurot . 09.02.2022 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot tähtajaga 21.02.2022 ning avaldas 09.02.2022 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiiti tähtajaks ei tasutud. Kohus teavitas 23.02.2022 vastavalt PankrS § 30 lg-le 5 Konkurentsiametit, et deposiiti raugemise vältimiseks antud tähtajaks ei tasutud ning tegi ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Kohus andis Konkurentsiametile tähtaja 10 päeva avaliku uurimismenetluse alustamise otsustamiseks ja kohtu teavitamiseks. Konkurentsiamet antud tähtaja jooksul kohut avaliku uurimismenetluse alustamisest ei teavitanud. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt võlgnikul vara puudub ja kohustusi on haldur tuvastanud 210 000 euro ulatuses. Võlgnik on seega maksejõuetu, kuna tema vara ei kata kohustusi. Ajutise halduri

hinnangul võivad olla nõude loovutused tagasivõidetavad, kuid selleks oleks vajalik põhjalikumalt analüüsida ka tagasivõidetavate nõuete tulemit. Pankrotimenetluse kulude deposiiti tasutud ei ole. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks peab kohus kooskõlas ajutise halduri seisukohaga muud asjaolu. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Haldur märgib, et selleks, kas endine juhatuse liige võib olla rikkunud hoolsus- või lojaalsuskohustust ühingu ees või põhjustanud tahtlikult maksejõuetuse, tuleb analüüsida osaühingu majandusseisu ja juhatuse tegevust ning hinnata kas on kahju ühingule tekkinud. Nimetatut sedavõrd lühikese aja jooksul nagu seda oli peale pankrotiavalduse menetlusse võtmist ja ajutise pankrotihalduri määramist, ei ole seda võimalik põhjendatult väita. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus jätab menetluskulud võlgniku kanda. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). Lõike 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud ülesannete täitmiseks 10,5 tundi. Arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Halduri tunnitasu 66 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Võlgnik ajutise halduri tasule vastuväiteid ei esitanud. Haldur märgib, et kuna pankrotivaras on 32 eurot, vähendab haldur riigilt taotletavat summat summani 654 eurot (lisandub käibemaks). Haldur palub ajutise halduri tasust, s.o 816,80 eurot (sh käibemaks), 32 eurot välja mõista võlgnikult ning 654 eurot, millele lisandub käibemaks summas 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot, riigi vahenditest OÜ Prolex arvelduskontole EExxx. PankrS § 23 lg 4 sätestab: „Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 1 1 alusel ja

võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).“ PankrS § 23 lg 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ kohaselt kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav ajutise halduri tasu katmiseks ja deposiiti ei ole tasutud, määrab kohus ajutise halduri tasust hüvitada riigi vahenditest, s.o summas 654 eurot (lisandub käibemaks). Ülejäänud halduri tasust, s.o 32 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus tasu välja võlgnikult. Tasu kanda OÜ Prolex arveldusarvele. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Dokumendid jäävad võlgniku seadusliku esindaja likvideerija K. L. vastutavale hoiule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kai Härmand kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.