Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

3.3 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.4 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit; 3.5 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 3.6 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks on kostja ja Elisa Eesti AS vahel 06.02.2017 sõlmitud Liitumisleping nr xxxxxxx ja 25.04.2017 sõlmitud Mobiil-ID leping nr xxxxxxx. Telefoninumbriga xxxxxxxx seotud liitumislepinguga nr xxxxxxx sõlmiti 06.02.2017 telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Kostja oli õigus kasutada muid tasulisi teenuseid ning kuutasule lisanduvad paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Elisa Eesti AS hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. 25.04.2017 sõlmis kostja Mibiil-ID lepingu nr xxxxxxx telefoninumbrile xxxxxxxx. Elisa Eesti AS osutab kliendile teenuseid, mille eest on klient kohustatud tasuma vastavalt hinnakirjale. Kostja kinnitas lepingu sõlmimisega, et on tutvunud Elisa Eesti AS tingimustega, hinnakirjaga ning kohustub neid täitma. Ajavahemikul 01.09.2019 – 01.12.2019 esitas Elisa Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud tänase päevani. Kostja võttis endale lepingute sõlmimisega kohustuse Elisa Eesti AS osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kostja nimetatud arvete mittetasumisega on VÕS § 100 mõttes jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas Elisa Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Elisa Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Kostja on jätnud tasumata järgmised hagiavaldusele lisatud arved: 01.09.2019 arve nr. 2025418391 59,98 eurot (viivis ei lisandu) + võlgnevus seisuga 01.09.2019 summas 45,41 eurot; 01.10.2019 arve nr 2025648448 85,47 eurot (viivis ei lisandu) – laekus võlgnevuse katteks 44,91 eurot; 01.11.2019 arve nr 2025922395 65,49 eurot (viivis ei lisandu) ja 01.12.2019 arve nr 2026160214 45,00 eurot (viivis ei lisandu). Kostja võlgnevus on põhisumma 256,44 eurot (59,98 + 45,41 + 85,47 – 44,91 + 65,49 + 45,00). AS Elisa Eesti loovutas 03.02.2021 kostja vastased nõuded Osaühingule Aktiva Finants (registrikood 10746479) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Teatise nõude loovutamise kohta - on Elisa Eesti AS kui senine võlausaldaja hagejale andnud. Kostja ei täitnud kohustusi tähtaegselt. Vastavalt Elisa Eesti AS tingimuste, kui kostja ei tasu tähtaegselt osamaksete summasid ja arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, kohustub kostja tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist

iga maksmisega viivitatud päeva eest alates arvele märgitud maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid viimase kogu põhivõla summalt 256,44 eurot arve nr 2026160214 maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk 19.12.2019 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 21.02.2022 seadusjärgses viivisemääras 8% aastas. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 44,68 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 256,44 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 44,68 eurot ja viivised alates 22.02.2022 kuni põhinõude summas 256,44 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskulud, tasutud riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulu 360 eurot. Hageja taotles TsMS § 177 lg 2 kohaselt välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja põhjendused Kostja leiab, et nõude suurus ja Julianuse õigusabi kulu ja muud kõrvalkulud ei ole omavahel mõistlikus suhtes. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult. Hageja nõude aluseks on 06.02.2017 sõlmitud Liitumisleping nr xxxxxxx ja 25.04.2017 sõlmitud Mobiil-ID leping nr xxxxxxx. Pooltel puudub vaidlus selles, et hageja omandas nõude AS-lt Elisa Eesti ning nõue tulenes AS-i Elisa Eesti poolt väljastatud arvetest nr. 2025418391 01.09.2019 ̧ 2025648448 01.10.2019, 2025922395 01.11.2019 ja 2026160214 01.12.2019. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab: „Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.“ VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab: „Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot“.

Hageja palub põhinõudena välja mõista 256,44 eurot. Hageja palub välja mõista viivised alates 19.12.2019 kuni 21.02.2022 seadusjärgses viivisemääras 8% aastas, so 44,68 eurot. Kohus peab hageja viivisearvestust põhjendatuks. Hageja nõue mõista välja viivis põhinõudelt alates 22.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses viivisemääras on samuti põhjendatud. Sissenõudmiskulude nõue on kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestatuga. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 256,44 eurot, viivise 44,68 eurot, viivised alates 22.02.2021 kuni 9.03.2022 0.9 eurot, sissenõudekulu 30 eurot ning viivis põhinõudelt (256,44 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 10.03.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid hageja menetluskulud riigilõiv 100 eurot ja kulutused õigusabile 360 eurot. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles kõrgem kohus märgib, kui hageja esitab kohtute infosüsteemist nähtuvalt sadu kui mitte tuhandeid tüüphagisid, mille põhjendused kattuvad peaaegu sõnasõnalt, erinedes sisuliselt üksnes kostjate andmete, summade ja kuupäevade osas, siis sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine pole keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei ole põhjendatud ka tunnitasu suurus 120 eurot koos käibemaksuga. Sarnaselt eelkirjeldatud tsiviilasjas avaldatud kõrgema kohtu tõdemusega märgib kohus, et raskusastmelt ei erine käesolevas asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu samuti 50 eurot. Hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg-st 4 tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis väljamõistetud menetluskuludelt (150 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.