2-19-112303/58 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-19-112303 166,64), intressimaksed perioodil 15.07.2016 kuni 23.05.2016 summades 30,31+29,20+28,07+26,91+25,71+24,49+23,23+21,94 kokku 209,86 eurot. Kostja rikkus lepingu nr. 1517894/96sa p.1 ja vaatamata korduvatele meeldetuletuskirjadele ei tasunud laenu põhisummat ja intressi lepingu Nr. 1516094/96tl alates 16.11.2015 osamaksest. Seega jäi kostjal tasumata peale lepingu ülesütlemist laenujääk summas 1177,34 eurot (1299,90-122,56), intressimaksed perioodil 15.12.2015 kuni 04.07.2016 summades 29,69 + 28,87 + 28,03 + 27,16 + 26,28 + 25,37 + 24,44 + 14,82 (23,48/30=0,78*19p) kokku 204,66 eurot. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes lepingust, teavitas pank lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning kuulutas pank laenu tagastamise tähtpäeva saabunuks 23.05.2016. a. (leping nr. 1516094/96tl) ja 04.07.2016. a. (leping nr. 1517894/96sa). Hagejal on õigus nõuda ja kostjal lasub lepingu p.6.5 kohaselt kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. Kokku on hagejal tekkinud kulud 35 eurot ulatuses seoses meeldetuletuskirjade edastamisega kostjale. 27. novembril 2017 loovutas pank oma nõuded kostja vastu hagejale. Alates loovutuslepingu sõlmimisest kohustus kostja täitma lepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus: 2 310,06 € (1133,26+1177,34); 2) intressid 414,52 € (209,86+204,66); 3) viivised summas 2 130,51 € (1076,20+1054,31). Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 2310,06 eurot, intressid 414,52 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivised 2 130,51 eurot; hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 1133,26 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,084639 % päevas, alates 20.06.2019; hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 1177,34 euro jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,082917 % päevas, alates 20.06.2019. Kostja vastus hagile Kostja ei tunnista hagi täies ulatuses. Kostja soovib asja arutamist kohtuistungil. Täiendatud vastuse kohaselt vaidleb kostja hagile täies ulatuses vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja vaidleb vastu, et hageja ei ole tõendanud, et nõue on talle loovutatud ning, et teada ei ole loovutamisest teavitatud. Kostja soovib asja arutamist kohtuistungil. Hageja vastus kostja vastusele Hageja jääb esitatud hagiavalduse juurde ning palub selle rahuldada nendes toodud ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda.

2-19-112303 kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kohus kontrollib TsMS § 413 lg 3 p 1-3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise tingimusi. Kohtukutse on kostja esindajale saadetud 09. detsembril 2021 ning kostja sai kohtukutse kätte 03. jaanuaril 2022 AETi vahendusel. Kohus ei edastanud kutset kostjale, kuna kohus loeb kutse kättetoimetatuks esindajale kättetoimetamisega. Ei kostja ega kostja lepinguline esindaja ei ole teatanud mõjuvast põhjusest kohtuistungilt puudumiseks. Kostja ja esindaja ei ole esitanud taotlust osaleda istungil kas video teel või virtuaalselt. Istungil puudumise tagajärjed on kohtukutses selgitatud. Kostja ei ole avaldanud, et kostja sooviks asja arutamist ilma tema osavõtuta ning et ta oleks nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Kostja soovis asja arutamist kohtuistungil. Seega on kohtu poolt tuvastatud, et kohtukutse on kostjale kätte toimetatud ning kostjale oli kohtukutses selgitatud istungilt mõjuva põhjuseta puudumise tagajärgi ja tagaseljaotsuse tegemise võimalust (TsMS § 413 lg 3 p 1). Kostja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungilt puudumiseks (TsMS § 413 lg 3 p 2). Kostja ei ole kohtule teatanud, et soovib istungi edasi lükkamist või asja arutamist ilma tema osavõtuta või et on nõus asja kirjaliku menetlusega (TsMS § 413 lg 3 p 3). Kohus ei tuvastanud TsMS § 413 lg 3 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 413 lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus loeb TsMS § 413 lg 1 alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 113-2 lg 1 ja lg 2 p 2 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 2310,06 eurot, intressid 414,52 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja viivised 2130,51 eurot, kokku 4890,09 eurot ning viivised alates 20. juunist 2019 kuni põhinõude summas 1133,26 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,084639% päevas (lepingu nr. 1516094/96tl alusel) ja viivised alates 20. juunist 2019 kuni alusel põhinõude summas 1177,34 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 0,082917% päevas (lepingu nr. 1517894/96sa alusel). Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja esitas 17. veebruaril 2022 kohtule menetluskulude nimekirja. Kohus ei määranud enne kohtuotsuse tegemist kostjale tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Lähtuvalt TsMS § 174 lg 4 ning § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Aarne Lõhmus Kohtunik 4(4)