2-21-9730/6 - Võlaõigus - Kompromissilepingud - Pärnu Maakohus Paide kohtumaja - lahend.ee

Hageja võib esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Kostjad ei saa tagaseljaotsusele apellatsioonkaebust esitada. Kostjad võivad tagaseljaotsusele esitada kaja, kui neil esines kohtule vastamata jätmiseks mõjuv põhjus TsMS § 422 mõttes. Tähtaeg kaja esitamiseks on 30 päeva alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagi hinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostjad vaatamata hoiatusele jätsid kohtu määratud tähtajaks kohtule nõuetekohaselt vastamata. Kostjad ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale 1 ja kostja 2 perekonnaliikmele väljastusteatega. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu põhjendused Hageja nõue tuleneb kostja I ja hageja vahel 28.11.2019 sõlmitud kompromissileping/võlatunnistusest nr x (edaspidi leping) ja kostja II ja hageja vahel 28.11.2019 sõlmitud käenduslepingust nr x, mille aluseks on laenuleping nr x, mida kostja I tasuda ei suutnud, võlgnedes hagejale põhivõlana 3 349,95 eurot ja viivised 3 249,01 eurot. Kompromissisummale lisandub ka lepingu p 5.1 alusel lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja I ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses ning hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 20.01.2020 osamakse tähtaja möödumisest alates. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja I ei ole nõuetekohaselt ja tähtajaks tasunud kompromissilepingu järgseid kohustusi, on hagejal õigus nõuda kostjalt I nimetatud kohustuse täitmist. Hageja nõue põhivõla 3 349,95 euro saamiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Ka on hagejal õigus nõuda lepingu sõlmimise tasu 30 eurot ja sissenõudekulusid summas 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel.

2-21-9730 VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Hageja nõuab lepingu p 3.2 alusel enne 28.11.2019 sissenõutavaks muutunud viiviseid 3 239,06 eurot ja viiviseid põhinõudelt 3 349,95 eurot alates 21.01.2020 kuni 16.06.2021 summas 70,94 eurot. Kuna kostja I ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, on hageja viivise nõue põhjendatud. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kostjaga II sõlmitud käenduslepingu kohaselt vastutab käendaja solidaarselt võlgnikuga, so kostjaga I, võlausaldaja ees lepingust tuleneva võlgniku kohustuste nõuetekohase täitmise eest. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt neist või mõnelt neist. Seega on hageja nõue mõlema kostja vastu põhjendatud ja kuulub rahuldamisele solidaarselt. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus käesoleva kohtuotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt (TsMS § 165 lg 3). TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 450 eurot ja kulust õigusabile summas 420 eurot. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peavad kandma kostjad täies ulatuses. Arvestades, et antud asjas ei olnud tegemist keerulise vaidlusega, samuti hagiavalduse mahtu ja sisu, hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega, asi lahendatakse eelmenetluses tagaseljaotsusega, ei saa olla kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud ulatuses rohkem kui 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik