Elisa Eesti AS hagi I. J. vastu põhivõlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
753,66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood: 10178070; asukoht: Sõpruse pst 145, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja Alla Žulinskaja (e-post [email protected]) Kostja: I. J. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht xxx)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
Välja mõista I. J.lt Elisa Eesti AS kasuks hageja ja kostja vahel 23.04.2018 sõlmitud liitumislepingu nr 7146690 ja osamaksetega vara müügilepingu alusel väljastatud arvetest 2027847293, 2028093921, 2028380805 ja 2028666466 tulenev võlgnevus kokku 501,50 eurot (millest 429,51 eurot põhivõlgnevus, 30 eurot sissenõudmiskulud, 41,99 eurot sissenõutavaks muutunud viivised).
Jätta rahuldamata Elisa Eesti AS nõue I. J. vastu käitlustasu 32,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks 101,62 eurot ja viiviste väljamõistmiseks alates 06.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,07% päevas.
Välja mõista I. J.lt Elisa Eesti AS kasuks sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 429,51 eurot) alates 06.11.2021 kuni otsuse tegemiseni, so kuni 07.03.2022 summas 13,17 eurot.
Välja mõista I. J.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 429,51 eurot) alates 08.03.2022 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (otsuse tegemise ajal 8% aastas).
Menetluskulud jätta 71,1% ulatuses I. J. kanda ja 28,9% ulatuses Elisa Eesti AS kanda.
Tsiviilasi nr 2-21-112747
Määrata Elisa Eesti AS põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 335 eurot (maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 175 eurot ja 160 eurot hageja lepingulise esindaja tasu), millest 238,19 eurot mõista I. J.lt Elisa Eesti AS kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on I. J. kohustatud tasuma Elisa Eesti AS-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2), tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3). Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2) Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
2 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-112747
1.Elisa Eesti AS esitas 04.05.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 580,72 euro saamiseks. Kohus tegi 06.05.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 25.08.2021 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärnu Maakohus 08.10.2021 jättis hagiavalduse käiguta ning määras hagejale tähtaja esitada oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuma täiendavalt riigilõivu vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad andmed ning teatama kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada.
2.Elisa Eesti AS esitas 05.11.2021 hagiavalduse I. J. vastu põhivõlgnevuse 462,01 euro, võla sissenõudmiskulude 30,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 143,61 euro ja täiendava viivise tasumise nõudes alates 06.11.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,07% päevas tasumata põhisummalt. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 175,00 eurot ning hageja õigusabikulud 576,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja viivis menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 23.04.2018 liitumislepingu ja osamaksetega vara müügilepingu milledega kohustus hageja pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole tasunud temale hageja poolt esitatud arveid nr 2027847293, 2028093921, 2028380805 ja 2028666466. Kostja põhivõlgnevus sisaldab ka käitlustasu 32,50 eurot. Käitlustasu tasumise kohustus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui hageja lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis hagejal on õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja kõigi vara eest tasumata osamaksete korraga tasumist. Hageja palub kostjal välja mõista VÕS 1132 lg 2 ja üldtingimuste p 4.2.3 alusel kolme meeldetuletuskirja edastamise eest kokku 30 eurot. Hageja üldtingimuste p 6.10 kohaselt maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse hageja poolt viivist arvel märgitud maksetähtajale järgnevast päevast 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud iga arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Juhul kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, siis palub hageja rahuldada hagi tagaseljaotsusega ilma kohtuistungit korraldamata.
3.Pärnu Maakohus võttis 11.11.2021 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus isiklikult kätte 05.02.2022. Seega kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 21.02.2022 kell 24:00 (TsÜS § 135 lg 1, § 136 lg 6 ja 8, § 137 lg 1). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
5.Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-112747 Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).
6.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja ostu-müügilepingust võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. ESS § 96 lg 1 p 4, VÕS 208 lg 1 alusel ning 23.04.2018 sõlmitud liitumislepingu ja osamaksetega vara müügilepingu kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja müüdud vara eest tasu. Kostja ei ole täitnud hagejaga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
7.Hagiavalduse kohaselt sisaldas kostja võlgnevus ka käsitlustasu 32,50 eurot. Kohus leiab, et osamaksetega vara müügilepingu tingimus käsitlustasu maksmiseks on tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et nimetatud tingimus on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. Osamaksetega vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt hagejal oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist, toob kaasa tarbija kohustuse maksta lepingu lõpetamisel käsitlustasu kindlaks määratud summas, sõltumata kulude tekkimisest ning arvestamata tegelikku kulude suurust. Eeltoodut arvestades kuulub hageja põhinõue rahuldamisele 429,51 euro (461,0132,50) ulatuses.
8.Asjaolude kohaselt peab kostja lepingu järgi tasuma viivist iga viivitatud päeva eest määras 0,07%. Kohtu hinnangul viivise määr 25,55% aastas (0,07% päevas), mis ületab seaduses sätestatud määra 3,2 kordselt, on hea usu põhimõtte vastane ja seetõttu tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 2 kohaselt õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Riigikohus on leidnud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 p 24). Riigikohtu kujundatud kohtupraktika kohaselt VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi on eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (Riigikohtu 10.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Tarbija VÕS § 1 lg 5 mõistes on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Ka praegusel juhul on kostja VÕS § 1 lg 5 mõistes tarbija. Viivisemäär ületas lepingu sõlmimise aja seisuga (ja ka käesolevalt) seadusjärgset viivisemäära 3,2 korda. Tegemist on tarbijast lepingupoole ebamõistlikult kahjustava lepingutingimusega.
9.Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude osaliselt summas 41,99 eurot seadusjärgses määras järgneva arvestuse kohaselt: 66,04€ x 8% / 365 kalendripäevaga (edaspidi kp) x 505 kp (perioodi 19.06.2020 – 05.11.2021 eest) + 74,35€ x 8% 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-112747 / 365 kp x 475 kp (perioodi 19.07.2020 – 05.11.2021 eest) + 117,92€ x 8% / 365 kp x 444 kp (perioodi 19.08.2020 – 05.11.2021 eest) + 171,20€ x 8% / 365 kp x 413 kp (perioodi 19.09.2020 – 05.11.2021 eest). Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 06.11.2021 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 13,17 eurot (492,51€ x 8% / 365 kp x 122 kp) ning alates 08.03.2022 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas.
10.Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 30,00 euro ulatuses. Tulenevalt VÕS § 1132 lg 2 p 2 on esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja tasu kuni 20 eurot ja järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et sissenõudmiskulude summa on kujunenud järgmiselt: ühe tasulise kirja saatmine 20 eurot ja kahe tasulise kirja saatmine 5 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 30,00 eurot.
11.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 175,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
12.Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 576,00 eurot. Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja ja arve nr 3244654 kohaselt on hageja poolt esindajale makstud tasu 576,00 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on teenuse maksumusele lisatud käibemaks (kokku km-ga), kuid hageja kinnitab, et Julianus Inkasso OÜ osutab teenust 120 eur/h ilma käibemaksuta. Arve nr 3244654 kohaselt tasumisele kuuluv summa on ilma käibemaksuta, kuid summa on 20 protsenti suurem, kui arvutus (4x120) seda võimaldaks. Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 korranud oma varasemat seisukohta, et kohus teeb kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 4 tundi ei ole selles asjas põhjendatud ega vajalik. Tegemist on trafaretsete hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu kokku 2 tundi. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka ilma (vt Riigikohtu 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25; 09. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13, p. 14; 01. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-16, p. 13) ja ka 130,00 eurot, millele lisandub käibemaks (02. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p. 55) ja ka 140,61 eurot, millele lisandub käibemaks (21. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-17, p. 12), kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tund, mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele kokku 160 eurot (2h x 80€). Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-112747 muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Hageja kohtule selliseid kinnitusi andnud ei ole, mistõttu kohus mõistab menetluskulud hageja kasuks välja ilma käibemaksuta.
13.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.