Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 10.11.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja 27.12.2021 Tartu Maakohtule hagiavalduse E. M. (kostja) vastu 61,50 euro väljamõistmiseks, millest 60 eurot on leppetrahvide võlgnevus ja 1,50 eurot sissenõudekulud. Hagiavalduse kohaselt kostja oli sõiduki VOLVO XC90 numbrimärgiga XXX omanik/vastutav kasutaja. Sõiduk oli pargitud 28.11.2018 ja 22.01.2019 hageja opereeritavale parkimisalale (XXX parkimismaja) parkimistingimusi rikkudes, mille eest hageja esitas leppetrahvinõuded, paigutades need sõiduki kojamehe vahele. Sissenõudekuludesse on hageja arvestanud Transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringud sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Kostja on nõus maksma trahvi summas 60 eurot ja 1,50 eurot sissenõudekulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel kohus rahuldab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse põhjendava osata. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 2 alusel märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja leiab, et menetluskulud peaksid jääma hageja kanda. Kostja sõnul ei ole ta saanud sõiduki kojamehe vahele jäetud leppetrahvinõudeid ega ka kohtueelselt saadetud nõudekirju. Kui nõudekirjad saadeti tema e-posti aadressil XXX, võisid need sattuda rämpsposti. Kostja leiab, et enne kohtusse pöördumist oleks võimalik olnud talle helistada või saata tähitult kiri. Kostja sõnul oleks ta trahvid ära maksnud, kui ta oleks neist teadnud. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ning kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et praeguses asjas ei esine alust jätta TsMS § 168 lg-st 6 tulenevalt menetluskulusid hageja kanda. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui

selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. Tahteavalduse edastamise viisi ei muuda ebamõistlikuks asjaolu, et hagejale oli teada sõiduki vastutava kasutaja isik ja tema kontaktandmed (vt Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p-d 12 ja 13). Hagiavalduse kohaselt saatis hageja enne kohtusse pöördumist e-kirja teel meeldetuletuskirja kostja rahvastikuregistris väljendatud aadressile XXX, mida kinnitab hagiavaldusele lisatud väljavõte kohtueelsest nõudekirjast. Kui enne kohtusse pöördumist saadetud meeldetuletuskiri on sattunud rämpsposti, siis on see kostja enda risk. Asjaolu et hageja ei ole kasutanud teisi võimalusi kostjat nõudest teavitamiseks, ei anna alust jätta menetluskulusid hageja kanda. Lisaks, kostja sai nõudest teada hiljemalt maksekäsu kiirmenetluse avaldusest ning menetluskulusid oleks valdavas osas olnud võimalik vältida vaidluse lahendamisega enne menetluse jätkumist hagimenetluses. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot vastavalt TsMS §-le 4842 ning lepingulise esindaja kulud 160 eurot, mis on tekkinud seoses maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitega tutvumisega, hagiavalduse ja lisade komplekteerimisega ning dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumisega (ajakulu 2 tundi, tunnihind 80 eurot, ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud 175 euro ulatuses – riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot vastavalt TsMS §-le 4842 ning hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 80 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnihind 80 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Arvestades hageja nõude suurust ja olemust ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, loeb kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks kokku ühe tunni ulatuses. Kohus arvestab ka pärast hagi esitamist hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid, sh kostja vastusega tutvumist ning kohtu kirjale vastamist. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.