Jätta OMEGA INVEST OÜ menetluskulud 83% ulatuses V. P. kanda ja V. P. menetluskulud 17% ulatuses OMEGA INVEST OÜ kanda.
6.Rahuldada OMEGA INVEST OÜ taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
7.Määrata OMEGA INVEST OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 750 eurot (sh riigilõiv 450 eurot ja hageja õigusabikulu 300 eurot).
8.Jätta V. P. menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks määramata.
9.Mõista V. P.lt OMEGA INVEST OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja 622,50 eurot.
10.Mõista V. P.lt OMEGA INVEST OÜ kasuks välja viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
11.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.OMEGA INVEST OÜ esitas 21.06.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. P.lt 6400 euro saamiseks. Kohus tegi 28.06.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsuosakond üritas makseettepanekut kostjale kätte toimetada aadressil xxx xx, xxx, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu. E-posti aadressidele xxx, xxx ja xxx saadetud teavitustele kostja ei vastanud. Varasemas menetluses on kostja tööandja 16.11.2020 vastanud, et kostja elukoht on xxx xx-xx, e-posti aadress on xxx ja telefoninumber on xxxxxx. Tööandja ei olnud nõus kostjale menetlusdokumente edastama. Töötamise registri andmetel oli
seisuga 18.08.2021 isikul sama tööandja. Varasemas menetluses on kostja ema elukaaslane 19.03.2021 kinnitanud, et kostja ei ela aadressil xxx xx-xx, xxx. Isik üürib korterit, kuid ei tea aadressi. Kostja ema kinnitas 19.07.2021, et ei tea poja asukohta, kuid arvab, et ei ole Tallinnas. Menetluses xxx on Politsei- ja Piirivalveamet 20.07.2021 teatanud, et nende andmekogus puuduvad täiendavad andmed V. P. asukoha kohta. Seisuga jaanuar 2021 on isiku e-posti aadressina nimetatud xxx. Hilisemad kokkupuuted puuduvad.
2.Pärnu Maakohus andis 27.08.2021 nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas 14.09.2021 (täiendatud 11.10.2021) hagiavalduse, milles palub mõista kostjalt välja laenulepingust XXXXXXXXX tuleneva põhivõla 1245,89 eurot, intressi 163,14 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 373,17 eurot; laenulepingust XXXXXXXXX tuleneva põhivõla 2720 eurot, intressi 450,57 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 992,26 eurot; laenulepingust XXXXXXXXX tuleneva põhivõla 740 eurot, intressi 122,76 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 192,21 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõivu 450 eurot ja hageja õigusabikulud 300 eurot. Kohus võttis hagi 12.10.2021 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest.
3.Rahvastikuregistri kohaselt on kostja kehtiv elukoht alates 14.12.2011 xxx xx-xx, xxx, kuid sinna ei õnnestunud maksekäsuosakonnal dokumente kätte toimetada. Kohus üritas kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ka aadressil xxx xx-xx, xxx, Harjumaa, kuid dokumendid tagastati kohtule hoiutähtaja möödumise tõttu. Kohus üritas menetlusdokumente kätte toimetada ka e-posti aadressidele xxx, xxx ja xxx, kuid vastuseta. Pensioniregistri pidaja andmetel on kostja elukoht xxx xx, xxx, e-posti aadress xxx ja telefoninumber xxxxxxxx. Kostja ei saa pensioni ega viibi kinnipidamisasutuses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostjale viimane väljamakse tehtud 01.2022 Aktsiaselts XXX poolt. Tööandja on varem keeldunud kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamisest. Kohtuistungi sekretär helistas 18.01.2022 kostjale telefoninumbritele xxxxxx, xxxxxx ja xxxxxx, kuid tulemuseta.
4.Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja tegelik viibimiskoht kohtule teada. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele menetlusdokumendi kätte toimetada avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul TsMS sätestatud viisil.
5.Juhindudes TsMS § 317 lg 1 ja 3 toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult. Teadaanne avaldati 20.01.2022 ja kohus luges dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 05.02.2022. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (21 päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 28.02.2022. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust esitanud.
6.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel
tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust.
7.Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid laenuandja ja kostja 17.11.2019 tarbijakrediidilepingu nr
XXXXXXXX,
17.02.2020 tarbijakrediidilepingu nr XXXXXXXXX ja 06.03.2020 tarbijakrediidilepingu nr
XXXXXXXXX.
8.VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele, mille kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14.01.2009 otsus nr 3-2-1-120-08 p 12). Seega on laenuandjal põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, milles pooled leppisid kokku intressimäärana.
9.Hageja nõuab kostjalt laenulepingute alusel viivise väljamõistmist intressiga võrdses määras 28% (leping XXXXXXXXX) ja 34% (lepingud XXXXXXXXX ja XXXXXXXXX) aastas. Kuna tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi, on tüüptingimuste kehtivuse kontrollimine kohtu kohustus. Kui kohtu ees on vaidlus tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus 3-2-1-106-13 p 24).
10.Kohus selgitab, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 10.05.2016 otsus 3-2-1-25-16 p 13). Viidatud Riigikohtu lahendi kohaselt tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.
11.Käesolevas asjas leppisid pooled kokku intressimäärades 28% ja 34% aastas ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p 3 kohaselt kohaldatakse intressimäära ka krediidisumma tagastamisega viivitamisele. Kuna seadusjärgne viivisemäär oli laenulepingute sõlmimise ajal (17.11.2019, 17.02.2020 ja 06.03.2020) 8% aastas, siis ületab kostjaga kokku lepitud viivise määrad seadusjärgset viivisemäära enam kui kolmekordselt (kolmekordne seadusjärgne määr on 24%). Tegemist on seega eelduslikult tühise tingimusega.
12.Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtutel seega eriti tähelepanelikult kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist (vt Riigikohtu 03.06.2020 otsus 2-17-7502 p 13). Seadusandja eesmärk on olnud tarbijate kaitsmine.
13.Kohus ei nõustu hagejaga, et tema õigus nõuda tarbijalt enam kui kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ületavat viivist tuleneb asjaolust, et lepinguga on kokku lepitud sellises intressimääras (VÕS § 113 lg 1 kolmas lause). Kohus leiab, et selline tõlgendus ei kaitse tarbijat ülemäära suurte viivisemäärade eest, kahjustab tarbijat ebamõistlikult ja eirab tarbija kaitseks kehtestatud regulatsiooni ning Riigikohtu praktikat. Põhjendatud ei ole viivisemäära proportsionaalsuse kaalumisele erisuste tegemine sõltuvalt sellest kas määr nähti ette VÕS § 113 lg 1 teise või kolmanda lause alusel. Mõlema tagajärg on sama, s.t lepitakse kokku kindlas viivisemääras. Seega tuleb ka VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel sõlmitud kokkuleppe hindamisel kaaluda, kas selline viivisemäär on proportsionaalne. Proportsionaalsuse hindamisel juhindub kohus Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt on seadusjärgset viivisemäära kolmekordselt ületav viivisemäär eelduslikult tühine. Seega ei nõustu kohus hagejaga, et viivisemäärad 28% ja 34% aastas on proportsionaalsed, mõistlikud ega kahjusta tarbijat.
14.Kuna poolte viivisemäära kokkulepped ületavad kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on poolte kokkulepe viivisemäärade kohta tühine ja hagejal on võimalik nõuda kostjalt viivise väljamõistmist üksnes seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatule. Seega on hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue laenulepingu XXXXXXXXX osas põhjendatud 105,25 euro ulatuses (1245,89 × 384 × 0,022% (8% ÷ 365)); laenulepingu XXXXXXXXX osas põhjendatud 229,79 euro ulatuses (2720 × 384 × 0,022% (8% ÷ 365)); laenulepingu XXXXXXXXX osas põhjendatud 59,26 euro ulatuses (740 × 364 × 0,022% (8% ÷ 365)). Hageja viivisenõuded jäävad 267,92 euro (373,17 105,25), 762,47 euro (992,26 - 229,79) ja 132,95 euro (192,21 - 59,26) ulatuses rahuldamata.
15.Muus osas on hagi õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
16.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, võttes arvesse, et hagi rahuldatakse 83,38% ulatuses (5836,66 eurot 7000 eurost), leiab, et hageja menetluskulud tuleb 83% ulatuses jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud 17% ulatuses hageja kanda. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
17.Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 750 eurot, sh riigilõiv 450 eurot, ja hageja õigusabikulu 300 eurot (3 tunni eest tunnihinnaga 100 eurot (käibemaksuta)). TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.
18.Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud 300 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja esindaja põhjendatud ühe tööühiku hinnaks 100 eurot, arvestades vaidluse asjaolusid ja hageja esindaja kvalifikatsiooni. Kuna riigilõivu tasus hageja seaduses sätestatud suuruses, on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 750 eurot, so riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulu 300 eurot (100×3). Kuna kostja ei ole menetluses osalenud ja tal ei ole kulusid tekkinud, kostja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata ja hagejalt välja ei mõisteta.
19.Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja mõista 622,50 eurot (83% 750 eurost). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Kohtu selgitused Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS § 416). Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31). Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2). Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.