1.Tühistada Viru Maakohtu 5. jaanuari 2022 määrus osas, milles maakohus jättis menetluskulud Ljudmilla Lukijanova kanda ning mõistis Ljudmilla Lukijanovalt XXXX korteriühistu kasuks välja menetluskulude katteks 777 eurot.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud XXXX korteriühistu kanda ning mõista XXXX korteriühistult Ljudmilla Lukijanova kasuks välja menetluskulud 551,52 eurot.
Lugeda maakohtu määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
„1. Lõpetada menetlus Ljudmilla Lukijanova avalduses XXXX korteriühistu 20.12.2020. a otsuse tühiseks tunnistamiseks seoses Ljudmilla Lukijanova poolt avalduse tagasivõtmisega.
2.Jätta menetluskulud XXXX korteriühistu kanda.
3.Välja mõista XXXX korteriühistult Ljudmilla Lukijanova kasuks menetluskulude katteks 551,52 eurot.
4.Väljamõistetud menetluskuludelt 551,52 eurot tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.“
6.Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud ringkonnakohtus puuduvad.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Ljudmilla Lukijanova (avaldaja) esitas 05.01.2021 maakohtule avalduse, milles palus tunnistada tühiseks XXXX korteriühistu (puudutatud isik) 20.12.2020 otsuse paigaldada trepikodadesse ja maja ümber videovalve. Avalduse kohaselt on otsus tehtud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 21 sätteid rikkudes. Puudutatud isik avaldusega ei nõustunud. Maakohus peatas 02.11.2021 määrusega tsiviilasja menetluse kuni 27.12.2021, s.o kuni korteriühistu 24.09.2021 üldkoosoleku otsuse võimaliku vaidlustamiseni avaldaja poolt.
2.16.12.2021 teatas avaldaja kohtule, et kuivõrd puudutatud isik on avalduses esitatud nõude täitnud, s.o viinud korteriühistu 24.09.2021 üldkoosoleku läbi vastavalt seaduse nõuetele ja kinnitanud vaidlustatud otsuse kooskõlas seadusega, siis võtab avaldaja avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 alusel tagasi ning palub menetluse lõpetada. Avaldaja palus mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 1948,20 eurot ja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.
3.Puudutatud isik oli seisukohal, et kuna eelmenetlus on lõppenud, saab avaldaja taotlust käsitleda avaldusest loobumisena selle perspektiivituse tõttu. Avaldaja nõuded ja kohtusse pöördumise põhjused olid ebaselged. Puudutatud isik palus jätta menetluskulud avaldaja kanda ja mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja puudutatud isiku menetluskulud 777 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
4.Viru Maakohus lõpetas 5. jaanuari 2022 määrusega L. Lukijanova avalduses XXXX korteriühistu 20. detsembri 2020 otsuse tühiseks tunnistamiseks menetluse, kuna avaldaja on avalduse tagasi võtnud ja kohus võtab tagasivõtmise avalduse vastu. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ja mõistis avaldajalt välja puudutatud isiku kasuks puudutatud isiku menetluskulud 777 eurot. Määruse kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kuna avaldaja on avalduse tagasi võtnud. TsMS § 424 lg 1 järgi võib avaldaja avalduse tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. 02.11.2021 istungil kohus peatas menetluse, kuna 24.09.2021 üldkoosoleku otsuse vaidlustamise tähtaeg ei olnud saabunud. Puudutatud isik kinnitas 24.09.2021 koosolekul varasemat, 20.12.2020 otsust, mida avaldaja vaidlustas, teist koosoleku otsust ei ole avaldaja vaidlustanud. Avaldaja kanda jäävad puudutatud isiku menetluskulud (õigusabikulud) 777 eurot kooskõlas TsMS 168 lg-ga 4, mis sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.L. Lukijanova esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 5. jaanuari 2022 määruse tühistamist osas, millega kohus otsustas jätta puudutatud isiku menetluskulud avaldaja kanda, ning uue määruse tegemist, millega jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõista puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud 1948,20 eurot, märkides, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu määrus õigusvastane ning ei tugine seadusele ja kohtupraktikale. Avaldaja palus tühistada puudutatud isiku 20.12.2020 üldkoosoleku otsuse, millega otsustati paigaldada trepikodadesse ja maja ümber videovalve. Avaldaja leidis, et otsus oli tehtud ebaseaduslikult ning rikutud oli KrtS § 21 lg 2 ja lg 4 nõudeid. Puudutatud isik korraldas 24.09.2021 üldkoosoleku, kus kinnitati vaidlustatud 20.12.2020 üldkoosoleku otsus. Avaldaja võttis 16.12.2021 taotluses avalduse tagasi (mitte ei loobunud avaldusest), märkides, et nõue on puudutatud isiku poolt täidetud, s.o korteriühistu üldkoosolek on läbi viidud ja vaidlustatud otsus kinnitatud kooskõlas seadusega. Tuginedes TsMS § 168 lg-le 4 palus avaldaja mõista tema kasuks välja menetluskulud 1948,20 eurot ja viivise menetluskuludelt. Kohus on meelevaldselt jätnud puudutatud isiku menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isik korraldas 24.09.2021 üldkoosoleku, kus korteriomanikud võtsid vastu vaidlustatud otsusega samasuguse otsuse. Üldkoosolek toimus peale avaldaja pöördumist kohtusse, s.t puudutatud isik kutsus üldkoosoleku kokku, et korrastada 22.12.2020 õigusvastaselt vastu võetud otsust. Seega puudutatud isik tunnistas, et avaldus oli põhjendatud.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
6.XXXX korteriühistu vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist.
Vastuväidete kohaselt jättis maakohus õigesti menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja seisukoht, et ta on avalduse tagasi võtnud, kuna puudutatud isik on avaldaja nõude pärast avalduse esitamist rahuldanud, on ekslik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.TsMS § 651 lg 1 ja § 659 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määruse vaidlustas avaldaja menetluskulude tema kanda jätmise ning temalt väljamõistmise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2 ja 3). Seetõttu kontrollibki ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude katteks 777 eurot. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud puudutatud isiku kanda ning mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 551,52 eurot. Määruskaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
9.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel avaldaja kanda. Puudub vaidlus, et TsMS § 168 on kohaldatav ka hagita menetluses tehtavate menetlust lõpetavate lahendite puhul. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on nimetatud sätet valesti kohaldanud, kuivõrd maakohtu määruse põhjendustest ei nähtu, mis põhjusel avaldaja avalduse tagasi võttis. Menetluse lõpetamisel TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 järgi sõltub menetluskulude jaotus eelkõige sellest, kes menetlusosalistest on kohtuvaidluse põhjustanud. Praegusel juhul pöördus avaldaja kohtusse põhjendatult, s.t avaldaja saavutas pärast kohtusse pöördumist puudutatud isiku tegevuse tulemusena eesmärgi, milleks ta kohtusse pöördus. Asja materjalidest nähtuvalt vaidlustas avaldaja puudutatud isiku 20.12.2020 üldkoosoleku otsuse, millega otsustati paigaldada trepikodadesse ja maja ümber videovalve. Avaldaja tugines muuhulgas KrtS § 21 lg-te 2 ja 4 rikkumisele. Pärast maakohtu 24.08.2021 istungit toimus puudutatud isiku 24.09.2021 üldkoosolek, kus võeti vastu analoogne otsus videovalve paigaldamise kohta ning kiideti heaks juhatuse eelnev tegevus videovalve paigaldamisel. Puudutatud isik palus seetõttu menetluse lõpetada. Avaldaja esitas 16.12.2021 taotluse avalduse tagasivõtmiseks ja menetluse lõpetamiseks (tl 158), kuna 24.09.2021 puudutatud isiku üldkoosolek oli läbi viidud kooskõlas KrtS-i vastavate sätetega. Eeltoodu kinnitab, et avaldaja pöördus kohtusse põhjendatult ning sellest tingituna korraldas puudutatud isik 24.09.2021 uue üldkoosoleku kooskõlas KrtS §-s 21 sätestatud nõuetega ning millel kinnitati 20.12.2020 vastuvõetud otsust. Menetluskulud tuleb seetõttu jätta TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 järgi puudutatud isiku kanda.
10.KrtS § 20 lg 1 teise lause kohaselt korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 19 lõike 1 punktides 1-5; §-des 20 ja 201, § 21 lõigetes 6-9, 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. Nimetatud sättest tulenevalt ei kohaldata MTÜS § 24 lg-t 2 (samuti TsÜS § 38 lg 5 teist lauset) korteriomanike üldkoosolekutel vastuvõetud otsuste vaidlustamisel ning maakohus on 02.11.2021 menetluse peatamise määruses ja sellele eelnenud kohtuistungil (tl 148-149) avaldajat MTÜS § 24 lg 2 kohaldamisel eksitanud. Samas ei mõjuta nimetatud maakohtu poolne
MTÜS § 24 lg 2 ebaõige kohaldamine ja menetluse peatamine menetluskulude puudutatud isiku kanda jätmist.
11.Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad avaldaja menetluskulud lepingulise esindaja õigusabikuludest (tl 177-178). Asja materjalidest nähtuvalt osales avaldaja lepinguline esindaja 24.08.2021 ja 02.11.2021 kohtuistungitel ning esitas menetluse lõpetamise taotluse (tl 158) ning menetluskulude nimekirja. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud lepingulise esindaja toimingud vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, samuti on põhjendatud lepingulise esindaja tunnitasu määr 60 eurot. 24.08.2021 kohtuistung kestis 1 tund ja 5 minutit ning koos selleks ettevalmistamisega on põhjendatud ajakulu kokku 3 tundi. Lähtudes tunnitasu määrast 60 eurot on põhjendatud õigusabi tasu seega 180 eurot. 02.11.2021 kohtuistung kestis 30 minutit ning koos selleks ettevalmistamisega (tutvumine puudutatud isiku 18.10.2021 seisukohaga) on põhjendatud õigusabile kulunud aeg kokku 1 tund ning tasu 60 eurot. Lisaks koostas avaldaja lepinguline esindaja menetluse lõpetamise taotluse ja menetluskulude nimekirja. Põhjendatud ajakulu nimetatud menetlusdokumentide koostamiseks on kokku 1 tund ja tasu suurus 60 eurot. Avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik tasu moodustab seega kokku 300 eurot (180+60+60). Puudutatud isiku 18.10.2021 menetlusdokumendi kohta ei ole maakohus avaldajalt seisukohta küsinud ning nimetatud menetlusdokumendis avaldatud seisukohta arutati 02.11.2021 kohtuistungil. Puudutatud isiku 22.12.2021 esitatud menetluskulude nimekirja kohta ei ole maakohus avaldajalt samuti seisukohta küsinud. Seetõttu ei ole avaldaja lepingulise esindaja kulud, mis seonduvad vastuste koostamisega puudutatud isiku 18.10.2012 ja 22.12.2021 menetlusdokumentidele vastuste koostamisega, põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses. Lisaks tuleb avaldaja lepingulisele esindajale maksta hüvitist kohtuistungitele sõitmiseks kulunud aja eest ning hüvitada sõidukulud. Riigikohus on 29.09.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-14-63261 asunud seisukohale, et analoogia korras saab sõidukulude hüvitamisel lähtuda justiitsministri 26.07.2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast (kord). Lähtudes korra § 17 lg-test 1 ja 2 tuleb sõidukulude hüvitamisel lähtuda summast 0,15 eurot kilomeetri kohta. Sõidukulu suurus (marsruut Tallinn-Jõhvi-Tallinn) on kokku 99,60 eurot (166 km x 4 x 0,15). Sõidule kulutatud aja hüvitamist reguleerib korra § 151 lg 1 ning lähtudes advokaadibüroo ja õigusabi osutamise asukohta, on hüvitise suuruseks kokku 60 eurot (2 x 30 eurot, kui vahemaa on 151-200 kilomeetrit). Kokku moodustavad avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikud kulud 551,52 eurot (sh õigusabikulu 300 eurot ja sõidukulu 159,60 eurot, millele lisandub käibemaks), mis tuleb puudutatud isikult välja mõista.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.