Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Meelis Eerik
Määruse tegemise aeg ja koht
03.03.2022.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-19788
Tsiviilasi
Instrix OÜ (registrikood 16041722, asukoht Piibelehe 17 10618 TALLINN) avaldus SHOPPA OÜ (registrikood 11630810, asukoht Põikmäe 4 Tänassilma küla Saku vald 76406 HARJU MAAKOND) pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
Ajutise halduri nimetamise otsustamine
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Võlausaldaja pankrotiavaldus Võlausaldaja palub välja kuulutada võlgniku pankroti. Võlausaldaja on võlgniku osanik, kes teostas võlgnikule IT-arendus ja haldustöid hinnaga 3600 eurot kuus. Töid teostati septembrist 2020 kuni maini 2021. Pärast võlgniku juhatuse liikme vahetumist hakkas võlgnik kahtlema võlausaldaja tehtud tööde teostamises ja mahus. Võlausaldaja põhinõue võlgniku vastu on 26 100 eurot, viivised pankrotiavalduse esitamise seisuga 1407,50 eurot.
19.10.2021 edastas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse paludes võlgnevus tasuda hiljemalt 29.10.2021. Võlgnik vastas pankrotihoiatusele 31.10.2021. Võlgnikul on ka teisi rahalisi kohustusi, sh maksuvõlg. 2021a seisuga oli võlgnik kahjumis. Võlgnikul on palju täitmata kohustusi. Võlausaldaja esitas taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, millega palus keelata internetidomeeni shoppa.ee ja kaubamärgi Shoppa käsutamine. Kohus jättis selle taotluse 20.12.2021 määrusega rahuldamata. 07.01.2022 võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ja andis tähtaja pankroti deposiidi tasumiseks. Võlausaldaja tasus 25.01.2022 deposiidi summas 1500 eurot. 26.01.2022 andis kohus võlgnikule tähtaja vastuväite esitamiseks. Võlgniku vastuväide Võlgnik palub jätta ajutine haldur nimetamata, kuna vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlausaldaja pole teinud kokkulepitud töid. Tööd pole üle antud. Üksnes arve esitamine töö tegemist ei tõenda. Viimased võlausaldaja tarkvara arendused jäävad detsembrisse 2020. Võlausaldaja nõuab aga raha hilisema perioodi eest. Selgitusi esitatud arvete sisu kohta pole võlausaldaja esitanud. Pankrotiavalduses nõutud teenuste maksumuse on võlausaldaja jätnud deklareerimata ka oma käibedeklaratsioonil. Võlgnik ei ole ka maksejõuetu. Võlgniku aastakäive on suurusjärgus 1 miljon eurot ning kahjum ei tähenda automaatselt maksejõuetust. Võlgnik leiab, et pankrotiavaldus on esitatud pahatahtlikult. Võlausaldaja soovib oma osalust hoopis suurendada. Võlausaldaja ise on asutatud osakapitali sissemakset tegemata, tal ei ole käivet ega ühtegi töötajat. Menetluskulud palub võlgnik jätta võlausaldaja kanda.
Kohtu seisukoht Pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 3 p 1 järgi kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlausaldaja nõue põhineb töövõtulepingul, mille alusel on võlausaldaja teinud IT-arendus ja haldustöid ning mille eest on võlgnik jätnud vaatamata pankrotihoiatusele tasumata. Võlgnik väidab, et tööd, mille eest võlausaldaja raha nõuab, on tegemata. Selleks, et selgitada, kas võlausaldajal on nõue võlgniku vastu, peaks kohus tuvastama, kas vaidlusalused tööd on tehtud. Samas on kohtul pankrotimenetluses piiratud võimalused vaidlusaluste asjaolude hindamiseks. Pankrotiasja menetlev kohus ei saa ajutise halduri nimetamise etapis asuda hindama poolte vaidlust sisuliselt samas mahus mida kohus teeks hagimenetluses. Hagimenetluses sellise küsimuse lahendamiseks peaks hageja esitama tõendid, et ta on tööd vastavalt lepingule teinud ja need kostjale üle andnud. Tööde puudusi peaks omakorda tõendama kostja. Pankrotimenetluses seda teha ei ole võimalik. Kohus ei leia, samuti, et võlgniku vastuväited on ilmselgelt perspektiivitud või võlausaldaja nõue ilmselgelt põhjendatud. Võlausaldaja nõude tõendamiseks
on esitatud vaid arved, samas puudub leping, mille alusel töid on tehtud. Omaette teema on saldokinnituse kehtivuse ja tähendusega seonduv. Neid küsimusi ei ole võimalik pankrotimenetluses selgeks vaielda. Seetõttu leiab kohus, et võlgnik on nõudele põhjendatult vastu vaielnud ning see vaidlus tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Võlausaldaja saab pankrotiavalduse esitada lähtudes enda nõudest, mitte esindada teisi võimalikke võlausaldajaid. Võlgnik on kinnitanud, et ta ei ole püsivalt maksejõuetu. Kohtul pole alust selles väites täna ka kahelda. Kohus jätab PankrS § 15 lg 3 p 1 alusel ajutise halduri nimetamata. PankrS § 15 lg 6 alusel jäävad menetluskulud võlausaldaja kanda. Võlgnik ei ole esitanud menetluskulude hüvitamise taotlust ega nimekirja, seetõttu puuduvad rahaliselt kindlaks määratavad menetluskulud. Võlausaldaja on 25.01.2022 tasunud pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 1500 eurot. Kuna kohus ajutist haldurit ei nimeta, pole kulusid tekkinud ning deposiit tuleb võlausaldajale tagastada pärast käesoleva määruse jõustumist.
/Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.