Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi S V vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harjumaa) Hageja lepinguline esindaja: Piret Muinast (EFTA Legal OÜ, e-post [email protected] Kostja: S V (isikukood xxx; aadress xxx)
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada tsiviilasja 2-21-141306 menetlus Osaühing EUROPARK ESTONIA hagiavaldus S V vastu võlgnevuse nõudes seoses hageja hagiavaldusest loobumisega.
2.Jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 147,50 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Rahuldada hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks osaliselt ning tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot ning enammakstud riigilõivu summas 25 eurot, s.o kokku 62.50 eurot, tasudes selle hageja esindaja EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele nr xxx (Swedbank), märkides selgituseks „Tsiviilasi nr 2-21-141306, riigilõivu osaline tagastamine“.
Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
ASJAOLUD
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 10.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 40 euro saamiseks. Kohus tegi 15.12.2021 võlgnikule makseettepaneku ning saatis selle e-posti aadressile xxx Võlgnik S V esitas 19.12.2021 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 12.01.2022 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus kohustas hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus.
2.Hageja esitas 01.02.2022 hagiavalduse. Harju Maakohus võttis tsiviilasja menetlusse 02.02.2022 ning edastas menetlusdokumendid kostjale. Kostja esitas 11.02.2022 vastuse, milles vaidles hagile vastu.
3.Kohus edastas menetlusosalistele 17.02.2022 kohtunõude, milles palus pooltel esitada seisukoht menetluse edasise käigu osas, kuivõrd käesolevas asjas on tekkinud olukord, kus hageja põhinõue on menetluse kestel kostja tegevuse tulemusena lõppenud, sest kohustus on täidetud kostja poolt/kostja eest.
4.Hageja esitas 25.02.2022 taotluse hagiavaldusest loobumiseks, kuivõrd kostja oli 13.01.2021 tasunud hagejale 40 eurot, mis vastab käesoleva tsiviilasja põhinõudele.
5.Hageja selgitab, et hageja nõue hagiavalduses oli kokku 352 eurot, mis kujuneb järgnevalt: 40 eurot leppetrahv (põhiosa), 20 eurot menetluskulu, 192 eurot esindajakulu (km-ga) ning 100 eurot tasutud riigilõiv tsiviilasjas nr 2-21-141306. 13.01.2021 on tasunud kostja hagejale 40 eurot, mis vastab käesoleva tsiviilasja põhinõudele. Kostja poolt on tasumata ülejäänud menetluskulud – riigilõiv summas 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning hageja esindajakulu summas 192 eurot (km-ga).
6.Hageja taotleb võtta vastu hageja avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada tsiviilasja nr 2-21141306 edasine menetlus, rahuldada hageja taotlus ning tagastada pool riigilõivust (50 eurot) hageja esindaja arveldusarvele, mõista kostjalt hageja kasuks välja pool tasumata riigilõivust summas 50 eurot, tasudes selle hageja esindaja EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele xxx (Swedbank), märkides selgituseks tsiviilasja numbri ning jätta tekkinud menetluskulud summas 212 eurot täielikult kostja kanda.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasjas menetlus.
8.TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kostja ei ole oma seisukohta menetluse lõpetamise osas kohtule tähtaegselt esitanud.
9.Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas
tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.
10.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagiavaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
11.Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivu seoses hagist loobumisega kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p-ga 2. Kohus leiab, et taotlus poole riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu kokku 100 eurot (s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 45 eurot ning 01.02.2022 täiendavalt 55 eurot). Kuivõrd hagi loetakse esitatuks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega TsMS § 486 lg 2 kohaselt, oli hagi esitatud 10.12.2021 ning seega tuli 2021. aastal kehtinud RLS § 59 lg 1 la Lisa 1 järgi tasuda hagi hinnalt kuni 350 eurot riigilõivu 75 eurot. Seega kohus arvestas käesolevalt hagilt riigilõivu 75 eurot, millest hagejale tagastamisele kuulub TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool ehk 37,50 eurot.
12.Ülejäänud 25 euro osas on tegemist enammakstud riigilõivuga ehk riigilõiv on tasutud toimingu eest, mida ei tehtud ning see tuleb tagastada TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel.
13.TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata või kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist.
14.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigilõiv summas 62,50 eurot tuleb tagastada ja kanda see EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele nr xxx (Swedbank).
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on kohtule teavitanud, et kostja on tasunud põhivõlgnevuse. Seetõttu loobub hageja hagist.
16.Käesoleval juhul on hageja põhinõue rahuldatud peale hagiavalduse esitamist, mistõttu kuuluvad hageja menetluskulud kostja poolt hüvitamisele. Kostja on olnud teadlik maksekäsu kiirmenetluses hageja nõudest. Kostja on maksekäsu kiirmenetluses esitanud nõudele vastuväite. Asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks hagejaga koostööd teinud võlgnevuse tasumise osas enne hagimenetlusse võtmist. Hageja hagiavaldus on esitatud nõuetekohaselt ning
tähtaegselt. Kohus saab toimiku materjalidest ühtlasi aru, et nõude kogusummas 40 eurot on hageja väitel kostja ja kostja väitel kolmas isik kostja eest tasunud 13.01.2022. TsMS § 486 lg 2 kohaselt hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 10.12.2021, mis tuleb lugeda hagi esitamise ajaks. Seega on kostja kohustus täidetud pärast hagi esitamist, kuid enne hagi menetlusse võtmist 02.02.2022. Eelviidatud asjaoludel on tekkinud olukord, kus hageja põhinõue on kostja tegevuse tulemusena lõppenud, sest kohustus on täidetud kostja poolt/kostja eest. Kuivõrd hageja loobus hagist kostjapoolse kohustuse täitmise tõttu pärast hagi esitamist, jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda.
17.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et hageja menetluskuludeks on 192 eurot esindajakulu TsMS § 174 lg 1 ja 175 alusel, menetluskulu 20 eurot TsMS § 484 2 alusel ning hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 50 eurot, millest poole tagastamist taotles hageja seoses loobumisega.
18.Lähtuvalt TsMS § 4842 on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.
19.Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. On alust eeldada, et tegemist on standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 60 eurot tund/käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot. Lisaks kuivõrd käesoleva määruse punkti 11 kohaselt tuli hagi lugeda esitatuks 10.12.2021 ja 2021. aastal kehtinud RLS § 59 lg 1 la Lisa 1 järgi tuli hagejal tasuda riigilõivu 75 eurot, millest kohus tagastab hagejale pool ehk 37,50 eurot, saab kostjalt välja mõista ülejäänud pool riigilõivust ehk 37,50 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 147,50 eurot (37,50+20+90). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 147,50 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
20.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
21.TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.