Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post [email protected]) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamise eest tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 19 järgi tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi M. S. i (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2091 eurot 26 senti, intressi 238 eurot 72 senti, sissenõudmiskulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 784 eurot 51 senti ning viivise alates 4. novembrist 2021 kuni põhinõude 2091 euro 26 sendi tasumiseni määras 39,98% aastas. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja 21. juunil 2018 krediidikonto lepingu nr XXX, mille alusel väljastati kostjale krediiti kokku 6880 eurot. Kostja kohustus krediidi koos intressidega tagastama vastavalt kokku lepitud maksegraafikutele. Kostja ei tasunud makseid vastavalt maksegraafikule. Placet Group OÜ saatis 21. aprillil 2020 kostjale võlateatise, milles andis tähtaja võla tasumiseks kuni 28. aprillini 2020. Placet Group OÜ saatis 11. mail 2020 kostjale võlateatise, milles andis tähtaja võla tasumiseks kuni 18. maini 2020. Placet Group OÜ saatis

Kostja tasus põhiosa katteks 4788 eurot 74 senti. Kostja põhivõlg on seega 2091 eurot 26 senti (6880 – 4788,74). Pooled leppisid lepingus kokku intressimäära 39,98% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 10. aprillist 2020 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud 10. juuni 2020 osamakseni, kokku 238 eurot 72 senti (97,62 + 69,73 + 71,37). Placet Group OÜ loovutas 26. juunil 2020 kostja vastase nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostjale saadeti nõude loovutamise kohta teatis. Hageja nõuab lepingu üldtingimuste p 7.1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel viivist põhivõlalt 2091 eurolt 26 sendilt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest põhjendava osa välja. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu riigilõiv 350 eurot ja esindajakulu 480 eurot (käibemaksuta). Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Maksekäsu kiirmenetluses kuuluvad TsMS §-st 4842 tulenevalt peale riigilõivu hüvitamisele avaldaja menetluskulud summas 20 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulud on TsMS § 172 lõikest 9 tulenevalt põhjendatud hüvitada 20 euro ulatuses. Hageja esitas hagi krediidilepingust tuleneva krediidi, intressi, võla sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise asjaga. Arvestades esitatud dokumentide mahtu, ei ole asi ka mahukas. Hageja esindajakulu on pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu teostatud toimingute osas seega vajalik ja põhjendatud 120 euro ulatuses.

Hageja menetluskulud on seega kokku 490 eurot (350 + 20 + 120 eurot). Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulud 490 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.