2-22-103871
Kohtuasja number
2-22-103871
Määruse tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2022, Narva kohtumaja
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Aarne Lõhmus
Kohtuasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi L F vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja esindajad
Avaldaja:
Aktsiaselts PlusPlus Capital (rk 11919806)
Avaldaja esindaja: Tarvo Ilves (lepinguline esindaja) Võlgnik:
L F (ik XXX)
Tasumata jääk eurodes
Tasumisele kuuluv summa eurodes
Jääk pärast osamakse tasumist eurodes
10.05.2022
190,41
31,84
158,57
10.06.2022
158,57
31,84
126,73
10.07.2022
126,73
31,84
94,89
10.08.2022
94,89
31,84
63,05
10.09.2022
63,05
31,84
31,21
10.10.2022
31,21
31,21
2-22-103871 põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos lepingu punktis 2.1 (kohtumääruse p 1.1. – kohtu märkus) kirjeldatud viivisega mitte enam kui põhivõlgnevuse 99,17 euro ulatuseni.
kompromisslepingus
märkimata
hüvitatavad
menetluskulud
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Avaldaja esitas 2. veebruaril 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 137,84 euro saamiseks ning menetluskulude hüvitamiseks. Pärnu Maakohus edastas võlgnikule makseettepaneku ning võlgnik esitas sellele vastuväite koos maksegraafiku sooviga. Pooled esitasid 25. veebruaril 2022 kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu. Pärnu Maakohus lõpetas
2(4)
2-22-103871
Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele, s.o kompromisslepingus märkimata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirja esitamist, kuna menetlusosalised on menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kokku leppinud. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Avaldaja esitas kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamiseks seoses kompromissi sõlmimisega. Kohus lahendab menetluskulude tagastamise eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist.
Edasikaebamine Menetlusosalised esitasid kohtule taotluse määruskaebuse esitamise õiguse välistamiseks. 3(4)
2-22-103871 Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohus on seisukohal, et määruskaebuse esitamise õigusest saab loobuda vaid hagimenetluses. TsMS § 475 lg 1 p 1 kohaselt on maksekäsu kiirmenetlus hagita asi. Seega on kompromissi puhul tegemist kokkuleppega hagita menetluses ning hagita menetluse menetlusosalised ei saa sealjuures loobuda edasikaebamise õigusest menetlust lõpetava määruse peale. Kohus jätab menetlusosaliste taotluse määruskaebuse esitamise õiguse välistamiseks rahuldamata.
Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.