Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. Hagilt on tasutud riigilõivu kokku 100 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Seetõttu tagastab kohus pool hagilt tasutud riigilõivust (s.o 50 eurot) hageja arveldusarvele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hagist loobumine on tingitud sellest, et kostja tasus nõude pärast hagiavalduse esitamist. TsMS § 168 lg 4 ja lg 5 kohaselt jäävad menetluskulud kostja kanda, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Nimetatud asjaolusid arvestades jäävad menetluskulud kostja kanda. Kuna hageja ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kostjalt ning kostja on menetluskulud juba hagejale hüvitanud, siis ei määra kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks kulude puudumise tõttu. /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.