Nunner Logistics UAB hagi Via3L Spedition OÜ vastu võlanõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.juuni 2021.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3985,99 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Via3L Spedition OÜ 13.juuli 2021.a apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Nunner Logistics UAB (registrikood 302632959, aadress Vilnius, Liepkalnio g. 172M, Leedu Vabariik), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister (e-post: xxx) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Via3L Spedition OÜ (registrikood 12044801, aadress Kalmari tee 10, Karla küla, Rae vald, Harju maakond, 75327), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helmeri Indela (e-post:xxx)
Menetluse liik
Istungimenetlus, istung 03.02.2022
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.juuni 2021 otsus osaliselt, osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja põhivõlgnevuse suuremas summas kui 2 377,3 eurot ja sellelt arvestatud viivis, samuti menetluskulude jaotuse osas.
2.Rahuldada Via3L Spedition OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.
Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni sõnastus on järgmine:
3.1.Hagi rahuldada osaliselt.
3.2.Mõista Via3L Spedition OÜ-lt välja Nunner Logistics UAB kasuks põhivõlgnevus 2 377,3 eurot.
1(8)
3.3.Mõista Via3L Spedition OÜ-lt välja Nunner Logistics UAB kasuks viivis 219,55 eurot ja viivis põhivõlalt (2 377,3 eurot) alates 25.08.2020 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.4.Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 2/3 ulatuses Via3L Spedition OÜ kanda ja 1/3 ulatuses Nunner Logistics UAB kanda. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Hageja palub esitatud hagis kostjalt välja mõista veotasu 3400,00 eurot ja perioodi 30.06.2019 kuni 24.08.2020 eest seadusest tuleneva viivise 313,99 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisest edasiulatuva viivise kuni põhisumma täitmiseni. Menetluskulud palub hageja välja mõista kostjalt. 2.Hagis esile toodud asjaoludel sõlmisid hageja ja kostja veolepingu, mille alusel pidi hageja vedama juustu Itaaliast Soome. Esialgselt oli kokku lepitud 15 kaubaalust ja transpordi hind 2250 eurot, kuid seda muudeti poolte kokkuleppel. Uueks kauba transportimise hinnaks oli 3400 eurot. Hageja transportis juustu (30 kaubaalust) saajale Inex Partners OY ja saaja võttis 05.05.2019 kauba vastu. Hageja esitas kostjale 30.05.2019 arve nr 19/421004630 summas 3400 eurot veoteenuse eest. Kostja arvet ei tasunud. Kostja aktsepteeris 04.06.2019 e-kirjas nõuet summas 1125 eurot, kuid ka sellele vaatamata arvet ei tasunud. 3.Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et hageja nõuded ei ole aegunud. Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) art 32 lõike 1 kohaselt on konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvatest vedudest tulenevate nõuetel üheaastane hagi aegumistähtaeg, kuid art 32 lg 1 alapunkt C kohaselt hagi aegumistähtaja kulg algab kolmekuuse tähtaja möödumisel veolepingu sõlmimise päevast arvates. Rahvusvahelise kaupade autoveoleping sõlmiti hageja ja kostja vahel 17.04.2019. Sellest tulenevalt oli hagi aegumistähtaeg 17.07.2020 (17.04.2019 + 3 kuud = 17.07.2019 + 1 aasta = hagi esitamise tähtaeg hiljemalt 17.07.2020). Hageja esitas nõuded kohtusse 10.07.2020, mistõttu aegumine peatus ning nõuded on esitatud tähtaegselt ja nõuded ei ole aegunud (TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3). Samuti toimusid poolte vahel kompromissläbirääkimised võlgnevuse üle ja selle tasumiseks, millisel juhul samuti aegumine peatub. Hagi aegumine oli peatunud perioodil 07.05.2019 kuni 10.09.2019. Hageja vaidleb kostja tasaarvestusavaldusele vastu. Kostja nõuded on aegunud, isegi kui nad oleksid esitatud õiguslikul alusel ja põhjendatud. Kostja vastuväited hagile 4.Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et see on aegunud. Kostja võttis omaks asjaolu, et poolte vahel oli veoleping, mille alusel pidi hageja vedama kauba Itaaliast Soome. Kostja väitel tuli kaup Soome transportida hiljemalt 29.04.2019. Tasus lepiti kokku summas 2250,00 eurot, tasu suurendamise küsimuses summani 3400,00 eurot pooled kokkulepet ei saavutanud.
2(8)
Hageja andis veose üle 05.05.2019. CMR-ist tulenevalt on nõude esitamise aegumistähtaeg 1 aasta veose üleandmisest. Hageja pöördus kohtusse 10.07.2020 ehk rohkem kui aasta pärast kauba üleandmist. Koos vastusega taotles kostja, et kohus teeks aegumise osas vaheotsuse. 5.Alternatiivselt leidis kostja, et tal oli õigus keelduda tasu maksmisest, sest laadimine ja üleandmine toimus hilinemisega. Kostja esitas tasaarvestuse avalduse, millega soovib tasaarvestada hageja nõude kostjale veolepingu rikkumisest tuleneva kahjunõudega summas 2962,70 eurot.
6.Kostja leiab, et talle on tekkinud hageja poolsest veolepingu rikkumisest tulenevalt kahju summas 3962,70 eurot. Kahju koosneb esmalt kauba kohale toimetamisega hilinemisega, kuna kokkulepitud kuupäeva 29.04.2019 asemel jõudis kaup 15 kaubaalust juustu saajani alles 05.05.2019. Kauba saaja Inex Partners OY esitas kostjale nõude 1022,70 eurot. Kostja maksis nimetatud summa kauba saajale ära ning esitas kahju hüvitamise nõude hageja vastu. Teisena tekkis kostjale kahju tulenevalt hageja poolt veolepingu tingimuste rikkumisest, mille kohaselt laadimisele viis päeva hilinenud hageja veoki juht ei kontrollinud kauba peale laadimisel lasti kogust ega tellimuse õigsust. Seetõttu laadis saatja veoki peale ka järgmise saadetise, arvates, et tegemist on õige vedajaga. Järgmise saadetise tellimus oli kostja teise veokorraldaja poolt juba 29.04.2019 vormistatud ja vedaja Raglemar OÜ veok kaubale järele saadetud. Kostja pidi tühistama Raglemar OÜ veotellimuse poole pealt ja kostja tasus Raglemar OÜ-le 2940 eurot tühisõidu eest. Kostja teatas, et nõuab hagejalt kahju hüvitamist ja esitas täpsustatud kahju hüvitamise nõude 29.07.2019. kahju hüvitamise nõuded ega tasaarvestuse avaldus ei ole aegunud. Maakohtu otsus
7.Maakohus rahuldas hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 3 400 eurot ja viivise. Otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja autoveolepingu juustu vedamiseks Itaaliast Soome. Seonduvalt aegumise vastuväitega leiab kohus järgmist. Käesolevale vaidlusele kohaldub CMR art 32 lg 1 p (c). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et CMR art 32 lg 1 p (a) kohaldub sel juhul, kui soovitakse kauba osalise kaotsimineku, vigastamise või kauba kohaletoimetamisega viivitamise puhul nõuda kahju hüvitamist. Pooled sõlmisid veolepingu 17.04.2019. Nimetatu on tõendatud saatelehega nr 67411 ja CMR-ga. Hageja nõuab kostjalt veotasu maksmist. Seega on hagi aegumise tähtaeg 18.07.2020 (17.04.2019 + 3 kuud +, so 17.07.2019 + 1 aasta), kuna esimest päeva ei arvutata CMR art 32 lg kohaselt aegumistähtaja sisse. Hageja esitas hagi 10.07.2020. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue aegunud. 8.Pooled vaidlevad selle üle, kas pooled leppisid kokku veotasu summas 3400 eurot või veotasu summas 2250 eurot. Pooled sõlmisid veolepingu 17.04.2019 15 pakendi osas summas 2250 eurot. Nimetatu on tõendatud saatelehega nr 67411 (hagi lisa 1). Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et lõplik veotasu suurus milles pooled kokku leppisid oli 3400 eurot. Hageja teavitas kostjat 30.04.2019 kell 11.06 e-kirjaga, et veok on ikka veel Itaalias ning ilmselt veok ei jõua Vilniusesse enne 02.05. Eeldatav saabumisaeg lõppsihtkohas on 06.05 (hagi lisa 2). Hageja teavitas kostjat 30.04.2019 kell 15.30 e-kirjaga, et veokile on laaditud 40 kaubaalust juustu, mis võtab ruumi 30 kaubaaluse jagu. Hageja palus kontrollida kas sellega on kõik korras (hagi lisa 4). Kostja teatas 30.04.2019 kell 15.46 e-kirjaga, et nad räägivad kliendiga ja võtavad ühendust (hagi lisa 5). Hageja palus kostjalt 30.04.2019 e-kirjaga teatada seoses saatja poolt suurema koguse juustu peale laadimisega, et millist hinda on kostja valmis selle vedamise eest tasuma (hagi lisa 6). Kostja vastas 30.04.2019 e-kirjaga, et ootab kliendilt infot 30 kaubaaluse kohta (hagi lisa 7). Kostja teatas 30.04.2019 e-kirjaga, et on valmis selle eest tasuma maksimum 3400 eurot, kuna kliendil on varud otsas (hagi lisa 8). Hageja oli nimetatud summaga nõus. Seega saavutasid pooled kokkuleppe kauba koguse ja hinna 3400 euro osas.
3(8)
Saatelehes kokkulepitud tingimused kauba koguse ja hinna osas olid poolte kokkuleppel muudetud (hagi lisa 9). Uueks kogu kauba transportimise hinnaks oli 3400 eurot. Hageja transportis kostja palvel Itaaliast Soome saatja Flexilog SRL poolt hagejale üle antud kogu juustu koguse, mille kokkulepitud saaja Inex Partners OY (SIPOO PT) (Keuksuontie 3, 04220 Kerava, Soome) 05.05.2019 ka täielikult vastu võttis. Veolepingu sõlmimist ja transporditeenuse osutamist ning kostja poolt raha maksmise kohustust tõendab ka kostja poolt pärast transpordi toimumist hagejale kokkulepitud summas 3400 eurot esitatud 30.05.2019 arve nr 19/421004630 (hagi lisa 10). Poolte kokkulepe 3400 euro osas on tõendatud ka kostja raamatupidaja 27.08.2019 e-kiri ja samasisuline 10.09.2019 e-kiri, kus kostja on tunnistanud, et võlgneb hagejale 30.05.2019 arve nr 19/421004630 alusel 3400 eurot (hageja 25.01.2021 seisukoha lisad 2-3). Seega on tõendamist leidnud, et pooled sõlmisid veolepingu 3400 euro osas. Seega on hageja põhinõue põhjendatud 3400 euro osas. 9.Kostja esitas hageja vastu tasaarvestusavalduse veolepingu rikkumisest tulenevalt kahju nõudes summas 3962,70 eurot. Kostjale tekitatud kahju koosneb kauba kohale toimetamisega hilinemise tõttu kauba saajale tasutud leppetrahvist 1022,70 eurot ja vedajale Raglemar OÜ tasutud 2940 eurot tühisõidu eest. Vaidlus puudub, et hageja hilines osaliselt 15 kaubaaluse osas kauba kohaletoimetamisega. Saatelehe kohaselt tuli 15 kaubaalust üle anda 29.04.2019 (hagi lisa 1). Kostja klient vajas tarnet hiljemalt 03.05, muidu tuleb kostjal tasuda leppetrahvi (hagi lisa 8). Tõendamist on leidnud, et kaup võeti vastu 05.05.2019 ning kostja esitas kahju hüvitamise nõude hageja vastu 27.07.2019 e-kirjaga (hageja 25.01.2021 menetlusdokumendi lisa 1). Kostja leiab, et kostja esindaja C teavitas hagejat mitmel korral veolepingu rikkumisest, veotähtaja ületamisest, kauba hilinenud kohaletoimetamisest, lisasaadetise probleemist ja kostjale kahju tekkimisest. Kohus on seisukohal, et nimetatud teavitusi ei saa käsitleda kahju hüvitamise nõude esitamisena. Soov esitada hagejale kahjunõuet peab olema väljendatud selgesõnaliselt, mitte kaudselt tuletavana. Seega on kahju hüvitamise nõuded ja tasaarvestuse avaldus aegunud. Nõudeid, mille hagi aegumistähtaeg on möödunud, ei või esitada vastuhagi või vastuvaidluse korras (CMR konventsioon 32 lg 4). Riigikohus on selgitanud, et vastuvaidluse korras õiguse teostamise keeld tähendab CMR-i mõttes muuhulgas seda, et aegunud nõuet ei tohi tasaarvestada (RKTKo 3-2-1-165-12, p 48). Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et poolte nõuete erinevate aegumiste kohaldamine ning hageja nõude suhtes aegumise mittekohaldamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus lähtub aegumise kohaldamisel seaduses sätestatud tähtaegadest. Vastavalt ei ole tasaarvestusavalduse puhul edasi vaja analüüsida tasaarvestusavalduse sisulist põhjendatust. Kostja on oma lepingulisi kohustusi rikkunud ning hageja põhinõue 3400 eurot tuleb rahuldada. 10.Hageja on esitanud kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodi 30.06.2019 kuni 24.08.2020 eest (422 päeva) summas 313,99 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates 25.08.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg-1 sätestatud määras. Viivisenõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Apellatsioonkaebus
11.Apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
12.Maakohus on hinnanud kohtule esitatud tõendeid ühekülgselt sisuliselt eesmärgiga elimineerida vastustaja lepingurikkumise õiguslikud tagajärjed (vastustajal kahju hüvitamise kohustuse tekkimine ja selle tasaarvestamine apellandi nõudega), kuigi poolte vahel puudub vaidlus asjaolu üle, et vastustaja on lepingulisi kohustusi rikkunud ning apellandile on sellest kahju tekkinud. Selline tõendite ühekülgne hindamine ei ole põhjendatud. Seetõttu vaidlustab apellant maakohtu otsuse tervikuna ning palub selle tühistada ja teha asjas uus kohtuotsus, millega jätta hagi rahuldamata.
4(8)
Vastustaja seisukoht
13.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht 14.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja põhivõlgnevuse suuremas summas kui 2 377,3 eurot ja sellelt arvestatud viivis, samuti menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
15.Asja materjalidest nähtub, et: -Hageja ja kostja sõlmisid 17.09.2019 veolepingu, mille alusel pidi hageja vedama juustu Itaaliast Soome 15 kaubaalust ja transpordi hind 2250 eurot, -veotähtajaks oli 29.04.2019, -hageja transportis juustu (30 kaubaalust) saajale Inex Partners OY ja saaja võttis 05.05.2019 kauba vastu, -hageja esitas kostjale 30.05.2019 arve nr 19/421004630 summas 3400 eurot veoteenuse eest, -kostja arvet ei tasunud.
16.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud ja pooled sõlmisid kokkuleppe veotasu suuruse muutmiseks, mis algselt oli 2250 eurot, kuid hiljem veokile enamlaaditud kaubaveo tõttu 3 400 eurot. Selles osas ei korda ringkonnakohus maakohtu seisukohti ning nõustub nendega TsMS § 654 lg 6 alusel. Maakohus on eelnimetatud osas poolte väiteid piisavalt analüüsinud, oma seisukohti põhjendanud ning kohaldanud õigeid materiaalõigusnorme. Seetõttu puudub vajadus maakohtu poolt tuvastatut korrata. Asjaolu, et kostja maakohtu seisukohtadega ei nõustu, ei muuda neid ebaõigeks.
17.Poolte vahel on apellatsioonimenetluses jätkuvalt vaidlus selles, kas kostjal on hageja nõudega tasaarvestatav nõue. Kostja esitas hageja vastu tasaarvestusavalduse veolepingu rikkumisest tulenevalt kahju nõudes summas 3962,70 eurot. Kostja väidete kohaselt koosneb talle tekitatud kahju kauba kohale toimetamisega hilinemise tõttu kauba saajale tasutud leppetrahvist 1022,70 eurot ja vedajale Raglemar OÜ-le tasutud 2940 eurot tühisõidu eest.
18.Vaidlus puudub, et hageja hilines osaliselt 15 kaubaaluse osas kauba kohaletoimetamisega. Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt tuli 15 kaubaalust üle anda 29.04.2019. Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et kostjal oli veotasu suuruse muutmise vastu huvi üksnes siis, kui kauba tarne toimub 03.05.2019. Ringkonnakohus leiab, et sellega tuleb nõustuda. Samas on ebaõige kostja väide, et pooled ei jõudnud kokkuleppele uues tarnetähtajas, st 03.05.2019. Nimelt nähtub poolte kirjavahetusest, et hageja küsis kostjalt 30.04.2019 kell 15.30 juhiseid, kuidas edasi toimida, kuivõrd veokile on laaditud rohkem kaupa kui poolte vahel sõlmitud veoleping ette nägi. Kostja vastas mh sellele kirjale 30.04.2019 kell 15.51 e-kirjaga, et ootab kliendilt infot 30 kaubaaluse kohta. 30.04.2019 kell 15.49 küsis hageja kostjalt veo hinda. Seejärel teatas kostja 30.04.2019 kell 15.57 kirjaga, et maksimum, mis ta saab anda on 3400 eurot ja tarnet vajatakse hiljemalt reedeks, 03.05.2019, kliendil on varud otsas ning kui reedeks tarnet tehtud ei saa, saab apellant kindlasti leppetrahvi. Puudub vaidlus, et hageja hakkas kogu pealelaaditud kaupa vedama, nõustudes seega kostja seatud tingimustega. Asjaolu, et hageja nõustus uue tarne tähtajaga, st kauba kohaletoimetamisega 03.05.2019 nähtub ka tema hilisematest kirjadest 02.05.2019 kell 10.17
5(8)
ja 12.41, milles kinnitas, et teeb kõik võimaliku kauba saabumiseks sihtkohta 03.05.2019. Kuigi nõustuda tuleb kostja apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus jättis ebaõigesti tuvastamata poolte kokkuleppe olulise tingimusena tarnetähtaja 03.05.2019, ei toonud selle asjaolu tuvastamata jätmine kaasa ebaõiget otsust, sest kauba tarnega viivitamise maakohus tuvastas. Kuna kaup tarniti sihtkohta 06.05.2019, siis tarnega hilinemine on tõendatud.
19.Maakohus on otsuse p-s 15 õigesti märkinud, et kauba kohaletoimetamisega viivitamine võib CMR konventsiooni (edaspidi ka CMR) art 30 lg 3 kohaselt tuua kaasa hüvitise tasumise ainult sel juhul, kui avaldus oli tehtud kirjalikult 21 päeva jooksul kauba saaja käsutusse üleandmise päevast arvates. Samas leidis maakohus, et kostja esindaja C teavitusi veotähtaja ületamise ja leppetrahvi kohta ei saa käsitleda kahju hüvitamise nõude esitamisena, sest soov esitada hagejale kahjunõuet peab olema väljendatud selgesõnaliselt, mitte kaudselt tuletavana. Maakohus leidis seetõttu, et kostja kahju hüvitamise nõuded ja tasaarvestuse avaldus aegunud, kuivõrd konkreetne nõue esitati kostja poolt 27.07.2019. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu.
20.Asja materjalidele lisatud poolte kirjavahetusest nähtub, et kostja esindaja C edastas kostjale mitmel korral teabe leppetrahvist, kui veotähtaega ületatakse, sh ka vedamise käigus 30.04.2019 kell 15.57 saadetud kirjas ja leppetrahvist 14.05.2019 kell 4:51 PM kirjaga. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et CMR art 30 lg 3 mõistes ei ole vaja esitada 21 päeva jooksul kauba saaja käsutusse üleandmise päevast arvates konkreetset ja selgesõnalist kahju hüvitamise nõuet, vaid piisab sellest, kui teavitatakse kahju tekkimisest üldiselt. Konkreetse summaga ja põhistusega kirjaliku kahjunõude esitamise ja selle aegumise sätestab CMR art 32 lg 2.
21.Kuna kostja esitas kahju hüvitamise nõude hageja vastu 27.07.2019 e-kirjaga, millise asjaolu tuvastas maakohus õigesti, siis järelikult esitas kostja kahju hüvitamise nõude CMR art 32 lg 1 p a) tähenduses tähtaja jooksul. Kuivõrd asjas ei nähtu, et hageja vedajana oleks kostja kahju hüvitamise nõude enne käesolevat menetlust kirjalikult tagasi lükanud ning ka ringkonnakohtu istungil ei osanud hageja sellisele tõendile viidata, siis on kostja nõuete aegumistähtaja kulgemine olnud peatunud CMR art 32 lg 23 järgi ning kostja tasaarvestuse aluseks olevad kauba tarne hilinemisega seotud kahjunõuded ei ole CMR art 32 lg 4 alusel aegunud.
22.Kuna maakohus leidis, et kostja tasaarvestuse aluseks olevad nõuded on aegunud, jättis ta kostja nõuete põhjendatuse kontrollimata. Ringkonnakohus kõrvaldab maakohtu minetuse.
23.Nagu eespool esile toodud väidab kostja, et temale tekitatud kahju koosneb kauba kohale toimetamisega hilinemise tõttu kauba saajale tasutud leppetrahvist 1022,70 eurot ja vedajale Raglemar OÜ tasutud 2940 eurot tühisõidu eest. Veoga hilinemisest tekkinud kahju puhul on asjakohased normid järgmised.
24.Kui nõude esitaja tõendab, et kauba kohaletoimetamise viivitus on tekitanud kahju, siis on vedaja kohustatud hüvitama kahju summas, mis ei või ületada veomakse (CMR konventsioon art 23 lg 5). Vedaja vastutab kauba kohaletoimetamisega viivitamise eest vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni (CMR konventsioon art 17 lg 1). Vedaja vabaneb vastutusest, kui kauba kohaletoimetamisega viivitamine toimus nõude esitaja ebaõige tegevuse või hooletuse tõttu; nõude esitaja poolt antud juhiste tagajärjel, mida ei olnud ajendanud vedaja ebaõige tegevus või hooletus; kaubale omasest defektist või asjaoludest, millest vedaja ei võinud hoiduda ja mille tagajärgi ta ei suutnud vältida (CMR art 17 lg 2). Vastutust välistavaid asjaolusid peab tõendama vedaja (CMR konventsioon art 18 lg 1).
25.Käesolevas asjas on tuvastatud poolte vahel sõlmitud lepingu tingimused ning asjaolu, et hageja hilines lepingus märgitud veose vedamisega sihtkohta. Lepingu rikkumine on seega
6(8)
tõendatud. Tõendatud on ka kostjale esitatud leppetrahvinõue kauba saajalt summas 1 022,70 eurot. Seega on ka kahju tõendatud, samuti põhjulik seos tekkinud kahju ja lepingu rikkumise vahel. Vastutust välistavaid asjaolusid hageja tõendanud ei ole, vastupidi veo käigus poolte vahel saadetud kirjavahetusest tulenevalt vabandab hageja korduvalt veose hilinemise eest. Kuigi hageja on tuginenud sellele, et ta ei näinud sellist kahju ette, ei ole see väide põhjendatud. Eelviidatud sätete järgi pidi hageja teadma, et sõlmides veolepingu, millele kohaldub CMR regulatsioon, võib ta olla veo tähtaja ületamise tõttu kohustatud vastava kahju hüvitama.
26.Ringkonnakohus leiab, et kostja tasaarvestuse aluseks olev nõue, milles kostja nõuab hagejalt vedajale Raglemar OÜ tasutud 2940 eurot tühisõidu eest kahjuna on põhjendamatu. Ringkonnakohtu arvates puudub hageja poolt lepingurikkumine, mille tõttu saaks kostja põhjendatult seda kahju nõuda.
27.CMR artikli 8 lg 1 p a) kohaselt oli vedaja (praegusel juhul hageja) kohustatud kauba vastuvõtmisel kontrollima saatekirjas kaubakohtade arvu kohta tehtud kirjete õigsust, samuti nende markeeringut ja numeratsiooni. Hageja oli seega kohustatud kontrollima kauba kogust.
28.CMR artikkel 14.1 järgi kui mingil põhjusel on veolepingut saatedokumendis märgitud tingimustel võimatu täita või muutub selle täitmine võimatuks enne kauba saabumist üleandmiseks ettenähtud kohta, on vedaja kohustatud küsima juhiseid isikult, kel on õigus käsutada kaupa vastavalt artikli 12 sätetele. Käesoleval juhul ei tekkinud hagejal küll konkreetset vedamistakistust, sest kuigi kostja oli temalt tellinud väiksema kaalu ja mahuga kauba veo, oli hagejal võimalik vedada ka suurema mahu ja kaaluga kaupa mis oli juba ka hageja veokile laaditud. See ei muuda aga CMR regulatsiooni, et kui CMR saatedokumendis märgitu erineb veolepingu olulisest tingimusest tuleb vedajal vastuolude kõrvaldamiseks küsida selgitusi juhiseid andma õigustatud isikult. Õigustatud isikuks CMR art 12.1 järgi on saatja.
29.CMR saatelehel oli saatjana märgitud Nuova Castelli Spa. Kuna saatedokumentides märgitud saatja andis vedamiseks üle rohkem kaupa, kui pooltevahelises veolepingus kokku lepitud, siis on saatja nõusolek suurema kaalu ja mahuga kauba veoks tõendatud. Asja materjadele lisatud poolte kirjavahetusest nähtub, et hageja küsis ka kostjalt veolepingu ja saatedokumendi vastuolude ületamiseks juhiseid peale seda, kui selgus, et veokile on laaditud rohkem kaupa kui veosena tellitud. Sellele järgnevalt sõlmisid pooled uute tingimustega veolepingu, st kauba koguse, veotasu ja tarnetähtaja osas.
30.CMR artikli 9.1. järgi saatedokument on veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima facie. Sellest sättest nähtub, et kui CMR saatedokumendi tingimused erinevad veolepingus kokkulepitud tingimustest, siis tuleb lähtuda veolepingu tingimustest, sest art 9.1 määrab saatedokumendi teisejärgulise tähtsuse tõendite hindamisel juhul, kui veolepingus kokkulepitu ja saatedokumendis märgitud andmed lahknevad. Sellest tulenevalt tuleb lepingu täitmisel lähtuda eelkõige kokkulepitud veotingimustest.
31.Nagu eeltoodust nähtub tuvastas ringkonnakohus, et poolte vahel sõlmiti täiendav veoleping, mille hageja ka täitis, vedades veokile täiendavalt pealelaaditud kauba sihtkohta. Veos saabus sihtkohta hilinemisega, kuid Raglemar OÜ-le tasutud summa ei ole seotud veo hilinemisega, vaid sellega, et kuigi kostja oli juba Raglemar OÜ-ga sõlminud veolepingu, sõlmis ta samade toodete veoks lepingu ka hagejaga (küll tunduvalt väiksema veotasuga). Asjaolu, et kostja sõlmis sama kauba vedamiseks 2 veolepingut, millest tulenevalt tuli tal ühele vedajale tasuda tühisõidu eest veotasu, ei ole etteheidetav hagejale. Asjast nähtuvalt tekitas kostja kahju iseendale.
7(8)
32.Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist (VÕS § 197 lg 1). Tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele (VÕS § 198 ls 1). Tasarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal (RKTKo 2-16-16481, p 15). Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti (VÕS § 197 lg 2 ls 1). Kuna kostja tasaarvestus on põhjendatud vaid veo tähtaja ületamisest tekkinud kahju osas, so summas 1022,70 eurot, siis tuleb hagi rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 2 377,3 eurot.
33.Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kuna kostja jättis rahalise kohustuse täitmata, kostja viivisenõude arvestusele eraldi vastuväiteid apellatsioonkaebuses ei ole esitanud, siis tuleb hageja viivisenõue rahuldada osaliselt summas 219,55 eurot arvestades põhjendatud põhivõlgnevuse suurust ning viivise arvestamise aega alates 30.06.2019 kuni 24.08.2020 ning välja tuleb ka mõista alates 25.08.2020 edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt 2 377,3 eurolt VÕS § 113 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotus
34.Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ning kokkuvõttes rahuldatakse ka hagi osaliselt, siis arvestades menetluse asjaolusid ning hagi rahuldatud ja rahuldamata osa, leiab ringkonnakohus, et poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb 2/3 osas jätta kostja kanda ja 1/3 osas hageja kanda. Rahaliselt määrab menetluskulud kindlaks maakohus lähtudes TsMS § 177 lg 1 p 2 sätestatust.
/allkirjastatud digitaalselt/
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.