Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord

1(5)

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda poolelt hagihinnalt riigilõiv, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused OÜ Aktiva Finants esitas 14.09.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (võlgnikult) 3173,85 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 17.09.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis nõude üle Harju Maakohtule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas 16.11.2021 kohtumäärusega hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hageja esitas 07.12.2021.a. hagiavalduse. Harju Maakohus palus hagejal 08.12.2021 kohtunõudest lähtuvalt selgitada kohtualluvust. Hageja esitas 10.12.2021 seisukoha ning palus anda asja menetlemine üle pädevale kohtule. 13.12.2021 kohtumäärusega edastas Harju Maakohus tsiviilasja kohtualluvuslikult menetlemiseks Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale.

nr

2-21-128926

03.01.2022 kohtunõudega kohustas Viru Maakohus hagejat esitama kehtiva volikirja, kuivõrd kohtule esitatud volikiri kehtis kuni 31.12.2021. 03.01.2022 ja 04.01.2022 esitas hageja kohtule nõuetekohased volikirjad. 2(5)

04.01.2022 võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 04.02.2022 (teate avaldamise kuupäev 19.01.2022). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (25.02.2022) hagile vastanud. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult TsMS § 317 alusel on täidetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kohtu hinnangul Placet Group OÜ ja kostja vahel 28.07.2020 vahel sõlmitud krediidikonto lepingu nr XXXXXXXX tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt, sest eelduslikult kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuse raames ja füüsilise isiku puhul võib eeldada, et ta sõlmis lepingud tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2497,93 eurot, intressivõlgnevus 290,10 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 659,21 eurot, edasiulatuv viivis alates 08.12.2021 põhinõudelt 2497,93 eurolt 34,9% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et Placet Group OÜ ja kostja vahel 28.07.2020 vahel sõlmitud krediidikonto lepingu nr XXXXXXXX alusel tekkinud põhivõlgnevuse 2497,93 euro ja intressivõlgnevuse 290,10 euro, sissenõudmiskulu 50 euro väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Kohtu hinnangul on kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise nõudmine põhjendatud, kuid mitte lepingujärgses määras, so 34,90 % aastas (0,0956 % päevas), sest lepingujärgne viivisemäär on tühine, kuivõrd viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära kolmekordselt. Kohtupraktika kohaselt on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist, vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; 3-2-1-25-16 lahendi p 13). Käesolevalt tuleb kohaldada VÕS § 113 3(5)

lg 1 teises lauses sätestatult seadusjärgset viivisemäära ning vähendada hageja esitatud sissenõutavaks muutunud viivisenõuet. Sissenõutavaks muutunud viivis on viivisekalkulaator.ee kasutades 150,01 eurot (põhinõudelt 2497,93 eurolt, VÕS § 113 lg 1 määras, viiviseperiood 09.03.2021 kuni 07.12.2021). Seega jätab kohus viidatud krediidilepingust tuleneva sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 509,20 eurot rahuldamata (659,21-150,01=509,20 eurot). Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2497,93 eurot, intressivõlgnevuse 290,10 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 150,01 eurot ning edasiulatuva viivise alates 08.12.2021 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 2497,93 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud kokku summas 650 eurot (sh riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud 300 eurot, käibemaksuta, õigusteenustasu tunnihind on 120 eurot). Kohus on seisukohal, et kuna tegemist on lihtsa menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastust ja hageja kohtule täiendavaid seisukohti ega taotlusi ei esitanud ning kohtuistungit ei toimunud ja tegemist on standartse hagiga, siis ei ole 300 euro suurune õigusabikulude nõue põhjendatud. Eeltoodud põhjustel on kohtu arvates põhjendatud õigusabi kulude suuruseks 240 eurot (2 tunni tasu x 120 eur) käibemaksuta. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 14,56% ulatuses ja kostja kanda 85,44% ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 590 eurot (350+240). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 504,10 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi 4(5)

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 16.03.2023. a otsusega nr 2-21128926.

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.