2-21-104227/12 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb A. M.il tasuda Inkassoteenused OÜ-le menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Kostja ja M OÜ sõlmisid 04.02.2019 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja 2940 eurot laenu ning kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 15.01.2022. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 184,45 eurot. Põhiosa jääk moodustas 2755,55 eurot (2940 eurot – 184,45 eurot = 2755,55 eurot). M OÜ ja kostja sõlmisid 08.07.2019.a kokkuleppe laenulepingu täiendamise kohta, mille alusel suurenes laenusumma 700 euro võrra ning hakkas moodustama 3455,55 eurot (2755,55 eurot + 700 eurot = 3 455,55 eurot). Kokkuleppe järgi kohustus kostja laenu tagastama osamaksena hiljemalt 25.01.2022.a. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 433,31 eurot. Seega põhisumma jääk on 3455,55 eurot - 433,31 eurot = 3022,24 eurot. Ülejäänud laenulepingu osamaksed jättis kostja tähtaegselt tasumata. Kostja ei ole reageerinud M OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. M oli sunnitud ütlema laenulepingu üles. Laenuleping on ülesöeldud alates 05.02.2020, mille seisuga moodustas võlgnevus järgnevalt: põhiosa 3022,24 eurot ja tasumata intress summas 361,67 eurot. 29.12.2020 loovutas M OÜ laenulepingust tuleneva võlanõude Inkassoteenused OÜle ning teavitas kostjat nõude loovutamisest. Ülejäänud võlgnevus jäi tasumata, vaatamata hageja poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele. Hageja nõuab kostjalt viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates laenulepingu ülesütlemisest järgnevalt: 05.02.2020 – 14.04.2021, summa 3022,24 eurot, viivitatud 435 päeva, viivis: 3 022,24 x 8% x 435 = 287,55 eurot.

Hageja palub (14.04.21, täpsustus 03.05.21) mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 3671,46 eurot, millest põhivõlgnevus on 3022,24 eurot, intressid 361,67 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 287,55 eurot; tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhivõla summalt alates 15.04.2021 kuni põhinõude rahuldamiseni; tsiviilasja menetluskulud: riigilõiv 325 eurot ja õigusabikulu 192 eurot; väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Hageja palus rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kohtu selgitused Kostjale ei ole võimalik hagimaterjale, menetlusse võtmise määrust ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kätte anda, kuna kostja asukohta ei ole hagejal ja kohtul olnud võimalik välja selgitada. Kohtul ei ole andmeid, et kostja asuks registrites märgitud aadressidel. Eeltoodust tulenevalt ja lähtuvalt hageja taotlusest toimetas kohus hagiavaldus, menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja menetlusse võtmise määrus kostjale kätte avalikult. Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 03.12.2021.a. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool lühidalt hagi asjaolud ja nõude. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 325 eurot ja õigusabikulud 192 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on menetluses tasunud riigilõivu summas 325 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 325 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hagihinda, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid, esindajaks ei ole advokaat ega vandeadvokaat ning tegemist on hagiga, mis ei tugine suurele hulgale tõenditele ega sisalda keerukat õiguslikku argumentatsiooni. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks 192 euro ulatuses õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 517 eurot (325+192). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt