X hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise ja lisanduva viivise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja Robert Sarv, e-post xxx Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Oliver Nääs ja Diana Minumets Oliver.nää[email protected]; [email protected]
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg 26.01.2022, kirjalik menetlus Tsiviilasja hind
7280 eurot
RESOLUTSIOON
1.Jätta X hagi Y vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise ja lisanduva viivise nõudes rahuldamata.
2.Kohtulahendist tuleb jõustumisel avalikustamata jätta punktid 3.2; 6; 14.3; 20-24; 28; 33; 36-38.
3.Hageja ja kostja nimed tuleb kohtulahendis avalikustamisel asendada initsiaalidega. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik 1.X (hageja) esitas 21.06.2021 hagi Y (kostja) Harju Maakohtule hagi kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise ja lisanduva viivise nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja xx.xx.xxxx KKK saates „Ä“ väited, nagu hageja oleks kostjat kogu hageja ja kostja suhte jooksul tema tahte vastaselt ära kasutanud ning et kostja pidi hageja eest Ameerika Ühendriikidesse „põgenema“. xx.xx.xxxx avaldas kostja XXX artiklis pealkirjaga „Xxxxxxxxxx“ hageja kohta järgmised väited: Xxxxxxxxxx. Kuigi kostja ei olnud hageja nime otseselt välja toonud, siis oli hageja kostja väidete järgi väga lihtsalt tuvastatav. Muuhulgas on kostja välja toonud, et tema esitatud süüdistused käivad „tema endise treeneri“ kohta. On ilmne, et selle väite puhul on tegemist väga kitsa isikute ringiga, kust on võrdlemisi lihtne tuvastada konkreetset isikut, kelle kohta väited on avaldatud.
2.1.Juba xx.xx.xxxx ilmus artikkel, kus toodi avalikult välja, et kõnealuseks treeneriks on XXXs töötav X. Ühtlasi ei ole kostja ka väitnud, et ta oleks oma väited avaldanud kellegi teise kui hageja kohta. Kostja väidete puhul on tegemist vähemalt kaudsete faktiväidetega. Kostja on selgesõnaliselt väitnud, et hageja on teda „väärkohelnud“. Kostja on süüdistanud hagejat mingi konkreetse teo toimepanemises, mille tõttu oleks kostja endalt peaaegu elu võtnud. Kostja väitis, et hageja on teda ähvardanud. Kostja väitis, nagu oleks hageja ta metsa äärde viinud ja talt süütuse võtnud. Kostja väidete puhul, et kostja ei olnud hagejaga suhtes vabatahtlikult ning, et ta põgenes hageja eest Ameerika Ühendriikidesse, on tegemist kaudse faktiväidetega. Kõik kostja avaldatud väited selle kohta, nagu oleks hageja teda väärkohelnud, on ebaõiged.
2.2.Kostja väited on õigusvastased. Kostja ebaõiged faktiväited teotavad isegi eraldiseisvalt väga tugevalt hageja au ja head nime. Kostja on valeväiteid esitades tahtlikult jätnud avalikkusele hagejast mulje kui eriti taunimisväärsest isikust. Hageja on seisukohal, et kostja eesmärgiks oli hageja maine arvelt reklaamida oma raamatut ning koolitusprogrammi. Kostja ebaõigete väidete tulemusena kaotas hageja oma töökoha ning langes laialdase laimu ohvriks. Kostja ebaõigeid väiteid avaldati kõigis suuremates Eesti väljaannetes, mistõttu on hagejale tekkinud kahju äärmiselt laiaulatuslik. Hageja maine on kostja väidete tõttu täielikult hävinenud.
2.3.Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Kostja rikkus hageja isiklikke õigusi ning vastutab kahju tekkimise eest. Kostja avaldatud põhjendamatud ja õigusvastased väited põhjustavad hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Hageja kohta esitatud alusetud väited on jõudnud väga paljude inimesteni ning hageja peab pidevalt selgitama, et need ei vasta tõele. Hoolimata asjaolust, et kostjal ei ole oma väidete tõendamiseks ühtegi materjali, siis on alusetult loodud negatiivset kuvandit paratamatult väga raske ümber muuta. Kuna hagejale tekkinud kahju on mittevaraline, siis ei ole hagejal võimalik selle ulatust tõendada. Kuna kostja on teotanud hageja au, siis on kostja kohustatud tekitatud mittevaralise kahju hüvitama.
2.4.Hagejale tekitatud kahju on suur. Kostja on oma väited avaldanud ajalehe XXX veebiväljaandes. XXX väidete kohaselt on ajalehe veebiväljaandel ca 12 600 digitellijat. Ühtlasi on kostja avaldatud artikkel XXX veebilehel vabalt kättesaadav kõigile – ka isikutele, kes ei ole XXX tellijad. Täiendavalt on kostja avaldanud hageja kohta ebaõigeid väiteid KKK saates „Ä“. KKK oli 2021. aasta märtsis Eesti enimvaadatud kanalite edetabelis teisel kohal, mistõttu võib eeldada, et kostja väited jõudsid väga paljude isikuteni. Lisaks olid kostja ebaõiged väited niivõrd sensatsioonilised, et nendest puhkes üleriigiline skandaal ning neid avaldati kõigis Eesti suuremates
väljaannetes. Muuhulgas avaldati kostja ebaõigeid väiteid RRR-s, YYYs, XXXs, WWWs, QQQs ning mujal. Kostja ebaõiged väited on jõudnud isegi välismeediasse. Hageja leiab, et kostja ebaõiged väited on jõudnud niivõrd suure hulga inimeseni, et hagejale tekitatud kahju äärmiselt suurt ulatust on võimalik lugeda üldtuntuks TsMS § 231 lg 1 mõistes. Lisaks kostja ebaõigete väidete laiale levikule on need hagejale kaasa toonud ka väga rasked tagajärjed. Hageja on kaotanud oma töö ning edasise võimaluse töötada treenerina, mis on olnud hageja eluaegne kutsumus. Hageja peab õiglaseks hüvitiseks vähemalt 30 000 eurot. 3.Hageja palub:
3.1.kohustada kostjat saatma hiljemalt ühe nädala jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest ASle XXX vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis järgmine tahteavaldus ilma ühegi omapoolse muutuse või täienduseta:
„Y AVALDAS X KOHTA EBAÕIGEID VÄITEID
Mina, Y, avaldasin artiklis pealkirjaga „Xxxxxxxxxxx“ X kohta ebaõigeid väiteid. Mina, Y, olen ebaõigesti väitnud, nagu oleks X mind väärkohelnud ja ähvardanud. Mina, Y, lükkan käesolevaga need väited ümber. X ei ole tegelikult mind väärkohelnud ega ähvardanud.“
3.3.mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel;
3.4.mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtu õiglasel äranägemisel väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiselt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku rahuldamiseni;
3.5.jätta kõik menetluskulud kostja kanda ning mõista need kostjalt hageja kasuks välja. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja hinnangul on avaldatu puhul tegemist väärtushinnangutega, mille ümberlükkamist ei saa hageja nõuda. Kostja ei ole hageja kohta ebaõigeid väiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud. Samuti ei ole kostja hageja isiklikke õigusi rikkunud ega hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud. Hageja maine avaliku kahjustamise ning karjäärgi katkemise on põhjustanud mitte kostjaga lapsepõlves juhtunust avalikult rääkimine, vaid hageja enda ebamoraalsed ning tegelikult ka kuritegelikud (paraku tänaseks aegunud) teod seksuaalselt ebaküpses eas ning temaga alluvus- ja sõltuvussuhtes olevate lastega seksuaalsuhete evimisel (kellest kostja pole ainus). Väide, et hageja on kostjat väärkohelnud, on väärtushinnang. Seda, kas xx-aastase treeneri (hageja) poolt xx-aastase tüdrukuga (kostjaga) regulaarsesse seksuaalsuhtesse astumine ja selle suhte varjatud pidamist saab käsitleda hageja väärkohtlemisena ehk tema seksuaalse ärakasutamisena lapsepõlves on hinnangu ja mitte fakti küsimus. Nimetatud hinnangut on võimalik suhte algatamise, hageja mõjuvõimu ning kogu suhet läbivalt iseloomustanud eluliste asjaoludega üksnes põhjendada, mitte aga tõendada hageja seksuaalse ärakasutamise tõesust või väärust. Kostja poolt artikli koostamisel esitatud hinnang hageja poolt tema lapsepõlves väärkohtlemise ehk tema seksuaalse ärakasutamise osas on kohane (põhjendatud) väärtushinnang, kuna hageja ja kostja vahelise seksuaalsuhte algatamist ja suhet ennast iseloomustanud elulised asjaolud võimaldavad hageja tollast käitumist selliselt väärtustada.
5.Kostja läks XXX naiste trenni 2007 sügisel, kui oli xx-aastane. 2007 talvel tuli treeneriks hageja, oli pärit kuulsast jalgpallimaalt CCCst, oli tollal lisaks ka XXX meeste esindusmeeskonna treener, s.t XXX meeskonnas väga kõrgel ja lugupeetud kohal tegutsev isik. Hageja tundus trennis kostjale kohe algusest peale väga tore ja innustav, kuna ta kiitis tüdrukuid palju. Hageja tähelepanu ja tunnustus meeldisid kostjale, kuna hageja oli ikkagi samaaegselt ka meeste esindusmeeskonna treener, ccc ja jalgpallimaailmas tuntud. Hageja hakkas
kostjale rääkima, et tal on palju annet ja et teda ootab jalgpallimaailmas suur karjäär. 2007 jõulude ajal läksid kostja vanemad lahku, mida kostja elas väga üle. Hageja hakkas kostjale rohkem tähelepanu pöörama ja suhtlema. Kuna kostja elas vanemate lahkuminekut väga üle ning tundis ennast üksiku ja kurvana (mida hageja ka teadis), siis kostjale meeldis hageja tähelepanu, tema tunnetest rääkimine ning üleüldine hoolitsemine ja kiitmine hageja poolt. 2008 läks kostja üle YYY naiskonda, kuid hageja ja kostja suhtlus jätkus ning hageja pakkus kostjale eratrenne.
7.Hageja ja kostja vahel oli tugev alluvus-ja sõltuvussuhe. Hageja ja kostja vahelist suhet, kus treenerist hageja sisuliselt kasutas isiklikel huvidel ära seksuaalselt ebaküpses eas ja temaga alluvus- ja sõltuvussuhtes oleva õpilase imetlust ja austust treeneri suhtes ning uskumist treeneri võimesse tema spordikarjääri edendada, kohane nimetada ja väärtustada tänases kultuuriruumis kostja ärakasutamise ning väärkohtlemisena. Hageja ja kostja suhteid on avalikult peetud mitteaktsepteeritavaks ning ebanormaalseks. Sealjuures on treeneri ja lapse sobimatuid seksuaalsuhteid on nimetatud lapse „lapse väärkohtlemiseks“ ning räägitud treeneri poolt lapse „ärakasutamisest“. Kostja oli hirmul ja püüdis hagejaga iga hinna eest mistahes konflikti vältida ning olla talle meelepärane. Nii kasutas kostja hagejaga suhtlemisel armastust väljendavaid ikoone ning xxx keeles väljendatud hellitussõnu vaid seetõttu, et hagejale meeldis ja ta ootas nii. Kostja oli „kasvanud üles“ tugeva hageja kontrolli ja mõju all ning ta oli harjunud, et lõunamaa temperamendiga hagejaga peab suhtlema hellitavalt ja armastust tugevalt väljendavalt. Isegi kui hageja arvamus oleks õige ning sõnumites kajastatud kostja positiivsed tunded hageja suhtes olnuks tõelised, siis ei muuda see hageja poolt lapsepõlves evitud seksuaalsuhteid seepärast normaalseks ja äkakasutamist kuidagi olematuks. Hageja ja kostja suhtluse jätkumine ka kostja täiskasvanuks saamisel ning seda iseloomustanud hoolivate ja armastavate väljendite kasutamine ei tõenda kuidagi väärkohtlemise mitte-toimumist, poolte võrdsust ning sellega seotud kostja vaba tahet seksuaalsuhete pidamiseks. Vastupidi, suhtluse jätkamine näitas hageja jätkuvat suurt mõjuvõimu kostja üle, mis tulenevalt kostja kohta kompromiteeriva foto- ja videomaterjali omamisest jätkus hagejale meelepärastel tingimustel ka siis, kui kostja sai täisealiseks. Hageja poolt seksuaalsuhete evimine tema poolt treenitavate lastega on paraku käitumismuster, mil ilmestab hageja ebaterveid ning ühiskondlikult mitteaktsepteeritavaid motiive ja väärtushinnanguid. Kostja poolt avaldatud väide, et hageja pani enne lahkumist toime teo, mis viis kostja peaaegu enesetapuni, on tõene väide, mistõttu ei ole kostja hageja isiklikke õigusi rikkunud ega hagejale õigusvastaselt kahju tekitanud.
8.Väide, et hageja on kostjat ähvardanud, on tõene faktiväide. Kostja pidas tema ähvardamisel silmas 2015 suvel aset leidnud vahejuhtumit, kui kostja sõitis oma ema autoga xxx jalgpallitrenni ning kui hageja blokeeris xxx juures risti auto parkimisega staadionile viiva tee ära. Hageja poolt tee blokeerimise tõttu oli kostja sunnitud auto seisma jätma, aga kostja autost välja tulla ei julgenud. Nii tuli hageja ise tema auto juurde ning hakkas vastu juhiklaasi kätega agressiivselt taguma ning karjuma: et ma tean, mida sa teed, ning lõpeta see. Kuna kostja oli oma eelmisel Eesti külastusel (detsembris 2014) rääkinud hageja tegudest ühe politseiuurijaga telefonis, siis eeldas kostja, et politseist on hagejale info lekkinud ning hageja on sellest teada saanud. Ka nende suhte ajal uhkustas hageja kostjale, kuidas tal on politseis väga head tutvused ning kuidas ta kunagi isegi mitte ühegi liiklusrikkumise eest trahvi ei saa, kuna tema on „tuntud treener“ ja „X“. 30.09.2014 ähvardus hageja avaldada kõik kompromiteerivad fotod, kui kostja hagejale Facebooki konto muudetud parooli ei anna. 2014 jõuluvaheajal oli kostja pärast USA ülikooli minekut esmakordselt Eestit külastamas. 29.12.2014 õhtul läks kostja oma sõbranna Zga kokku saama Tallinnas Pärnu mnt. 27 asuvasse Reval Cafésse. Kohvikust koos Zga kodu poole sõites märkas kostja tahavaatepeeglist, et hageja sõidab neil järgi oma valge xxxiga. Hageja sõitis kostja autol järel kuni kostja kortermaja tänavani, mis asus xxx xx. Hageja keeras üks tänav enne kostja kodutänavat ära ning jäi xxx tn seisma, kust sai näha kostja emakodukorteri rõdu ja aknaid. Z lasi kostjal maja ees kiiresti maha hüpata ning kostja jooksis tuppa ema juurde.
9.Kostja poolt saates öeldud lause, et „Mind hakati taga rääkima, et ma olen temaga vabatahtlikult“, näol on tegemist kostja tänase väärtushinnanguga hageja ja kostja vahelist suhet iseloomustanud alluvussuhtele ning kostja tegeliku „vaba tahte“ puudumisele. Kostja ei ole saates öeldud hinnanguga nendevahelises suhtes tegeliku „vaba tahte“ puudumise osas hageja isiklikke õigusi rikkunud, kuna kostja lapsepõlves alanud ja läbi lapsepõlve kestnud hageja ja kostja vahelist suhet iseloomustanud elulised asjaolud võimaldavad kostja ja hageja vahelist suhet just selliselt (st mitte konsensuslikuks) väärtustada.
10.Väide, et kostja põgenes hageja eest Ameerika Ühendriikidesse on väärtushinnang. Kostja poolt saates öeldu, milles sisuliselt nimetas enda Eestist lahkumist xx- aastaselt põgenemiseks hageja eest ehk suhtest hagejaga, on põhjendatud väärtushinnang, kuna kostjat ajendaski sedavõrd kaugele kui USA-sse õppima minek just soov vabaneda hageja igapäevase mõju alt ning nende suhtest tuleneva kohustusega olla hagejaga seksuaalvahekordades. Hageja oli keskkooli ajal võtnud kostja elu üle täieliku kontrolli: ta viis kostjat igale poole, andis nõusolekuid, kuhu ja kellega võib kostja minna, ning kontrollis kõiki kostja sotsiaalmeedia kanaleid ning selles peetud suhtlust. Samuti pidi kostja alluma hageja tahtele teha temast alasti ning muul viisil kompromiteerivaid fotosid, mis kostjale ei meeldinud, kuid millega kostja hagejaga konflikti vältimise soovist nõustus. Kostjat hakkas nende suhte puhul häirima seegi, et kostja klassikaaslased ja muud tuttavad-sõbrad hakkasid hageja selja taga hageja ja kostja suhte osas spekulatsioone esitama ning teda taga rääkima. Kostja kartis, et tema suhe temast xx aastat vanema treeneriga võib tulla päevavalgele ning et siis kõik mõistavad tema käitumise ja suhte hagejaga hukka.
11.Kostjal puuduvad isikliku kasule suunatud motiivid suhte avalikustamisel. Hageja püüd demonstreerida kostja poolt nüüd juhtunuga avalikuks tulekut justkui oma raamatu müüginumbrite suurendamise ning isikliku nõustamisäri reklaamimise võttena on kostjale tehtut silmas pidades äärmiselt väär ja küüniline. Hageja poolt viidatud raamatu näol ei ole tegemist „kostja raamatuga“, vaid kostja on vaid üks 17-st selles raamatus oma loo rääkinud naisest. Lisaks, vastavalt raamatu kirjastajaga sõlmitud lepingule läheb põhiline raamatu tulu heategevuseks. Kohtu põhjendused
12.Kohtu hinnangul ei ole hagi põhjendatud ja see tuleb jätta rahuldamata. Kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
13.Hageja on esitanud nõude ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja kahju hüvitamiseks. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja avaldatu on faktiväide või väärtushinnang ning kas faktiväited vastavad tõele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. VÕS § 1046 lg 1 järgi on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1047 lg 1 sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 järgi teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Kostja kohustus on seega tõendada, et esitatud faktiväited on tõesed või ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest ega pidanudki seda teadma. Väärtushinnangute puhul on hindamise
küsimus, kas need rikuvad isiku au ja väärikust või on tegemist hinnangutega, mida mõistlik inimene peab VÕS § 1055 lg 2 järgi taluma. Isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Isikuõiguste rikkumise korral on võimalik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist ka VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.
14.Hageja on esitanud nõude ümber lükata kolm väidet:
1.X on kostjat väärkohelnud;
2.X on kostjat ähvardanud;
15.Kohus võtab seisukoha iga väite kohta eraldi. Väärkohtlemine
16.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja väitis xx.xx.xxxx ajalehes XXX ilmunud artiklis „Xxxxxxx“ (I kd tl 10-16) väite, et hageja väärkohtles kostjat. Hageja ja kostja suhted said olulist kajastust meedias. Näiteks on seda kajastanud YYY xx.xx.xxxx (I kd tl 59-62), XXX (I kd 63-66) ja WWW (I kd tl 67-70), veebileht QQQ (I kd tl 71-86, 196-202), veelkord YYY (I kd tl 103-104), naaberriikide meedia (I kd tl 87-89). YYY Tv on teemat xx.xx.xxxx kajastanud (I kd tl 138, 159, 161-168, 188-189), samuti veel WWW xx.xx.xxxx (I kd tl 139-151) ja YYY xx.xx.xxxx (I kd tl 153-154). Hageja sai treenerina töötamise ülemaailmse keelu (I kd tl 99-100 ja tl 101- 102).
17.Kohtu hinnangul on väärkohtlemine siin küll antud hinnanguna, kuid see on oma olemuselt faktiväide. Väärkohtlemisel kui sellisel on olemas objektiivsed kriteeriumid, mille alusel saab pidada mingit tegevust väärkohtlemiseks või mitte, kuid selles on ka teatud subjektiivne külg. Käesoleval juhul on tegemist just kostja subjektiivse hinnanguga temaga lapsepõlves toimunule, kuid seda saab käsitleda ikkagi faktiväitena, sest sellele saab vastata jaatavalt või eitavalt. Lapse seksuaalne väärkohtlemine tähendab Maailma Tervishoiuorganisatsiooni 2010.aastal antud väljastatud käsitluse järgi lapse kaasamist seksuaalsesse tegevusse, mille sisust ta, arvestades tema vanust ja arengutaset, täielikult aru ei saa, millele ta ei ole võimeline adekvaatset nõusolekut andma ning mis astub üle seadustest või ühiskonna sotsiaalsetest normidest. Seksuaalse väärkohtlemise ja vägivalla eesmärk on võimu, seksuaalsete või muude vajaduste rahuldamine. Väärkohtlemist iseloomustab suhte ilmselge ebavõrdsus, kus üks suhte pool oma vanuse või arengutaseme tõttu ei saa adekvaatselt aru toimuvast ning teine pool kasutab ära tema ja lapse vahel olevat vastutus-, usaldus- või võimusuhet. Väärkohtlemist iseloomustab ka nn äraostmine, ähvardused või jõu kasutus.
18.Väärkohtlemise kui tegevuse sisustamiseks on kohtule esitatud ka rida tõendeid. Eesti Keele Instituudi (I kd tl 132 -133), Eesti Seksuaaltervise Liidu seisukoht (I kd tl 171-172), artiklid ja veebilehe väljavõtted seksuaaltervisest (I kd tl 176-179, 180-187, 190-193). Kohus käsitleb neid iseloomustava materjalina.
19.Asjatundjast tunnistaja A ütlustega ja tema kirjaliku seisukohaga (II kd tl 10-13) on leidnud samuti kinnitust seksuaalse väärkohtlemise tunnused, milleks peamine on võimupositsiooni ärakasutamine, ebavõrdne arengutase ning manipulatsioon. Lapse aju areng ei ole xx.eluaastaks nii palju välja kujunenud, et ta suudaks teha adekvaatseid, täiskasvanulikke otsuseid oma seksuaalsuhete osas. See on täiskasvanu vastutus ning mida suurem on vanusevahe, seda haavatavamas positsioonis on laps. Lapsel on selles vanuses arenenud uudishimu, kuid ei ole piisavalt võimekust riske hinnata ja vastutusvõime ei ole välja kujunenud. Lapsel on keeruline ennast kehtestada ning seetõttu ei saa pidada sellise vanusevahega seksuaalsuhet vabale tahtele rajanevaks suhteks. Samas ei ole sellise suhtes välistatud armastuse ja kiindumuse näitamine, samuti ei välista suhte jätkumine täiskasvanueas, et tegemist oli pealesunnitud suhtega ja lapsega manipuleeriti. Täiskasvanu poolt suur kontroll, sealhulgas lapse sotsiaalmeedia kontode ja eakaaslastega suhtlemise üle võib manipulatsiooni suurendada ning tekitada ka depressiooni või post-traumaatilist sündroomi, mis omakorda raskendab suhtes väljumist.
25.Kokkuvõtvalt järeldab kohus, et hageja ei varjanud suhet kostjaga otseselt oma heade sõprade eest, kuid kostja tegi seda.
26.Kostja ja tunnistajate B, Z ja C sõnul oli jalgpall aastatel 2007-1015 kostjale äärmiselt oluline ning tema kõik püüdlused olid suunatud selles vallas edu saavutamisele. Hageja enda sõnul oli tal jalgpallimaailmas mõjuvõimu, samuti on tunnistaja Z ütlustega tõendatud, et hageja pidevalt rõhutas seda asjaolu. Oma sidemeid kasutades korraldas hageja kostjale võimaluse mängida AS MMMs ja Soome klubi juures.
27.Pole vaidlust, et kostja läks õppima Xxxsse ning 2014.aasta suvel olid hageja ja kostja suhted head (I kd lk 27-42).
29.Kohus järeldab, et hageja ja kostja suhtes esinesid väärkohtlemise tunnused. Hageja oli kostjast oluliselt vanem ja kogenum, omas tema suhtes jõupositsiooni, kasutas seda ka nn kauplemiseks ära, kostja varjas suhet ja häbenes seda. Suhe oli ilmselgelt ebavõrdne. Kohus peab vajalikuks märkida, et xx.aastasel lapsel alles hakkavad ajus arenema need piirkonnad, mis tagavad täiskasvanuliku riskide hindamise ja vastutuse võtmise. Seetõttu on ka alaealised piiratud teovõimega, sest nad ei saa oma vähese elukogemuse ja arengu tõttu teha täiskasvanulikke otsuseid. Asjaolu, et kostja ei avaldanud otsest vastumeelsust ja hageja ei kasutanud kostja suhtes vägivalda, ei ole väärkohtlemise tuvastamisel oluline. Teraapia seansside kokkuvõtetest ning tunnistajate D ja C ütlustest nähtub, et kostja ei olnud võimeline hagejale vastu hakkama.
30.Kohtu hinnangul ei ole Eesti ühiskonnas lubatud ja heaks kiidetud lapse ja täiskasvanu seksuaalsuhe, eriti olukorras, kus täiskasvanul on mõjuvõim lapse üle. Selliste eluliste olukordade vältimine on täiskasvanu, mitte lapse kohustus, seega isegi olukorras, kus lapsel tekib kiindumus tema suhtes võimupositsioonil oleva isiku (õpetaja, treener) suhtes, on täiskasvanu kohustuseks mitte lubada sellel areneda intiimsuhteks. Sellised suhted ei ole mitte üksnes moraalselt taunitavad vaid ka karistusõiguslikult taunitavad nii käesoleval ajal kui ka sel ajal, mil hagejal ja kostjal suhe oli. Oluline on siiski see, et hageja ja kostja suhtele andis kostja XXX vahendusel hinnangu praegusest ajast ja teadmisest lähtuvalt. Kohtu hinnangul on tegemist õige faktiväitega, sest täisealise treeneri suhet alaealise treenitavaga saab pidada väärkohtlemiseks.
Asjaolu, et prokuratuur ei alustanud kriminaalmenetlust ja hageja tegevusele karistusõigusliku hinnangu andmine ei ole aegumise tõttu võimalik (I kd tl 169-170 ja 195), ei tähenda, et kostja ei saaks anda omapoolset hinnangut kostja tegevusele.
31.Kohus peab vajalikuks märkida, et kui käsitelda kostja väidet väärkohtlemise osas ka väärtushinnanguna, on kokkvõttes kohtu hinnang samane. Kostjal oli alust väita, et hageja väärkohtles teda, sest see väärtushinnang hageja käitumisele on adekvaatne. Mõistlik inimene peab täiskasvanud treeneri ja lapse seksuaalsuhet lapse väärkohtlemiseks. Ähvardamine
32.Kohtu hinnangul on ähvardamine kui tegevus käsitletav faktiväitena, sest sellele saab vastata eitavalt või jaatavalt. Ähvardamist tuleb käsitleda tavatähenduses, mitte karistusõiguslikus võtmes, seega on ähvardamine kavatsus teha midagi halba, põhjustada kahju või ebameeldivusi. Oluline on ähvarduse puhul ka asjaolu, et ähvarduse adressaat kardab kahjustava tegevuse realiseerumist.
34.Hageja on esitanud väite, et tegemist on võltsitud sõnumiga. Kohtul ei ole alust seda järeldada, sest sõnumi sisu on kooskõlas tunnistajate ütluste ja teiste kirjalike tõenditega.
35.Kohtu hinnangul saab hageja 30.09.2014 sõnumit ähvarduseks, sest (alasti) piltide avaldamine hageja poolt kostja tuttavatele on kindlasti ebameeldiv, kostja tundis tõelist hirmu hageja ees, sest sõnum põhjustas selle saatmise ajal kostjas ägeda psüühilise reaktsiooni ja ka hiljem tegelikku hirmu. Järelikult ei ole tegemist ebaõige faktiväitega, vaid hageja poolt kostja ähvardamine vastab tõele. Asjaolu, et hageja kostja suhted pärast ähvardamist taastusid, ei muuda ähvardust olematuks. Seetõttu ei ole hageja ja kostja vaheline 2015.aastal peetud kirjavahetus ja sõnumite saatmine asjas tähtsust omav.
Süütuse võtmine
39.Kohtule esitatud tõendid (I kd tl 98-106) puudutavad kostja taotlust menetluskulude tagatise maksmiseks ega ole esitatud vaidluse sisuliseks lahendamiseks.
40.Kohtu hinnangul ei ole vajalik analüüsida tõendeid, mis puudutavad hageja maine kahjustamist ja on esitatud rahalise hüvitise suuruse määramise jaoks, sest kahju hüvitamine ei ole põhjendatud. Kuna hageja õiguste rikkumine ei leidnud tõendamist, ei võta kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt seisukohta kahju olemasolu, põhjusliku seose, kahju suuruse ja süü osas. Kohus peab siiski vajalikuks märkida, et igal juhul on hageja ise pannud ennast positsiooni, kus ta on teinud midagi ühiskonnas taunitavat ning isegi, kui leiaks tõendamist, et tegemist on ebaõigete faktiväidetega, tuleb hageja käitumist kahju suuruse hindamisel arvestada. Seega ei analüüsi kohus järgmisi tõendeid: Kompromissi pakkumine kostjale (I kd tl 18-24) hagejale kehtestatud ülemaailmne treenerina töötamise keeld (I kd tl 99-100) ja selle apellatsiooni otsus (I kd tl 101- 102), kostja raamatumüügi alased tõendid. Tsiviilasja hinna määramine
41.TsMS § 132 lõike 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3 500 eurot.
TsMS § 134 lõike 1 kohaselt liidetakse hagihinda arvutades ühes hagis sisalduvad nõuded. Hageja on esitanud nõude andmete ümber lükkamiseks ja mittevaralise kahju saamiseks, järelikult on hagi hind 7000 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
42.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse TsMS § 173 lg 1 järgi kindlaks kohtuotsuses ja TsMS 177 lg 1 järgi summaliselt kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Kohtuotsuse avaldamine
43.Kohus kuulutas menetluse oma määrusega kinniseks kostja eraelu st eriliigiliste isikuandmete kaitseks. TsMS § 462 lg 1 järgi avaldatakse jõustunud kohtulahend arvutivõrgus ning kohtul on TsMS § 462 lg alusel õigus asendada kohtulahendis isiku nimi initsiaalide või tähemärkidega. Kohtu hinnangul on vajalik kostja eraelu kaitseks asendada poolte nimed tähemärkidega, et kostja isik ei ole kohtulahendi alusel äratuntav. TsMS § 38 ja § 462 lg 3 mõttest tulenevalt võib avalikustada kinniseks kuulutatud menetluses tehtud kohtulahendi osas, mis ei kahjuta menetluse kinniseks kuulutamise eesmärki. Kohtumenetlus kuulutati osaliselt kinniseks kostja eraelu kaitseks, nimelt tema eriliigiliste isikuandmete kaitseks, sest kohtumenetluse käigus uuriti tõenditena kostja eraelu üksikasju puudutavaid dokumente. Seega tohib avaldada kohtulahendi osad, mis ei sisalda kannatanu terviseandmete kirjeldusi. Kohtulahendist tuleb jõustumisel avalikustamata jätta punktid 3.2; 6; 14.3; 20-24; 28; 33; 36-38. Hageja ja kostja nimed tuleb kohtulahendis asendada initsiaalidega. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.