Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M. R. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
6001,11 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83, Tallinn), Lepinguline esindaja: Jekaterina Morozova (e-post: [email protected]) Kostja: M. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht hagiavalduses xxx, registris xxx, e-post xxx)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista M. R.lt (R.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 5501,30 eurot (millest 2644,52 eurot põhivõlg, 2010,49 eurot põhivõlalt enne 06.08.2020 sissenõutavaks muutunud viivis, 10,00 eurot lepingu sõlmimise tasu, 35,00 eurot sissenõudmiskulud, 801,29 eurot kohtuotsuse 25.02.2022 (kaasa arvatud) tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis (arvestatud alates 06.10.2020 lepingulise määraga 0,06% põhivõlast päevas)).
3.Välja mõista M. R.lt (R.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis 0,06% põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 2644,52 eurot) päevas alates 26.02.2022 kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
5.Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 690,00 eurot (450,00 eurot riigilõiv, 240,00 eurot esindaja kulud koos käibemaksuga).
6.Mõista M. R.lt (R.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude katteks 690,00 eurot.
7.Väljamõistetud menetluskuludelt on M. R. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Tsiviilasi nr 2-21-130078
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank - EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X), Swedbank - EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X), Luminor Bank EE221700017003510302 (SWIFT: RIKOEE22) või LHV Pank - EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22), viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohus 14.01.2022 määrusega võttis menetlusse Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi M. R. vastu põhivõlgnevuse 4665,01 euro ning kõrvalnõuete väljamõistmiseks ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 15.01.2022, kui kostja kinnitas dokumentide kättesaamist e-posti aadressilt xxx. Kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes seega 31.01.2022 kell 24.00.
2.Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on hagiavalduses taotlenud TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused.
2 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-130078
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 06.08.2020 kompromisslepingu/ võlatunnistuse nr 24900746, millega hageja loobus osaliselt viiviste nõudest summas 1 euro ning kostja kohustus tasuma osamaksetena kompromissi summa 4655,01 eurot (2644,52 eurot + 2010,49 eurot). Antud summale lisandus lepingu sõlmimise tasu 10,00 eurot. Kostja kohustus tasuma maksekohustuse rikkumisel hagejale viivist 0,06% päevas.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tuleneva võlgnevuse: 2644,52 eurot põhivõlgnevus, enne 06.08.2020 sissenõutavaks muutunud viivised 2010,49 eurot, 10,00 eurot lepingu sõlmimise tasu, 35,00 eurot sissenõudmiskulud, 721,95 eurot põhivõlalt perioodil 06.10.2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 03.01.2022 arvestatud viivis. Viivist on hageja arvestanud lepingus kokkulepitud määras 0,06% päevas. Lisaks hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks viivise protsendina põhivõlast alates 04.01.2022 kuni põhinõude summas 2644,52 eurot täitmiseni, lugedes viivise määraks 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 3, § 100, § 101 lg 1-2, § 88 lg 8, § 113 lg 1, § 578.
5.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja toob välja, et hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 450,00 eurot ja õigusabikulud 420,00 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
7.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on poolte vahel sõlmitud kompromissleping/võlatunnistus, millega kostja tunnistas rahalist kohustust hageja ees, pooled leppisid kokku kompromissisummas ja selle osamaksetega tasumise tingimustes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 sätestatu kohaselt võlatunnistus on leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. VÕS § 578 lg 1 järgi on kompromissleping leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselgeks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Eeldatakse, et kompromisslepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromisslepingu alusel uued õigused. Hagiavaldusest nähtuvalt on pooled käsitanud kompromisslepingut/võlatunnistust kostja deklaratiivse võlatunnistusena, millega kostja on tunnistanud kompromisslepingus märgitud kohustuse olemasolu. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-130078
8.Hageja on hagiavalduses põhistanud, et kostja ei ole kompromisslepingu/ võlatunnistuse täitmiseks ühtegi makset teinud. Seega on kostja rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. Hagejal on VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt kompromisslepingus/võlatunnistuses märgitud summad: põhivõlg 2644,52 eurot, lepingu sõlmimise tasu 10,00 eurot ja kompromisslepingus sisalduv, seisuga 06.08.2020 sissenõutavaks muutunud viivis summas 2010,49 eurot.
9.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavaldusest nähtuvalt hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust, PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuvälise esindajana on toimetanud teenusena kolm võlateatist 14.10.2020, 16.03.2021 ja 16.08.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ka hageja nõue välja mõista kostjalt sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot.
10.Samuti on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS §113 lg 1 alusel õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. VÕS 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt juhul, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavalduse kohaselt on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,06% põhivõlalt päevas (s.o 21,9% aastas). TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 721,95 eurot ja edasi alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni viivis protsendina põhivõlast lepingus sätestatud määras (0,06% päevas). Hageja on arvutanud viivist alates lepingu 06.10.2020 lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni 03.01.2022 lepingus sätestatud määras 0,06% päevas põhinõudelt, viivise summa 721,95 eurot (=2644,52 eurot x 0,06% päevas x 365 päeva). Kokkulepitud viivisemäär ei ületa kolmekordset VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätesatud, nn seadusjärgset viivisemäära, seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga 03.01.2022 sissenõutavaks muutunud viivis summas 721,95 eurot.
11.TsMS § 367 kohaselt kohus arvutab alates hagiavalduse esitamisest otsuse tegemise seisuga täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise lepingujärgse määraga 0,06% põhivõlast päevas. Perioodil 04.01.2022 kuni 25.02.2022 (kaasa arvatud) on põhivõlalt 2644,52 eurot viivis täiendavalt sissenõutavaks muutunud summas 79,34 eurot. Koos hagis esitatud summaga kujuneb kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summaks 801,29 eurot, mille kohus mõista kostjalt hageja kasuks välja kindla summana. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 0,06% põhivõlast päevas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni, kuid kokku koos 4 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-130078 sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhinõue 2644,52 eurot. Kohus märgib, et kuna hageja on nõutava viivisesumma sidunud põhivõla summaga, saab alates kohtuotsuse tegemisest maksimaalselt viivist lisanduda summas 1843,23 eurot (=2644,52 – 801,29).
MENETLUSKULUD
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).
14.Hageja on märkinud enda menetluskuludeks riigilõivu 450,00 eurot ja õigusabikulud 420,00 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumiseks vältimatu kulu, vaieldamatult on tegemist põhjendatud ja vajaliku, seaduses kindlaksmääratud suuruses kuluga, mille kostja peab hagejale hüvitama.
15.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et hageja näidatud õigusabikulud on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on kriteeriumiks esindaja poolt menetlusosalise esindamisel tehtud toimingud ja nendele kulunud aeg.
16.Selles menetluses hageja esindaja koostas üksnes hagiavalduse ja esitas selle koos lisadega kohtule, muid menetlustoiminguid ei ole hageja esindaja teinud. Hagiavaldus on vormistatud hageja varem väljatöötatud hagiavalduse tüüpprojekti järgi ning hagiavalduse vormistamine suures osas tähendab avalduse tekstis nimede ja numbriliste andmete muutmist, mis ei nõua õigusalaseid eriteadmisi. Hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selle asjaga tegelemiseks kokku 2 tundi. Käesolevas asjas ei ole hageja esindaja tunnitasumäära välja toonud. Varasema praktika kohaselt on hageja sama esindaja tunnitasu 120 eurot (sisaldab käibemaksu 20%), mis on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumääradega. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu hageja lepingulise esindaja kulud tuleb kostjal vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 hüvitada koos käibemaksuga.
17.Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas kokku 690,00 eurot (450,00 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 240,00 eurot lepingulise esindaja kulud (koos käibemaksuga)) ning mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja.
18.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-130078 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.