Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1.OÜ Aktiva Finants (hageja) esitas Tartu Maakohtule hagi, milles palus mõista R. V. (kostja) hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 820 eurot 23 senti, intress 39 eurot 42 senti, sissenõudekulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 134 eurot 29 senti. Lisaks palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja ka viivise alates 08.12.2021 kuni põhinõude 820 euro 23 sendi täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja nõue tuleneb kostja ja Telia Eesti AS-i vahel 30.09.2008 sõlmitud kliendilepingust, 02.08.2018 ja 17.07.2018 sõlmitud järelmaksu müügilepingutest ning 17.07.2018 sõlmitud seadmekindlustuslepingust. Kostja on jätnud lepingutest tulenevad kohustused täitmata. Telia Eesti AS on 11.05.2021 loovutanud nõude kostja vastu hagejale sh õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja on arvestanud viivist arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast ehk 21.11.2019 kuni 07.12.2021 seadusjärgses viivisemääras 8% põhivõlgnevuselt aastas iga viivitatud päeva eest.

MENETLUSKULUD

Hageja on palunud menetluskuluna mõista kostjalt välja 200 euro suuruse riigilõivu ja õigusabikulud 480 eurot (4 h tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemakusta). TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 200 eurot. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus need kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kohus leiab, et praeguse tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja taotletud lepingulise esindaja kulu täies ulatuses välja mõistmist. Tegemist on tüüphagiga, mida korduvalt kasutatakse samalaadsete nõuete esitamisel (n.-ö „täida lüngad“-hagi). Esitatud hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi. Samuti ei saanud keeruline olla kohtule esitatud tõendite kogumine. Seega arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, poolte vahel ei olnud sisulist õigusvaidlust ja asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks ühe tunni kulu ehk 120 eurot (ilma käibemaksuta). Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 320 (200 + 120) eurot. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.