2.Välja mõista I. S.ilt (S., isikukood xxxx) M. T. (isikukood xxxx) kasuks 3591 (kolm tuhat viissada üheksakümmend üks) eurot ja 23 (kakskümmend kolm) senti.
3.Välja mõista I. S.ilt (S., isikukood xxxx) M. T. (isikukood xxxx) kasuks viivis põhinõude 3296 (kolm tuhat kakssada üheksakümmend kuus) eurot ja 45 (nelikümmend viis) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 23.02.2022.a (kahekümne kolmandast veebruarist kahe tuhande kahekümne teisel aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 3001 (kolm tuhat üks) eurot ja 67 (kuuskümmend seitse) senti.
6.Toimetada kohtulahend I. S.ile (S., isikukood xxxx) avalikult kätte kohtulahendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7.Avaldada avalikult kättetoimetatavast menetlusdokumendist väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Jätta menetluskuludest 79% (seitsekümmend üheksa protsenti) I. S.i (S., isikukood xxxx) kanda ja 21% (kakskümmend üks protsenti) M. T. (isikukood xxxx) kanda.
9.Välja mõista I. S.ilt (S., isikukood xxxx) M. T. (isikukood xxxx) kasuks menetluskulud riigilõiv 276 (kakssada seitsekümmend kuus) eurot ja 50 (viiskümmend) senti.
10.Välja mõista I. S.ilt (S., isikukood xxxx) M. T. (isikukood xxxx) kasuks viivis menetluskulude 276 (kakssada seitsekümmend kuus) eurot ja 50 (viiskümmend) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 276 (kakssada seitsekümmend kuus) eurot ja 50 (viiskümmend) senti.
11.Jätta kindlaks määramata I. S.i (S., isikukood xxxx) menetluskulude suurus. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2 (4)
Kohtuotsuse kirjeldava osa väljajätmine TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Kohtuotsuse põhjendav osa
1.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 317 lg 1 p 1 sätestab, et menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kostja elukoha aadress ei ole kantud rahvastikuregistrisse. Kohus kohustas kolmandaid isikuid andma andmeid kostja kontaktandmete kohta. Kolmandatelt isikutelt saadud andmete alusel ei õnnestunud kohtul saada teada kostja elu- või viibimiskoha aadressi. Avaliku e-toimiku ja elektronposti teel ei ole kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamine õnnestunud. Seetõttu esines alus menetlusdokumentide avalikuks kättetoimetamiseks kostjale. Kohus toimetas hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.01.2022. Kohus määras hagile vastamise tähtajaks 14 päeva alates hagi ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev oli 10.02.2022. Kostja hagiavaldusele ei vastanud. Kohus teeb eeltoodut arvestades asjas tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagiavalduse osaliselt ning jätab seejuures hagiavalduse osaliselt TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
2.Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, et P OÜ (registrikood xxxx) ja kostja I. S.i vahel sõlmiti 01.09.2019 eluruumi üürileping, mille alusel andis üürileandja kostja kasutusse eluruumid asukohaga Xxxx ning kostja kohustus üürileandjale tasuma üüri 650 eurot kuus ning kõrvalkulusid. Kostja jäi võlgu üüri 1950 eurot ja kõrvalkulud 1346,45 eurot. P OÜ loovutas nõude hagejale. Kohus loeb hageja esitatud faktilised väited lepingu sõlmimise, võla suuruse ja nõude loovutamise kohta kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus rahuldab hagiavalduse üüri ja kõrvalkulude maksmise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 3296,45 eurot.
3.Hageja nõuab kostjalt kuni 11.01.2021 arvestatud viivise 393,81 eurot tasumist. Hageja ei ole hagiavalduses märkinud, millise ajavahemiku eest ning millal sissenõutavaks muutunud üüri- ja kõrvalkulude summadelt on hageja viivist arvestanud. Seega ei ole hageja hagiavaldust sissenõutavaks muutunud viivisenõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendanud. Kohus jätab hagiavalduse TsMS § 407 lg 6 alusel sissenõutavaks muutunud viivise 393,81 eurot tasumise nõudes rahuldamata.
4.Hageja nõuab kostjalt viivise määraga 0,1% päevas tasumist. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et P OÜ ja kostja on kokku leppinud, et lepingust tulenevate maksete tasumisega viivitamisel on õigus nõuda viivist 0,1% päevas. Üürileping on sõlmitud ettevõtja ja tarbija vahel. VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi on tühine vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seadusjärgne viivisemäär tuleneb VÕS § 113 lg-st 1 ja VÕS §-st 94, mis alates 01.07.2016 kuni käesoleva hetkeni on 8% aastas. Hagis märgitud päevane viivisemäär 0,1% teeb aastaseks viivisemääraks 36,5% (0,1 x 365=36,5), mis on rohkem kui kolmekordne seadusjärgne viivisemäär. Kohus leiab, et tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on eeltoodut arvestades tühine. VÕS § 39 lg 2 sätestab, et tühisele tüüptingimusele ei või 3 (4)
tõlgendamisega anda sisu, mille kohaselt tingimus kehtib. Kuivõrd tüüptingimus viivisekokkuleppe kohta on tühine, kohaldub VÕS § 113 lg 1 ls 2. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhinõude 3296,45 eurot tasumata osalt ajavahemikus alates 11.01.2021 kuni otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivist. Kohus tuvastas eelnevalt, et tüüptingimus viivisemäära 0,1% päevas põhinõudelt kohta on tühine. Seetõttu rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt. VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud viivisemäär ajavahemikus 11.01.2021 kuni 22.02.2022 oli 8% aastas. Ajavahemikus 11.01.2021 kuni 22.02.2022 on 408 päeva. Eeltoodut arvestades on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist ajavahemikus 11.01.2021 kuni 22.02.2022 põhinõude 3296,45 eurot tasumisega viivitamise eest 294,78 eurot (8%:365*408*3296,45=294,78). Kohus rahuldab hagiavalduse alates 11.01.2021 kuni 22.02.2022 sissenõutavaks muutunud viivise 294,78 eurot tasumise nõudes. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse alates otsuse tegemisest põhinõudelt protsendina nõutava viivise tasumise nõudes osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 3296,45 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 23.02.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 3001,67 eurot.
5.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja esitas hagiavalduse, mille hagihind oli 4499,65 eurot. Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt nõuetes, millele vastav hagihind on 3560,17 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse ümardatult 79% ulatuses ning jättis 21% ulatuses rahuldamata (3560,17 4499,65-st on 79%). Kohus jätab menetluskuludest 79% kostja kanda ja 21% hageja kanda. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot. Riigilõiv on vajalik ja põhjendatud menetluskulu, kuivõrd riigilõivu tasumine on vältimatu eeldus hageja nõuete menetlemisele. Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulud (riigilõiv) 276,50 eurot (79% 350-st on 276,50). Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus menetluskulude tasumata osalt välja viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kostja ei ole menetlustoiminguid teinud. Seetõttu ei ole talle menetluskulusid tekkinud. Kohus jätab kostja menetluskulud kindlaks määramata. Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.