Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post [email protected]) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Apellatsioonkaebuse esitamine Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants (hageja) hagi A.K. (kostja) vastu põhivõlgnevuse 502 eurot, intressi 43,27 eurot, lepingutasu 17,57 eurot, võla sissenõudekulude 40 eurot, 07.12.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 215,03 eurot ja alates 08.12.2021 jooksva viivise määraga 43.8% aastas väljamõistmiseks kostja ja B.F.O. vahel XX.XX.XXXX sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud avalikult Ametlike teadaannete kaudu. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi osalise rahuldamata jätmise kohta. Hagi osalist rahuldamata jätmist põhistab kohus järgnevalt. Hageja on palunud tuginedes VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatule mõista kostjalt välja viivise tasumata põhinõudelt lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras ehk 43.8% aastas. Hagiavalduses märgitu ning hagiavaldusele lisatud kostja ja B.F.O. vahel sõlmitud lepingu p 4 järgi on lepinguga ettenähtud intressimääraks 37.4 % aastas, mitte

43.8% aastas. Viivisemäära 43.8% aastas kohaldamine ei ole hagiavalduses esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Perioodi 16.12.2020 kuni 07.12.2021 (357 päeva) eest on kostja viivisenõue, arvestades viivisemäära 37.4% aastas, põhjendatud summas 183.61 eurot (kohus kasutas viivise arvutamisel viivisekalkulaatorit). Seega hageja 07.12.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõue tuleb 31.42 euro osas (215.03-183.61) jätta rahuldamata. Samuti tuleb jätta rahuldamata hageja jooksva viivise nõue osas, milles see ületab määra 37.4% aastas. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka VÕS § 1132 lg 2 alusel pärast lepingu lõppemist tekkinud võla sissenõudmiskulu 40 eurot, kuid ei ole esitanud sissenõudmiskulu väljamõistmiseks piisavalt asjaolusid ega põhjendusi. Hageja on esitanud koos hagiavaldusega võlateatised, mis puudutavad ajaliselt lepingu ülesütlemisele eelnevat perioodi ehk tegemist on lepingu kehtivusajal saadetud kirjadega. VÕS §-s 1132 ei sisaldu iseseisvat nõude alust sissenõudmiskulude abstraktseks hüvitamiseks. VÕS § 1132 lg-s 2 on sätestatud hüvitise ülempiirid, mitte fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja sissenõudmiskulu nõue jätta täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb jätta hageja menetluskuludest 90% kostja kanda ja 10% hageja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. Hageja taotleb 200 euro suuruse riigilõivu ja 480 euro suuruse õigusabi kulu väljamõistmist kostjalt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus menetluskulud vastaspoolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et taotlus on seaduslik ja põhjendatud riigilõivu osas. TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 kohaselt määrab kohus avaldaja menetluskulude katteks maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot. Põhjendatud õigusabi tasu lihtsas võlanõudes tagaseljaotsuse tegemisel kirjalikus eelmenetluses on 2 tunni eest, so (2x120) 240 eurot. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 460 eurot. Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sellest 90%, seega 414 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.