Intrum Debt Finance Ag hagi X vastu võlgnevuse nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 23. septembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
10 723,54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Intrum Debt Finance Ag (registrikood CH100.023.266), lepinguline esindaja Dagne Niit Kostja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Alar Liivamägi
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta asja juurde võtmata kostja 28.01.2022 esitatud tõendid.
2.Võtta vastu hageja hagist loobumine 141,09 euro ulatuses ja lõpetada selles osas menetlus.
3.Tühistada Harju Maakohtu 23. septembri 2021. a otsus, millega maakohus:
2.2.rahuldas hageja nõude intressi, haldustasu, meeldetuletuskirjade tasu ja sissenõudmiskulu osas,
2.3.rahuldas hageja viivisenõude 330,68 eurot ületavas osas ja määras edasiulatuva viivise maksmise põhivõlalt, milles see ületab 2740 eurot,
2.4.jaotas menetluskulud.
4.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta selles osas hagi rahuldamata ning jaotada menetluskulude vastavalt hagi rahuldamise proportsioonile.
1(13)
5.Jätta maakohtu otsuse resolutsioon ülejäänud osas muutmata, kuid muuta maakohtu otsuse põhjendusi.
6.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
7.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
7.1.Rahuldada hagi osaliselt.
7.2.Mõista X-lt välja Intrum Debt Finance Ag kasuks 3076,68 eurot, milles põhivõlana 2740 eurot ja seisuga 18.02.2022 sissenõutavaks muutunud viivis 330,68 eurot.
7.3.Mõista X-lt välja Intrum Debt Finance Ag kasuks viivis põhinõudelt (2740 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 19.02.2022 kuni põhinõude kohase täitmiseni.
7.4.Jätta maakohtu menetluskulud 32,40% osas X ja 67,60% ulatuses Intrum Debt Finance Ag kanda. Jätta ringkonnakohtu menetluskulud 50% ulatuses X ja 50% ulatuses Intrum Debt Finance Ag kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib menetlusosaline edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Harju Maakohtule 28.08.2019 esitatud hagis palus Intrum Debt Finance Ag (hageja) X-lt (kostja) välja mõista võlgnevuse põhivõla, intressi, haldustasu ja meeldetuletuskirjade tasu osas 8414,39 eurot, sissenõudekulu 160 eurot, viivise 920,11 ja edasiulatuva viivise. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: a) 16.08.2017 Coop Finants AS (endine Krediidipank Finants, edaspidi laenuandja) ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu nr L2700642517 (leping I) alusel sai kostja laenu 6817,71 eurot intressimääraga 14,90% aastas; - lepinguga I restruktureeriti varasematest lepingutest (L2700250336, L2700176313, L2700587342, L2700294295, L2700218637 ja L2700235924, edaspidi lepingud V-X) tulenevad võlgnevused; - laen tuli tagasi maksta osamaksete kaupa 60 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 200,83 eurot; - osamakse sisaldab laenu põhiosa tagasimakset, intressi makset ja haldustasu; - lepingutasuks leppisid poole kokku 15 eurot ja lepingu haldustasuks kuus 0,90 eurot; - kostja ei täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi korrektselt, laenuandja hoiatas kostjat 28.10.2018 lepingu ülesütlemisega ja ütles 28.11.2018 lepingu üles; - kostja võlgnevus lepingust I on kokku 6647,98 eurot, sh põhivõlg 6112,45 eurot, intress 499,70 eurot, haldustasu 3,60 eurot, viivis 7,23 eurot ja meeldetuletuskirjade tasu 25 eurot.
2(13)
b) 17.08.2016 poolte vahel sõlmitud sihtlaenulepingu nr L3700710875 (leping II) alusel sai kostja laenu 1200 eurot intressimääraga 19,90% aastas; - laen tuli tagastada osamaksete kaupa 60 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 32,88 eurot; - lepingutasuks leppisid poole kokku 35 eurot ja lepingu haldustasuks kuus 0,90 eurot; - kostja ei täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi korrektselt, laenuandja hoiatas kostjat 26.10.2018 lepingu ülesütlemisega ja ütles 27.11.2018 lepingu üles; - kostja võlgnevus lepingust II on kokku 957,20 eurot, sh põhivõlg 874,50 eurot, intress 57,70 eurot, haldustasu 3,60 eurot, viivis 1,40 eurot ja meeldetuletuskirjade tasu 20 eurot. c) 12.04.2016 poolte vahel sõlmitud sihtlaenulepingu nr L3700585738 (leping III) alusel sai kostja laenu 2000 eurot intressimääraga 19,90% aastas; - laen tuli tagastada osamaksete kaupa 24 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 41,76 eurot; - lepingutasuks leppisid poole kokku 35 eurot ja lepingu haldustasuks kuus 0,90 eurot; - kostja ei täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi korrektselt, laenuandja hoiatas kostjat 26.10.2018 lepingu ülesütlemisega ja ütles 27.11.2018 lepingu üles; - kostja võlgnevus lepingust II on kokku 684,96 eurot, sh põhivõlg 620,69 eurot, intress 35,60 eurot, haldustasu 3,60 eurot, viivis 5,07 eurot ja meeldetuletuskirjade tasu 20 eurot. d) 17.08.2016 poolte vahel sõlmitud sihtlaenulepingu nr L3700113304 (leping IV) alusel sai kostja laenu 3500 eurot intressimääraga 19,90% aastas; - laen tuli tagastada osamaksete kaupa 48 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 107,67 eurot; - lepingutasuks leppisid poole kokku 70 eurot ja lepingu haldustasuks kuus 0,90 eurot; - kostja ei täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi korrektselt, laenuandja hoiatas kostjat 26.10.2018 lepingu ülesütlemisega ja ütles 27.11.2018 lepingu üles; - kostja võlgnevus lepingust IV on kokku 124,25 eurot, sh põhivõlg 104,15 eurot, intress 1,78 eurot, haldustasu 0,90 eurot, viivis 7,42 eurot ja meeldetuletuskirjade tasu 10 eurot. Seoses nõude loovutamisega tõi hageja esile järgmised asjaolud: - laenuandja loovutas 28.11.2018 nõuete loovutamise lepinguga nõuded koos kõrvalkohustustega ja kõigi sellest tulenevate õigustega Intrum Justitia Debt Finance Ag-le; - Intrum Justitia Debt Finance AG volitatud esindajaks Eestis on Intrum Estonia AS; - teade nõude loovutamisest on kostjale saadetud ka 10.12.2018; Hageja palub lisaks eeltoodud võlgnevusele mõista kostjalt välja lepingutest tuleneva viivise peale lepingute ülesütlemist kuni hagi esitamise seisuga. Hageja on arvestanud viivist põhinõuetelt 7711,79 eurolt alates nõude lepingute ülesütlemise teatise järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni. Lisaks nõuab hageja kostjalt täiendavat viivist 7711,79 eurolt alates 29.08.2019 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja tugines nõude loovutamise osas järgmistele vastuväidetele: - hagejale ei ole loovutatud nõuet kostja vastu; - kostjale ei ole saadetud teadet, et nõue tema vastu oleks hagejale loovutatud; - 23.08.2019 loovutamisteade ei sisalda makserekvisiite, kuhu kostja oleks saanud oma väidetavaid kohustusi täita ning võlausaldaja sattus vastuvõtuviivitusse; - võlausaldajaks on märgitud Intrum Debt Finance AG, tasumist nõuti Intrum Estonia AS-le; - kostjale ei esitatud volikirja ega muud dokumenti, mis õigustaks maksete vastuvõtmist hageja poolt või õigust kostjale nõudeid esitada.
3(13)
Nõuetele esitas kostja järgmised üldisemad vastuväited: - nõue on ebaselge; - laenuandja on laenulepingute sõlmimisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet; - lepingu I alusel ei ole kostja lepingus kajastatud summa ulatuses laenu saanud ja see on rahatu; - lepinguga I hakati arvestama intressi ja viivist kostja varasemalt intressi- ja viivisevõlalt; - intress on valesti arvestatud; - intressimäär on lepingus avaldatud vaid aastamäärana, seega ei ole täidetud seadusest tulenev nõue viivise päevamäära avaldamise osas; - hagejal pole õigus nõuda sissenõudekulusid, lepingu- ja haldustasu; - lepingueelset teavet krediidikulukuse määra kohta kostja ei saanud. Kostja peab põhisummat ületavat nõudeosa oma kahjuks ning see summa tuleb tasaarvestada laenulepingust tekkinud või lepinguga kaasnenud kohustustega. Kostja on lepingu I täitmiseks tasunud kokku 829,81 eurot, lepingu II 671,12 eurot, lepingu III täitmiseks 1620,01 eurot ja lepingu IV täitmiseks 4448,31 eurot. Kui kohus nõustub, et kostjale ei tekkinud lepingu I alusel kohustusi, tuleb tehtud maksed arvestada teiste lepingute alusel tehtud makseteks. Samuti tuleb teistest lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks ümber arvestada lepingu I alusel tasutud põhiosa (laen 3500 eurot, saadud 3430 eurot) ületav summa, kui laen oli antud vastutustundetult või kostja nõude tasaarvestamise korral.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Seoses hageja õigusega esitada hagi tuvastas maakohus dokumentaalsete tõenditega, et nõue on hagejale loovutatud ja hageja esindajal olid volitused (TsÜS § 118 lg 1). Kostja ei ole väitnud, et ta pole 24.12.2018, 31.12.2018, 07.01.2019, 04.02.2019 ja 25.02.2019 kirju kätte saanud. Seega olid kostjale teada uue võlausaldaja kontaktandmeid ja makserekvisiidid. Vastutustundliku laenamise põhimõtte hindamisel viitas maakohus VÕS § 14 lg-s 2,§ 4034 lg 1 p-s 1, lg-tes 4 ja 10, KAVS § 49 lg-tes 1 ning 3, § 50 lg-s 1 sätestatule, samuti Riigikohtu praktikale tsiviilasjas nr 2-14-21710. Maakohus tuvastas seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmisega järgmised asjaolud: - kostja märkis enda igakuiseks netosissetulekuks 9500 eurot ja igakuisteks kohustusteks 0 eurot; - lepingute II-IV sõlmimise eelselt märkis kostja laenuandjale esitatud andmetes, et tema tööandjaks on Securitas Eesti AS ning et tema igakuisteks sissetulekuteks perioodil 09.06.2015 – 09.12.2015 on 2500 – 3000 eurot ja igakuisteks kohustusteks 700 – 1000 eurot kuus; - lepingu I sõlmimisel avaldas kostja, et tema igakuiseks netosissetulekuks on 9500 eurot ja igakuised kohustused puuduvad. - hageja pakkumistes sisalduvad numbrid kattuvad kostjaga sõlmitud laenulepingute numbritega; - pakkumistes on märgitud kostja nimi. Nimetatust järeldas maakohus, et kostja esitas hagejale oma sissetulekute kohta andmed. Maakohus ei pidanud usutavaks ega tõenäoliseks, et viidatud pakkumised on laenulepingute sõlmimiseks kostja nimel ja kostja asemel esitanud mõni teine isik.
4(13)
Kostja ei tõendanud, et tal olid laenulepingute sõlmimise ajal makseraskused või et kostja oleks laenuandjat oma makseraskustest teavitanud. Kostja ei ole kohtule selgitanud, millistest andmetest oleks laenuandja laenulepingute sõlmimisel pidanud kostja makseraskuste olemasolu järeldama. Hageja selgituste kohaselt puudusid laenulepingute sõlmimise ajal kehtivad maksehäired. Hageja 22.06.2020 vastusest nähtuvalt on hageja enne laenulepingute sõlmimist küsinud ja kontrollinud infot kostja tööandja, igakuise netosissetuleku ja igakuiste kohustuste suuruse kohta. Kui kostjal oli vaidlusaluste laenulepingute sõlmimise ajal kohustus laenuandjat teavitada, et tal oli kohustusi rohkem kui vahendeid oma kohustuste täitmiseks ja et tal võivad suure tõenäosusega laenulepingute täitmisel makseraskused tekkida. Kostja ei tõendanud, et ta on laenulepingute sõlmimisel laenuandjale edastanud andmed, mille põhjal võis laenuandja järeldada, et kostja majanduslik seisund ei võimalda tal uusi laenukohustusi võtta. Uute laenulepingute sõlmimisest üksteise järel saab järeldada kostja vajadust laenuks saadavate rahasummade järele, kuid mitte seda, et kostjal puuduvad võimalused laenu tagastamiseks osamaksetena laenulepingutes toodud perioodi jooksul. Valeandmeid esitanud laenutaotleja õigus nõuda vastutustundliku laenamise põhimõtte kui hageja lepingueelse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist võib olla VÕS § 101 lg 3 alusel osaliselt või ka täielikult välistatud. Seega kui laenusaaja väidab, et krediidiandja rikkus tema suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet, peab ta seda ka tõendama. Seoses valeandmete esitamisega ei ole kostjal õigust nõuda hagejalt kahju hüvitamist. Seetõttu ei hinnanud maakohus kostja väiteid talle kahju tekitamise kohta. Seoses nõuete restruktureerimisega tuvastas maakohus järgmised asjaolud: - lepingu I punktist 3.1 nähtuvalt on kostja taotlenud laenu 6817,71 eurot selleks, et laenu arvelt tasuda oma laenuandja ees olemasolev lepinguline kohustus 6802,71 eurot; - kostja avaldas soovi, et laenu väljamakse teostataks otse laenuandjale, ilma vahepealse laenu summa ülekandeta kostjale ja laenusummale lisataks lepingutasu summa. Seadus ei keela laenulepingute sõlmimist, millega refinantseeritakse laenusaaja varasemaid kohustusi. Kostja ei ole vaidlustanud lepingute V-X sõlmimist ega nimetatud lepingute alusel raha saamist. Võlgnetava laenu tasumise tähtaja edasilükkamist mõistliku intressi eest ei saa pidada tehingu tegemiseks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, samuti ei saa sellest järeldada, et poolte vastastikuste kohustuste väärtus oleks heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, mida nõuavad TsÜS § 86 lg 2 p-d 1 ja 2. Seega isegi kui hageja oli lepingu sõlmimisel teadlik kostja väidetavast raskest majanduslikust olukorrast, ei saa tehingut pidada heade kommete vastaseks. Andmed krediidi kulukuse määra kohta on toodud lepingu I juurde lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel punktis 3. Viidatud punktist nähtuvalt on krediidi kulukuse määr 28,02% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud kõik teadaolevad kulud, sealhulgas intressikulu ja ülejäänud krediidiga seotud kulud, mida laenusaaja on kohustatud maksma: krediidisumma 12 049,67 eurot, aastane intressimäär 14,90%, igakuine haldustasu 0,90 eurot ja ühekordne lepingutasu 15 eurot. Hageja on välja toonud andmed, millest nähtub, millised summad pidi kostja laenulepingute alusel tasuma, millised summad on kostja jätnud tasumata ja milliste nõuete katteks on kostja
5(13)
poolt tasutud summad arvestatud. Kostja on oma vastustes esitanud vastuväited hageja nõuete summadele ja arvestuskäikudele ning esitanud omapoolse nägemuse sellest, kuidas hageja oleks pidanud kostja arvates nõudesummasid arvestama, kuid viidatud vastuväidetest ei nähtu, et kostja poleks hagiavalduses esitatud nõude kujunemisest aru saanud. Hageja on 20.02.2020 vastuses selgitanud, et laenulepingutel on intress arvutatud laenusummalt, mitte laenujäägilt. Lepingu I punktist 5.1 nähtuvalt kohustus kostja tasuma laenu kogusummalt igakuiselt intressi lepingu punktis 2 nimetatud määras ja vastavalt maksegraafikule. Vastavalt punktile 5.2 on intressi arvestamise aluseks võetud tegelik päevade arv kuus ja 360-päevane aasta. Ka lepingute II-IV punktides 4.1 ja 4.2 sisalduvad vastavad kokkulepped. Eeltoodust tulenevalt on hageja intressinõuded põhjendatud. VÕS § 4031 lg 1 p-st 11 ei tulene hageja kohustust esitada kostjale enne lepingu sõlmimist andmed viivise aasta- ja päevamäära kohta laenulepingus. Lepingutest I-IV nähtuvalt on lepingutasu ja haldustasu laenu põhitingimusteks, mitte tüüptingimusteks. Laenulepingute allkirjastamisega on kostja väljendanud tahteavaldust sõlmida laenulepingud neis toodud tingimustel. Eeltoodust tulenevalt on hageja haldustasude ja lepingutasude nõuded põhjendatud. Maakohus viitas VÕS § 1132 lg-le 2. Kostja on sõlminud majandus- või kutsetegevuses tegutseva võlausaldajaga lepingud, milliseid ta ei ole nõuetekohaselt täitnud. Samuti pole poolte vahel vaidlust selle üle, et laenulepingud on üles öeldud. Seega on hagejal tulenevalt VÕS § 1132 lg 2 õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist. VÕS § 1132 hakkas kehtima 01.10.2015. Hageja on 22.06.2020 vastuses selgitanud, et lepingu I alusel saadetud meeldetuletuskirjade nõue tekkis alles alates 20.08.2018. Hageja on 22.06.2020 vastusele lisanud väljavõtte kostjale saadetust meeldetuletustest, millest nähtuvalt on kostja vähemalt ühele meeldetuletusele vastanud, teavitades hagejat oma haigestumisest ja rahalistest raskustest (tlk 145). Seega on hageja nõue sissenõudmiskulude osas põhjendatud. Meeldetuletuskirjade tasu on hageja nõudnud VÕS 1132 lg 1 alusel. Meeldetuletuskirjade tasu ja sissenõudmiskulude näol ei ole tegemist ühe ja sama nõudega. Kokkuvõttes oli hageja nõue põhjendatud ning kostjalt kuulus hageja kasuks väljamõistmisele 8414,39 eurot. Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Maakohus on väljunud nõude piiridest, mõistes kostjalt välja suurema summa, kui hageja hagi resolutsiooni p-s 2 taotles. Hageja ei esitanud hagi resolutsiooni p-s 3 viivisemäära ajaühikut ja kohus poleks hageja jooksva viivise nõuet pidanud rahuldama. Lisaks ei ole õige nõuda viivist võlgnevuse lõpliku tasumiseni, kui viivise arvestamine intressilt ja viiviselt ei ole lubatud.
6(13)
Juhul kui kohus siiski loeb 18.06.2020 loovutuse kehtivaks, on loovutus aset leidnud alles hagimenetluse ajal. Seega hagejal hagi esitamise ajal nõuet ei olnud ja hagi on esitatud alusetult. Selline hagi tuleb rahuldamata jätta. Kostja esitas 16.03.2020 algse võlausaldaja vastuse kostja varasema esindaja päringule hagi aluseks olevate lepingute kohta, milles algne võlausaldaja teatas hagi aluseks olevatest lepingutest tuleneva nõude loovutamisest hoopiski hageja esindajale – Intrum Estonia AS-le. Kohus ei ole sellele tõendile hinnangut andunud. Hagi oleks tulnud rahuldamata jätta. Kui kohus sellega ei nõustu, on nõude loovutamisest segase teatamisega algse võlausaldaja ja hageja poolt selline segadus tekitatud, et selle tõttu tuleks kõik menetluskulud hageja kanda jätta. Kostjale ei ole teatatud uue võlausaldaja kontonumbrit, kuhu kostja saaks võlga maksta. Ainsad tagajärge omavad loovutamise teated sisalduvad ülesütlemisteates. Sellega on kostja asetatud olukorda, kus kohustuse täitmine muutus kostja jaoks võimatuks. Võlausaldaja on sellega sattunud vastuvõtuviivitusse, mis välistab viivise nõude kostja vastu. Väär on kohtu seisukoht, et kostja ei ole väitnud, et ta pole 10.12.2018 loovutamise teadet kätte saanud. Kostja väitis juba hagivastuses, et loovutamisteateid pole talle saadetud, st kostja pole neid ka kätte saanud. Teadete saatmist pole hageja tõendanud. Teated on adresseeritud valele aadressile. Kõik muud kohtueelsed teated, millest kohtu arvates oleks kostja pidanud saama makserekvisiidid, on samuti adresseeritud valele aadressile, hageja pole tõendanud nende saatmist ega kostja poolt kättesaamist. Samuti on need anonüümsed, vormistatud volituseta ja võlausaldajaks mitte oleva isiku nimel. Kostja jääb varasemas menetluses toodud kõigi ülejäänud seisukohtade juurde. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. 11.01.2022 menetlusdokumendis loobus hageja oma nõudest 141,09 euro ulatuses.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, milles maakohus rahuldas hageja põhivõla nõude 2740 eurot ületavas osas, viivisenõude 330,68 eurot ületavas osas, edasiulatuva viivisenõude põhivõlalt selle suurust 2740 ületavas osas ja kõrvalnõuded, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, milles jätab hagi selles osas rahuldamata ning muudab menetluskulude jaotust vastavalt uuele hagi rahuldamise proportsioonile. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid ringkonnakohus muudab maakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
7.11.01.2022 menetlusdokumendis on hageja loobunud oma nõudest 141,09 euro ulatuses. Ringkonnakohus võtab nimetatud osas nõudest loobumise vastu ja lõpetab selles osas menetluse (TsMS § 428 lg 1 p 3 ja § 429 lg 1 alusel).
8.Hageja nõuab kostjalt kui laenusaajalt laenulepingujärgse võlgnevuse tasumist. Hageja nõue on kvalifitseeritav kohustuse täitmise nõudena VÕS § 108 lg 1 mõttes. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist. See nõue on kvalifitseeritav VÕS § 113 lg 1 ning tulevikku sunnatud nõude osas
7(13)
lisaks TsMS § 367 alusel. Kostja tasaarvestuse aluseks oleva kahju hüvitamise nõude õiguslik alus saaks olla VÕS § 115 lg 1. Väidetavalt rikutud kohustus on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohustus laenulepingu sõlmimisel. Olukorras, kus poolte nõuded on kattuvas osas tasaarvestatud, oleks hagi rahuldamata jätmise põhjus see, et hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud (VÕS § 186 p 2).
9.Õige on apellandi seisukoht, et hageja ei esitanud hagi resolutsiooni p-s 3 otseselt viivisemäära ajaühikut. Hagi nõudepunkti lõpuosast „alates 29.08.2019 kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni“ saab järeldada, et hageja pidas silmas aasta viivise määra. Viivise osas võtab ringkonnakohus seisukoha allpool. I
10.Ringkonnakohus analüüsib esmalt apellandi väiteid nõude loovutamise kohta.
10.1.Kohaldatavad normid on VÕS § 164 lg 1, § 168 lg 1 ja § 170. VÕS § 172 järgi võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud.
10.2.Kolleegium möönab, et hageja ei ole suutnud esitada enne kohtumenetlust kostjale korrektset nõude loovutamise teadet, eksides kord nõude saaja nimega, siis võlgniku nime ja isikukoodiga. Nii näiteks on lepingute I ja II 27.11.2018 ja 28.11.2018 ülesütlemis- ja nõude loovutusteadete (I kd, tl 10 pöördel ja tl 15) kohaselt nõuded loovutatud Intrum Justitia Debt Finance AG-le, mitte hagejale - Intrum Debt Finance AG-le. Ka hagiavalduse punktis 1.21 on hageja kinnitanud, et nõuded loovutati Intrum Justitia Debt Finance AG-le, mitte hagejale. 10.12.2018 loovutamisteade (õige hageja nimega) ei sisalda teadet lepingust I tulenevate nõuete kohta. 23.08.2019 teatise kohaselt on nõuded Q vastu lepingutest I-IV loovutatud hagejale. Siiski ei oma nimetatu määravat tähendust asja lahendamisel, kuna kostja pole väitnud, et tekkinud segadusest tulenevalt oleks ta täitnud nõuet senisele võlausaldajale. Kostja väide, et ta ei teadnud makserekvisiitide puudumise tõttu, kuhu võlga tasuda, ei anna alust jätta hagi sel põhjusel osaliselt rahuldamata. Kuigi sellest dokumendist ei nähtu, et loovutatud oleks ka nõue lepingust I, sai kostja seda teada hiljemalt menetluses esitatud teatisest. Hageja korrigeeris oma viga nõude saaja osas ja esitas 22.06.2020 menetlusdokumendiga korrektse nõude loovutamise teatise, mis on koostatud menetluse kestel (18.06.2020). 10.12.2018 nõude loovutamise teatisest (I kd, tl 23) nähtusid kostjale nõude omaniku pangarekvisiidid. Kostja pole täitnud lepingutest II-IV tulenevaid kohustusi ja pole täitnud lepingust I tulenevaid nõudeid ka vanale võlausaldajale, kelle rekvisiite ta teadis. Eeltoodud põhjustel on makseviivituses olnud kostja ja hagejal on õigus nõuda kostjalt ka viiviseid. Menetluskulude hageja kanda jätmine põhjustatud segadusest tulenevalt, ei ole seetõttu õigustatud.
10.3.Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja on andnud volituse Dagne Niidule kui Intrum Estonia AS-i töötajale, mitte kui eraisikule. II
11.Järgnevalt hindab ringkonnakohus, kas laenuleping I on rahatu, kuna selle alusel hageja kostjale raha ei laenanud.
8(13)
11.1.Hageja on selgitanud 22.06.2020 menetlusdokumendis, et leping I sõlmiti kuue varasema ja hagi aluseks mitteolevaks laenulepingust V-X tulenevate kohustuste refinantseerimiseks ja on esitanud nendest lepingutest tulenevate kohustuste võlgnevuse arvestuse (I kd, tl 144). Ringkonnakohus käsitab seda dokumenti hageja seletusena. Sellest nähtub, millises suuruses on olnud kostjal võlgnevus lepingute V-X alusel ja et võlgnevus on tekkinud haldustasu, intressi, põhiosa ja viivistasu lõikes kokku 6802,71 euro ulatuses. Nimetatu on iseenesest kooskõlas laenulepingu I (I kd, tl 7) p-s 3.1. märgituga, mille kohaselt võeti laen selleks, et laenu arvelt tasuda oma olemasolev lepinguline kohustus 6802,71 eurot, see maksti otse laenuandjale ja sellele lisati kostja soovil lepingutasu.
11.2.Selgitamaks, kas hageja nõue on kooskõlas VÕS § 113 lg-ga 6, andis ringkonnakohus hagejale tähtaja, et esitada selge arvestus varasemate laenulepingute järgse võla ja sellelt viivise arvestamise kohta laenulepingus I. 11.01.2022 esitas hageja korrigeeritud arvestuse laenulepingute V-X järgse põhivõla ja kõrvalnõuete kohta koos vastava tabeliga, mida ringkonnakohus käsitab hageja seletusena. Hageja tõi kokkuvõttes esile, et laenulepingute V-X tagastamata põhivõlgnevus on 6626,51 eurot, haldustasu 6,30 eurot, meeldetuletuskirjade tasu 25 eurot, lepingutasu 15 eurot, kokku 6672,81 eurot. Lepingu lõppemise seisuga oli kostja võlgnevus kokku 6506,89 eurot, millest tagastamata põhivõlg 5982,15 eurot, intress 489,06 eurot, haldustasu 3,60 eurot, viivis lepingu kehtivuse ajal 7,08 eurot ja meeldetuletuskirjade tasu 25 eurot.
11.3.Kostja tõi esile, et hageja pole tõendanud, et lepinguga I refinantseeriti lepingutest V-X tulenevat võlga. Hageja on toonud esile lepingute V-X täitmise kostja poolt ja võlaarvestuse. Kolleegiumi hinnangul ei piisa lihtsalt hagile vastuvaidlemisest, vaid kostja pidanuks tooma esile vastuväited ja põhistama, miks hageja poolt toodud arvestuskäik on vale. Alles seejärel saanuks hageja kostja vastuväited ümber lükata ja oma väiteid tõendada. Üksnes sellest, et kostja toob esile lepingute V-X alusel saadud ja tagasimakstud summad, hagile vastuvaidlemiseks ei piisa.
11.4.Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et maakohus tuvastas õigesti, et laenuleping I ei olnud rahatu. III
12.Kolleegium leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte hindamisel on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust.
12.1.Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja esitas oma sissetulekute ja kohustuste kohta andmed ise ja ei ole eluliselt usutav, et seda tegi keegi teine. Isegi kui laenuandja kasutas hilisemate laenulepingute sõlmimisel vananenud andmeid, olid need esitatud kostja poolt.
12.2.Samas ei nõustu kolleegium maakohtu lähenemisega, justkui täitnuks hageja vastutustundliku laenamise põhimõtet, usaldades kostja esitatud andmeid oma sissetuleku kohta. Selline tõlgendus on liiga kitsas. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine tähendab seda, et krediidiandja peab laenu andmise käigus koguma teavet tarbija krediidivõimelisuse kohta ja tema krediidivõimelisust hindama ning mitte sõlmima lepingut tarbijaga, kelle krediidivõimelisuses ta veendunud ei ole (VÕS § 4034 , laenulepingu III
9(13)
sõlmimise ajal VÕS § 4032). VÕS § 4034 lg 9 kohaselt peab krediidiandja tarbija krediidivõimekust kontrollima iga kord enne krediidisumma muutmist. Kuigi kostjal oli VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada hagejale laenu taotlemisel tõeseid andmeid ja hageja võis krediidiandjana sellest lähtuda, ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada. Kui krediidiandja seda ei tee, ei pööra see menetluses hea usu põhimõttest tulenevalt tõendamiskoormust ümber ja laenusaaja ei pea hakkama tõendama, et ta oli makseraskustes või tal puudusid märgitud suuruses sissetulekud. VÕS § § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama vaidluse korral krediidiandja.
12.3.Valeandmeid esitanud laenutaotleja õigus nõuda vastutustundliku laenamise põhimõtte kui hageja lepingueelse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist võib olla VÕS § 101 lg 3 alusel osaliselt või ka täielikult välistatud (vt RKTKo 2-14-21710/105 p 29.3), kuid praegusel juhul kolleegium VÕS § 101 lg 3 kohaldamiseks alust ei näe. Kostja on märkinud, et tal ei olnud hagis nõutud laenulepingute sõlmimise ajal sellist sissetulekut, mis võimaldanuks tal kohaselt täita lepingulisi kohustusi ja ta oli makseraskustes (kostja 20.11.2019 menetlusdokumendi p 6); laenuandja sõlmis lühikeste, kohati vähem kui 2-kuuliste ajavahemike järel uusi laenulepinguid kostjaga (kostja 16.03.2020 menetlusdokumendi p 2, tl 126 pöördel- 127). Hageja on esile toonud, et kostja oli võtnud juba enne laenulepingu I sõlmimist kuuel korral (laenulepingutega V-X) laenu, kuid ei suutnud neist laenulepingutest tulenevaid kohustusi täita; laenulepingutest tulenevate võlgade restruktureerimisel laenulepinguga I 2018. a märkis kostja igakuiseks netosissetulekuks Securitas Eesti AS-s 9500 eurot kuus ja igakuiste kohustuste puudumise. Juba nimetatud asjaolud pidanuks laenuandjas kahtluse äratama, kas kostja esitatud andmed oma sissetulekute kohta on eluliselt usutavad. Vähemalt varasematest laenulepingutest V-X tulenevad kohustused olid laenuandjale teada ja kostja väide kohustuste puudumise kohta ei saanud olla usutav. Laenulepingute II-IV sõlmimisel nähtus hageja väidete kohaselt (hageja 20.02.2020 menetlusdokumendi p 7, tl 76), et kostja igakuine sissetulek on 2500-3000 eurot ja kohustused 700-1000 eurot. Hageja väitel puudusid kostjal kehtivad maksehäired.
12.4.Kolleegium leiab, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis. Ringkonnakohus mõistab hageja esile toodut seoses maksehäirega viisil, et laenulepingute II-IV sõlmimise ajaks ei olnud kostja sattunud viivitusse laenulepingust I tuleneva nõudega. Kehtiva maksehäire puudumine lepingute II-IV sõlmimisel ei tähenda, et kostja suudab laenulepingutest tulenevaid kohustusi täita. Kolleegiumi hinnangul tulnuks laenuandjal kontrollida vähemalt kostja arveldusarvete väljavõtteid ning nõuda andmeid selle kohta ja kontrollida, mis töökohal kostja töötab ja kas tööandja on püsivalt võimeline sellist sissetulekut tagama (esmalt 9500 ja hiljem 2500 – 3000 eurot). Hageja pole isegi väitnud, et laenuandja nõudis kostjalt mingeid täiendavaid andmeid, kontrollis ja analüüsis kostja konto väljavõtteid, et hinnata kostja märgitud sissetulekute adekvaatsust ja püsivust ka tulevikus.
12.5.Laenulepingu III sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 4032 lg 1 kohaselt pidi krediidiandja omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Vajaduse korral tuli selleks küsida tarbijalt teavet ja 10(13)
kasutada asjakohaseid andmekogusid. Täpsemalt sätestas tarbija krediidivõimelisuse kontrollile ettenähtavad nõuded KAVS § 49. Seejuures pidi hageja KAVS § 50 lg 4 järgi kontrollima kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral kostja esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
13.Kolleegium leiab kokkuvõttes, et laenuandja rikkus laenulepingute I-IV sõlmimisel kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet.
13.1.Kehtiva VÕS § § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Põhjendamatu on seega hageja 09.02.2022 menetlusdokumendis esitatud õiguslik väide, et kostja ei vabane leppetrahvi ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõudest. Hageja on leidnud, et kostja ei vabane ka vara väärtuse vähenemisest tulenevast nõudest, aga sellist nõuet ei ole hageja esitanud, mistõttu ringkonnakohus seda ei analüüsi. Laenulepingu III sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 4032 ei sätestanud erinevalt VÕS § 4034 lg-st 7 selget tagajärge puhuks, kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet. Riigikohus on leidnud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte kui lepingueelse kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine (vt RKTKo nr 3‐2‐1‐89‐06 p 16). Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (mh viivis, leppetrahv, lepingu sõlmimise kulud) rahalist hüvitamist. Sellise kahju hüvitamise nõude saab tasaarvestada võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega (vt RKTKo nr 3‐2‐1‐136‐12 p 25). Põhjendamatu on hageja 09.02.2022 menetlusdokumendis esitatud õiguslik väide, et seoses nõude loovutamisega ei saa kostja kahju hüvitamise nõuet tasaarvestada hageja nõudega, kuna laenulepingut ei ole sõlminud kostjaga hageja. VÕS § 171 lg 1 kohaselt saab võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal.
13.2.Krediidiandja peab lepingutest I, II ja IV tulenevad tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Vaatamata sellele, et ringkonnakohus seda hagejalt palus, ei esitanud hageja kohtule uut tagasimaksete arvestust VÕS § 94 järgse intressimääraga. Seega lähtub ringkonnakohus sellest, et kostja kohustuseks lepingute I, II ja III alusel oli tasuda üksnes lepingujärgne põhivõlg.
13.3.Kostja esitas 20.11.2019 menetlusdokumendis tasaarvestuse avalduse ja tasaarvestas kõik oma kahju hüvitamise nõuded hageja vastu hageja nõuetega kostja vastu. Kostja peab põhisummat ületavat nõudeosa oma kahjuks ning palub selle tasaarvestada laenulepingust tekkinud või lepinguga kaasnenud kohustustega. Ringkonnakohus leiab, et seoses sellega on lepingu III puhul on kõik laenulepingu põhisummat ületavad kõrvalnõuded lõppenud seoses kostja tasaarvestusega.
11(13)
Samas, kuna kostja ei tuginenud maakohtus laenulepingute V-X puhul vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisele (vt 20.11.2019 menetlusdokumendi p 6), ei saa kohus kostja tasaarvestuse puhul arvestada apellatsioonimenetluses esitatud laenulepingutest V-X tulenevate väidetavate kahjunõuetega. Samal põhjusel jätab ringkonnakohus asja juurde võtmata apellatsioonimenetluses esitatud nende laenulepingutega seonduvaid asjaolusid tõendavad dokumendid (28.01.2022 menetlusdokumendi lisad 1-17, s.o konto väljavõtted laekumiste ja maksetega). Tegemist on uue asjaoluga, millega ringkonnakohus asja lahendamisel arvestada ei saa (TsMS § 652 lg 4).
13.4.Ringkonnakohus arvestab varasemate lepingute V-X puhul hageja poolt korrigeeritud võlajäägi suurusega 6506,89 eurot, mis kanti lepingu I koosseisu. Kostja on 20.11.2019 menetlusdokumendi p-s 7 esile toonud, et pärast lepingutasude mahaarvamist laenusummalt kanti temale lepingu II-IV alusel 1165 + 1960 + 3430 = 6555 eurot. Nimetatu on tõendatud konto väljavõtete ja maksekorraldusega (I kd, tl 56, 63 ja 64). Kostja on saanud hagejalt laenu hagis märgitud lepingute alusel (6506,89 + 6555) kokku 13 061,89 eurot.
13.5.Seega seadusest tulenevalt ja tasaarvestuse tulemusena on lõppenud hageja kõrvalnõuded (haldustasu, lepingutasu, meeldetuletuskirjade saatmise kulu, sissenõudmiskulu, intress ja viivis) laenulepingutest I-IV ning hagejal oli õigus nõuda kostjalt üksnes põhivõla tagastamist. Kostja on vaidlustamata asjaolude kohaselt tasunud laenulepingute I-IV täitmiseks 10 321,89 eurot (vt hageja 11.01.2022 menetlusdokumendi viimane lehekülg teine lõik, kostja 28.01.2022 menetlusdokumendi p 9). Kostja põhivõlg on seega 13 061,89 – 10 321,89 = 2740 eurot ja nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
13.6.Menetlusökonoomia kaalutlustel ei käsitle ringkonnakohus kostja väiteid selle kohta, et laenulepingud on VÕS § 4062 lg 1 järgi tühised krediidi kulukuse liigkõrge määra tõttu. Selle tagajärg on sama, mis on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel. Samal põhjusel puudub vajadus analüüsida kostja väiteid lepingutasu, haldustasu, meeldetuletuskirjade saatmise ja sissenõudmiskulude kohta. Kuna intressi ja viivise osas kohaldub VÕS § 94 järgne määr, ei analüüsi ringkonnakohus kostja väiteid seoses intressi vale arvestamisega.
14.Hageja nõuab kostjalt viivist laenulepingu I järgi alates 29.11.2018, laenulepingute II-IV järgi alates 28.11.2018, st pärast seda, kui hageja väidetavalt laenulepingud üles ütles.
14.1.Kuna hageja ei esitanud maksegraafikut VÕS § 94 järgse intressimääraga, ei ole võimalik tuvastada, kas lepingute ülesütlemise eeldused VÕS § 416 lg 1 järgi olid täidetud. Arvestades, et kostja on lepingu ülesütlemisele ja hageja nõudele vastu vaielnud, ei saa ülesütlemist lugeda kehtivaks. Seetõttu ei saa hageja nõuda kostjalt viivist lepingute I-IV järgi hagis taotletud viisil. Ülemakstud summad loeb ringkonnakohus (kuna hageja ei ole esile toonud, millise laenulepingu täitmiseks neid peaks lugema) laenulepingute I-IV täitmiseks põhiosas.
14.2.Hageja saab nõuda kostjalt viivise tasumist pärast viimase 17.08.2016 sõlmitud laenulepingu IV järgset maksetähtpäeva, st alates 17.08.2020. Arvestades põhivõla suurust 2740 eurot on hagejal õigus nõuda kostjalt ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks (18.02.2022) sissenõutavaks muutunud viivist arvestades viivitatud 551 päevaga 330,68 eurot (viivisekalkulaator.ee andmetel). Edasiulatuv viivis tuleb välja mõista põhisummalt 2740 eurolt
12(13)
alates 19.02.2022 kuni võlgnevuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras.
14.3.Maakohtu otsus tuleb põhivõla ja kõrvalkulude nõude seda ületavas osas tühistada ja jätta hagi tühistatud osas rahuldamata. Eeltoodud põhjusel ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata kostja väidet, et maakohus väljus nõude piiridest. IV
15.Järgnevalt otsustab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse.
15.1.Maakohus rahuldas hageja 9494,39 euro suuruse nõude, mille ringkonnakohus tühistab 6417,71 euro ulatuses. Hageja nõude rahuldamise ulatus on 32,40%. Seetõttu jäävad maakohtu menetluskulud 32,40% ulatuses kostja ja 67,60% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163 lg 1 ja loobutud nõude osas § 168 lg 4).
15.2.Kuna hageja pakkus ringkonnakohtu menetluses lähedases ulatuses ringkonnakohtu poolt rahuldatavale hagi ulatusele kompromissi (3498,11 eurot vs 3076,68 eurot), määrab kolleegium menetluskulude jaotuse viisil, et ringkonnakohtu menetluskulud jäävad 50% ulatuses hageja ja 50% ulatuses kostja kanda (TsMS 163 lg 2). Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks jätta kõik apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.
15.3.Kuivõrd maakohus poolte menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei saa ringkonnakohus kohaldada TsMS § 174 lõiget 5, mistõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus tervikuna kindlaks määrata TsMS § 174 lõike 4 järgi maakohtul (vt RKTKo 3-2-1-142-15 p 21). /allkirjastatud digitaalselt/
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.