Osaühing Aktiva Finants hagi N. L. vastu võla nõudes
Hagihind
5 324,29 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn); Hageja lepingulised esindajad: Anni Kennedy, Irina MetslerVerner, Alla Žulinskaja (Julianuse Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: N. L. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post: xxxx).
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Jätta Osaühing Aktiva Finants hagi N. L. vastu võla nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja Osaühing Aktiva Finants kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult
2-22-119172 või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Aktiva Finants esitas 31.05.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4 415,18 euro saamiseks. Kohus tegi 03.06.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 14.06.2022 aadressil xxxx. Võlgnik N. L. esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 01.07.2022 määrusega anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 28.07.2022 Harju Maakohtule hagi N. L. (kostja) vastu võla nõudes. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 2 871,11 eurot, intress 288,72 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1 934,77 eurot ja edasiulatuv viivis põhinõudelt summas 2 871,11 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 29.07.2022 kuni põhinõude täitmiseni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 01.08.2022 määrusega menetlusse. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja nr 2-22-119172 lihtmenetluses (kirjalikus menetluses), mille kohta on täpsemad selgitused antud 01.08.2022 kohtumääruses.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduse kohaselt kostja ja P OÜ sõlmisid 06.11.2017 lepingu nr xxxx, 08.01.2018 lepingu nr xxxx ning 29.01.2018 lepingu nr xxxx. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles P OÜ lepingud nr xxxx ja nr xxxx üles 25.11.2020 ning lepingu nr xxxx üles 28.11.2020. P OÜ loovutas 26.11.2020 ja 01.12.2020 hagejale eelpool nimetatud lepingutest tulenevad nõuded kostja vastu.
4.P OÜ ja kostja sõlmisid 06.11.2017 krediidikonto lepingu nr xxxx krediidilimiidiga 1 000 eurot. Kostja on võtnud välja krediiti kokku summas 3 380 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. 10.06.2020 leppisid lepingupooled kokku uues maksegraafikus laenusumma 989,31 euro tagastamiseks. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 3. osamaksest 10.09.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 5. osamakseni 10.11.2020 summas 47,25 (14,87+16,43+15,95) eurot. Kostja on 10.06.2020 kokkulepitud maksegraafiku alusel teinud makseid põhiosa katteks summas 29,33 eurot. Seega on kostjal lepingust nr xxxx tulenev põhiosa võlgnevus summas 959,98 (989,31-29,33) eurot.
5.P OÜ ja kostja sõlmisid 08.01.2018 krediidikonto lepingu nr xxxx krediidilimiidiga 1 000 eurot. Kostja on võtnud välja krediiti kokku summas 2 360 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. 10.06.2020 leppisid pooled kokku uues maksegraafikus laenusumma 982,84 euro tagastamiseks. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 3. osamaksest 10.09.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 5. osamakseni 10.11.2020 summas 46,96 (14,78 + 16,33 + 15,85) eurot. Kostja on 10.06.2020 kokkulepitud maksegraafiku alusel teinud makseid põhiosa katteks summas 29,16 eurot. Seega on kostjal lepingust nr xxxx tulenev põhiosa võlgnevus summas 953,68 eurot (982,84 - 29,16).
6.P OÜ ja kostja sõlmisid 29.01.2018 krediidikonto lepingu nr xxxx krediidilimiidiga 1 000 eurot. Kostja on võtnud välja krediiti kokku summas 3 400 eurot. Kostja kohustus krediiti tagastama kokku lepitud maksegraafiku alusel. 13.06.2020 leppisid pooled kokku uues maksegraafikus laenusumma 986,72 euro tagastamiseks. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 3. osamaksest 13.09.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 5. osamakseni 13.11.2020 summas 47,15 (14,84 + 16,40
2-22-119172 + 15,91) eurot. Kostja on 13.06.2020 kokkulepitud maksegraafiku alusel teinud makseid põhiosa katteks summas 29,27 eurot. Seega on kostjal lepingust nr xxxx tulenev põhiosa võlgnevus summas 957,45 eurot (986,72 - 29,27). Tulenevalt eeltoodust on kostjal kolmest lepingust tulenev põhiosa võlgnevus summas 2 871,11 eurot (959,98+953,68+957,45).
7.Krediidikonto lepingus nr xxxx leppisid pooled kokku intressimääras 40% aastas. Kostja kohustus intressi tasuma kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates
3.osamaksest 10.09.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 5. osamakseni 10.11.2020 summas 96,54 (33,06+31,50+31,98) eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on kostjal lepingust nr xxxx tulenev intressi võlgnevus summas 96,54 eurot. Krediidikonto lepingus nr xxxx leppisid pooled kokku intressimääras 41,17% aastas. Kostja kohustus intressi tasuma kokku lepitud maksegraafiku alusel Kostjal on intressi võlgnevus alates 3. osamaksest 10.09.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud
5.osamakseni 10.11.2020 summas 95,90 (32,84+31,29+31,77) eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on kostjal lepingust nr xxxx tulenev intressi võlgnevus summas 95,90 eurot. Krediidikonto lepingus nr xxxx leppisid pooled kokku intressimääras 40,02% aastas. Kostja kohustus intressi tasuma kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressi võlgnevus 3. osamaksest 13.09.2020 kuni ülesütlemisele eelnenud 5. osamakseni 13.11.2020 summas 96,28 (32,97+31,41+31,90) eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on kostjal lepingust nr xxxx tulenev intressi võlgnevus summas 96,28 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kostjal kolmest lepingust tulenev intressi võlgnevus summas 288,72 eurot (96,54+95,90+96,28).
8.Lepingu nr xxxx alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 959,98 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 26.11.2020, kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.07.2022 viivisemääras 40% aastas kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 641,58 eurot. Lepingu nr xxxx alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 953,68 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 26.11.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.07.2022 viivisemääras 41,17% aastas kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 656,07 eurot. Lepingu nr xxxx alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 957,45 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 29.11.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 28.07.2022 viivisemääras 40,02% aastas kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 637,12 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 29.07.2022 seadusjärgses viivisemääras 8% aastas.
9.Hageja 09.09.2022 täiendava seisukoha kohaselt krediidiandja on 06.11.2017, 08.01.2018 ning 29.01.2018 teostanud laenutaotlejale profiilianalüüsi ning hinnanud kliendiga seotud riske. Mh nähtub profiilianalüüsidelt, et kliendisuhte loomise kuupäevaks on 08.07.2016, s.o mh kuupäev, mil teostati isikusamasuse tuvastamine. Krediidiandja kontrollis avalikke andmebaase, maksehäireregistrit ning lisaks kontrollis kostja finantsseisu, sh sissetulekuid, väljaminekuid, võimalike täiturite areste või makseid teistele laenuandjatele jms kostja esitatud arvelduskonto väljavõttelt.
10.Lisaks peab KAVS § 10 lg 1 kohaselt krediidiandjal krediidiandjana tegutsemiseks olema tegevusluba. P OÜ-l on olemas tegevusluba ning ta allub otseselt Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Sellest tulenevalt on kõik krediidiandja sise-eeskirjad ja tarbija krediidivõimelisuse hindamise kriteeriumid, sh meetodid kooskõlas seadusega ja Finantsinspektsiooni väljastatud juhenditega. Finantsinspektsioon on välja andnud soovitusliku juhendi vastutustundliku laenamise nõuete kohta, mis kohaldub muuhulgas ka krediidiandjatele. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist edastanud kostjale Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe ja lepingueelse täiendava
2-22-119172 teabelehe, samuti lepingu põhitingimused, lepingu üldtingimused ja hinnakirja.
11.Kostja oma vastuses on pööranud tähelepanu asjaolule, et tarbijat aetakse võlgadesse. Hageja rõhutab, et finantskohustuse võtmine on ja saab olla ainult krediidivõtja enda otsustus ning kedagi laenama sundida ei ole võimalik. Finantsinspektsioon on juhendi punktis 6 sõnaselgelt väljendanud seisukohta, et krediidi võtmise otsustab tarbija, kes hindab krediidiandja poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal krediiditoote ja krediiditingimuste sobivust oma isikliku krediidihuvi, -vajaduse ja finantsolukorraga ning vastutab krediidilepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest.
12.Hagivastuses on kostja tunnistanud, et kostjal olid suured kohustused teiste võlausaldajate ees ja tal ei olnud piisavat sissetulekut nende täitmiseks. Kostja on sellise käitumisega läinud vastuollu VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega, mille kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kostja teades, et ta suuremate finantskohustuste võtmisel ei ole suuteline neid täitma, ei oleks tohtinud laenulepingut sõlmida. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel on krediidiandja arvesse võtnud kostja poolt esitatud krediiditaotluses esitatud teavet. Krediidivõimelisuse hindamise läbiviimise tulemusena selgus, et kostja igakuine netosissetulek on piisav krediiditaotluse rahuldamiseks ning samuti on kostja igakuised kohustused väiksemad, kui kostja igakuised sissetulekud. Kui kostja esitas krediiditaotluse esitamisel krediidiandjale ebaõigeid andmeid, ei saa krediidiandjale ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Krediidiandja ei saa eeldada, et tarbija poolt esitatud andmed ei ole õiged sh juhul kus tarbija kinnitab krediiditaotlust esitades et esitatud andmed on tõesed. Kui kostja soovib teadlikult krediidiandjat ehk teist lepingupoolt eksitada, rikub ta VÕS § 14 tulenevad nõudeid.
13.Laenuandja on teinud põhjaliku krediidihindamise, kus on lähtunud tema reaalsetest sissetulekutest ja väljaminekutest. Kostja maksevõimet analüüsiti laenuandja poolt ja laenuandja leidis, et kostja on võimeline laenulepingust tulenevaid kohustusi täitma ka olemasolevate kohustuste kõrvalt. Kui laenusaaja (kostja) väidab, et laenuandja rikkus tema suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet, peab ta seda ka tõendama. Kostja väited on tõendamata.
14.Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama igakuiselt osamaksena vastavalt laenulepingu maksegraafikule. Lepingu sõlmimisel ei olnud vastastikuste kohustuste tasakaal kostja jaoks oluline. Kostja oleks võinud võtta laenu ka mõnelt teiselt laenuandjalt, kuid kostja pidas laenu võtmisel oluliseks protsessi lihtsust ja kiirust.
15.Hageja on seisukohal, et hagis nõutud viivisemäär 40%, 41,17% ning 40,02% ei saa olla liiga suur ja viivise kokkulepe tüüptingimusena kostjat kahjustava iseloomu tõttu tühine, kuivõrd viivis on kooskõlas VÕS § 113 lõike 1 kolmanda lausega. Kokkulepe kohaldatava intressi- ja viivisemäära suhtes paikneb laenulepingu põhitingimustes, mida kostja sai lepingu sõlmimisel mõjutada ja mida ta aktsepteeris. Seega ei ole kokkulepe viivisemäära suhtes tüüptingimus, vaid kostjaga eraldi läbi räägitud.
16.Hageja esitas 05.10.2022 menetlusdokumendi, kus tõi esile, et lepingu nr xxxx täitmiseks on kostja teostanud tagasimakseid kogusummas 3361,48 eurot, lepingu nr xxxx täitmiseks tagasimakseid kogusummas 2139,09 eurot ning lepingu nr xxxx täitmiseks tagasimakseid kogusummas 3185,56 eurot. Hageja esitas kohtule tagasimaksete jaotuse intressimääraga 0% aastas.
2-22-119172
KOSTJA VASTUVÄITED
17.Kostja esitas 29.08.2022 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt ei ole kostja nõus hagi nõude sisuga. P OÜ sõlmis tarbijakrediidilepingu 06.11.2017 kontrollimata kliendi sissetulekut ja olemasolevaid finantskohustusi. Samuti kontrollimata kliendi sissetulekuid olid sõlmitud ka järgmised lepingud 08.01.2018 ja 29.01.2018. Kostja ei saanud tasuda võetud kohustusi, kuna tema ainsaks sissetulekuks oli ja on ainult pension ja koristaja palk. Samuti oli näha kliendi käitumist, et uue laenuga klient tasus vanu kohustusi. Sellel ajal kui kostja taotles laenu, olid tal juba laenukohustused B AS, T AS ja F AS ees, kokku summale ca üle 4 000 eurot. Eelnimetatud laenukohustused on nähtavad kostja pangakonto väljavõttest. Kostja sissetulek ei võimaldanud talle laenu anda ning kostjal tasuda võetud kohustust. Vastavalt krediidiandja seadusele pidi hageja kontrollima hoolega, kas laenuvõtja saab tasuda antud laenu. Dokumentide lisas puuduvad vastavad paberid. P OÜ rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundlik laenuandja oleks koheselt antud juhtumi hinnanud tõsiselt ning ei viiks antud olukorrani, lubades väljastada laenu meeletu suure summa peale.
18.P OÜ on aga sõlminud kostjaga lisalepinguid, suurendades tarbija võlgnevuse kohustust veel suurema intressiga (esialgne laen oli 40% intressi aastas, järgmine laen juba 41,17% intressiga, kolmanda laenu intressimääraks 40,02%). Samuti on kulukuse määr igas lepingus võrdne.
19.Kostja ei saa nõustuda hageja poolt esitatud nõude summadega, kuna puudub informatsioon ja puuduvad andmed kostja poolt teostatud maksete kohta ning kuhu need maksed on läinud ja mida nende eest laenuandja on tasutuks arvestanud. Samuti on arusaamatu, kui laenuleping oli sõlmitud 1 000 euro peale, kuidas oli kostjal võimalik välja võtta leping nr 1 puhul 3 380 eurot, leping nr 2 puhul 2 360 eurot, leping nr 3 puhul 3 400 eurot.
20.Kostja leiab, et vastavalt VÕS § 113 loetakse viivisemääraks kas VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas, või lepinguga ette nähtud kõrgem intressimäär. Hagejaga nõuab kostjalt viivisemäära 0,11% päevas, mis ületab peaaegu viiekordset seadusjärgset viivisemäära. Seega sellist selgelt ülemäärast ja kostjat ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära tuleb pidada tühiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
22.Hageja tugineb hagiavalduses asjaolule, et kostja ja P OÜ (hageja õiguseelneja) sõlmisid 06.11.2017 krediidikonto lepingu nr xxxx, mille järgi on kostja võtnud välja krediiti kogusummas 3 380 eurot; 08.01.2018 lepingu nr xxxx, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti kogusummas
2-22-119172 2 360 eurot; 29.01.2018 krediidikonto lepingu nr xxxx, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti kogusummas 3 400 eurot. Hageja väitel on kostjal eelnimetatud lepingutest tulenev põhivõlgnevus summas 2 871,11 eurot, intressivõlgnevus 288,72 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevus summas 1 934,77 eurot. Samuti väidab hageja, et on omandanud eelnimetatud lepingutest tulenevad nõuded P OÜ ́lt.
23.Pooled vaidlevad selle üle, kas õiguseelneja P OÜ järgis 06.11.2017 krediidikonto lepingu nr xxxx, 08.01.2018 lepingu nr xxxx ja 29.01.2018 lepingu nr xxxx sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet või esineb tarbijakrediidilepingu(te) osalise tühisuse alus ning kas hagejal on õigus nõuda eelnevate lepingute alusel kostjalt põhinõuet, intressi sissenõutavaks muutunud viivist ja edasiulatuvat viivist.
24.Kohtu hinnangul vastavad P OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingud tarbijakrediidi tunnustele VÕS § 402 lg 1 tähenduses. VÕS § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. P OÜ on andnud kostjale krediiti ning kostja oli kohustatud tagastama krediidiandjale krediiti ja sellelt arvestatud intressi poolte sõlmitud maksegraafiku järgi (dtl 3298). Hageja nõuded võiksid kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1, TsMS § 367 alusel. Põhivõlgnevuse, intressi ja viivise nõude rahuldamiseks peavad esinema järgmised eeldused: kehtiv leping, lepingus sisalduv kokkulepe põhivõlgnevuse, intressi ja viivise maksmiseks (hagis nõutud määras ja ulatuses), kostja-poolne lepingu rikkumine, kostja vastutus rikkumise eest, hagis nõutud ulatuses täitmist välistavate kostja vastuväidete puudumine või nende alusetus.
25.Kostja ei ole lepingute sõlmimisele ega nõuete loovutamisele vastu vaielnud, mistõttu kohus lähtub sellest, et kostja ja P OÜ vahel on sõlmitud leping nr xxxx, nr xxxx ja xxxx ning hageja on omandanud nõude loovutamise teel eelnimetatud lepingutest tulenevad õigused ja kohustused. Kohus loeb hageja poolt kohtule esitatud dokumentaalse tõendi alusel tuvastatuks, et 06.11.2017 lepingus nr xxxx ja selle 15.04.2018, 28.04.2018, 29.04.2018, 01.05.2018, 05.06.2018, 05.09.2018, 11.09.2018, 14.11.2018, 05.12.2018, 06.12.2018, 09.04.2019, 21.05.2019, 05.02.2020, 11.02.2020, 05.03.2020, 10.04.2020, 13.04.2020, 10.06.2020 lisakokkulepetes leppisid P OÜ ja kostja krediidi väljastamises kogusummas 3 380 eurot ning intressimääras 40% aastas (dtl 32-52). Kostja kohustus krediiti ja sellelt arvestatud intressi tasuma lepingu(te) lisaks oleva maksegraafiku järgi. Kohus loeb dokumentaalse tõendi alusel tuvastatuks, et 08.01.2018 lepingus nr xxxx ja selle 13.01.2018, 23.01.2018, 27.01.2018, 13.02.2018, 14.05.2018, 29.05.2018, 14.11.2018, 05.12.2018, 06.12.2018, 09.04.2019, 12.02.2020, 18.02.2020, 20.02.2020, 05.03.2020, 10.04.2020, 10.06.2020 lisakokkulepetes leppisid P OÜ ja kostja krediidi väljastamises kogusummas 2 360 eurot ning intressimääras 41,17% aastas (dtl 55-74). Kostja kohustus krediiti ja sellelt arvestatud intressi tasuma lepingu(te) lisaks oleva maksegraafiku järgi. Kohus loeb dokumentaalse tõendi alusel tuvastatuks, et 29.01.2018 lepingus nr xxxx ja selle 02.02.2018, 08.02.2018, 13.02.2018, 21.02.2018, 28.04.2018, 29.04.2018, 01.05.2018, 14.05.2018, 31.05.2018, 05.09.2018, 19.09.2018, 14.11.2018, 21.01.2019, 23.05.2019, 12.02.2020, 26.02.2020, 05.03.2020, 06.03.2020, 13.04.2020, 13.06.2020 lisakokkulepetes leppisid P OÜ ja kostja krediidi väljastamises kogusummas 3 400 eurot ja intressimääras 40,02% aastas (dtl 75-98).
26.Hageja väitel rikkus kostja lepingute nr xxxx ja nr xxxx 10.06.2020 lisakokkuleppes sõlmitud maksegraafikut alates 3 osamaksest 10.09.2020, mistõttu ütles P OÜ eelnimetatud lepingud 25.11.2020 erakorraliselt üles. Samuti tugineb hageja asjaolule, et kostja rikkus lepingu nr xxxx 13.06.2020 lisakokkuleppes sõlmitud maksegraafikut alates 3. osamaksest 13.09.2020, mistõttu ütles P OÜ eelnimetatud lepingu 28.11.2020 erakorraliselt üles. Kostja vastuväite kohaselt P OÜ rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet nii 06.11.2017, 08.01.2018 kui 29.01.2018 lepingu
2-22-119172 sõlmimisel. Kostja väitel ei saanud ta tasuda võetud kohustusi, kuna tema ainsaks sissetulekuks oli ja on ainult pension ja koristaja palk, uue laenuga klient tasus vanu kohustusi. Sellel ajal kui kostja taotles laenu, olid tal juba laenukohustused B AS, T AS ja F AS ees, kokku summale ca üle 4 000 eurot. Eelnimetatud laenukohustused on kostja väitel nähtavad kostja pangakonto väljavõttest. Kostja sissetulek ei võimaldanud talle laenu anda ning kostjal tasuda võetud kohustust. Hageja väitel laenuandja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja jõudnud positiivse otsuseni. Hageja tõi esile, et krediidiandja kontrollis avalikke andmebaase, maksehäireregistrit ning kostja finantsseisu, sh sissetulekuid, väljaminekuid, võimalike täiturite areste või makseid teistele laenuandjatele jms kostja esitatud arvelduskonto väljavõttelt.
27.Kohtule nähtub, et vaidlusalused lepingud sõlmiti 06.11.2017, 08.01.2018 ja 29.01.2018. Sõlmitud laenulepingute ajal kehtinud ja praegu kehtiva VÕS § 4034 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
28.Vastavalt VÕS § 4034 lõikele 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Kuigi hageja leidis ekslikult, et laenuvõtjast kostja peaks tõendama, et laenuandja rikkus tema suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet, on hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks esitanud kohtule järgmised dokumentaalsed tõendid: krediidianalüüsi väljavõte, isikusamasuse tuvastamise ankeet, Finantsinspektsiooni soovitusliku juhend ja lepingueelne teave (dtl 154-303). P OÜ krediidianalüüsi väljavõttest selgub, et 06.11.2017 lepingu nr xxxx sõlmimiseks kostja poolt krediidiandjale esitatud taotluse järgi oli kostja sissetulekuks töötasu 450 eurot ja sotsiaaltoetused 500 eurot ning väljaminekuteks finantskohustuse näol 246,07 eurot (dtl 154-155). Samast tõendist nähtub kohtule, et krediidiandja ei teinud päringut pensioniregistrisse ega kinnisvararegistrisse (dtl 156). Väljavõttest nähtub kohtule ka see, et kostjal oli sama krediidiandja juures 3 kehtivat laenulepingut (dtl 156) ning krediidiandjaga sõlmitud laenulepingu(te) jäägi suurus 06.11.2017 taotluse esitamise seisuga oli 752,19 eurot (dtl 154). Kohtule ei nähtu, et krediidiandja oleks laenuotsuse tegemisel arvestanud kostja olemasolevaid kohustusi krediidiandja enda ees, kuivõrd finantskohustustena on märgitud Smsmoney, Smsraha ja muud kohustused (järelmaks ja väikelaen) (dtl 155). Kostja väitel olid tal laenukohustused B AS, T AS ja F AS ees, kokku summale ca üle 4 000 eurot. Eelnimetatud laenukohustused on kostja väitel nähtavad kostja pangakonto väljavõttest. Kostja väitel tasus ta uue laenuga vanu kohustusi. Hageja väitel on krediidiandja teostanud kostja pangakonto väljavõtte analüüsi. Hageja ei ole kohtule kostja pangakonto väljavõtet esitanud, mistõttu jääb eelnimetatud hageja väide paljasõnaliseks. Samuti on tõendamata hageja väide, et krediidiandja kontrollis enne 06.11.2017 tarbijakrediidilepingu sõlmimist avalikke andmebaase, maksehäireregistrit, kostja finantsseisu, võimalike täiturite areste
2-22-119172 või makseid teistele laenuandjatele. Käesoleva tsiviilasja materjalides puuduvad tõendid eelnimetatud päringute kohta.
29.Kohtu hinnangul ei tõenda vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist isikusamasuse tuvastamise ankeet (dtl 257-258), Finantsinspektsiooni soovituslik juhend (259-275), lepingueelse teabe saatmine kostjale (dtl 278-303). Kostja isikusamasuse tuvastamise ankeet võib tõendada üksnes seda, et krediidiandja on tuvastanud laenutaotleja isiku. Eelnimetatud asjaolu ei ole aga käesolevas tsiviilasjas vaidluse all. Finantsinspektsiooni soovituslik juhend annab ülevaate reeglitest, mille järgimist Finantsinspektsioon turuosalistelt (krediidiasutused ja krediidiandjad) ootab ning vajadusel kontrollib. Käesoleval juhul ei ole eelnimetatud asjaolu vaidluse esemeks. Samuti ei ole vaidluse all küsimus, kas krediidiandja on saatnud kostjale enne lepingu sõlmimist lepingueelse teabe.
30.Käesoleval juhul on hageja esitanud kohtule üksnes kostja poolt täidetud küsimustiku, millest nähtub kostja sissetulek ja finantskohustused. Kuigi eelnimetatud asjaolud on asjakohased kostja krediidivõime hindamisel, ei ole need siiski piisavad. Ainuüksi asjaolu, et laenutaotleja enda väitel on tema majapidamiskulud 0 eurot, peaks tekitama krediidiandjas kahtlust, kas isik on krediidivõimeline. Kostja puudulikule krediidivõimele viitab ka asjaolu, et kostja on märkinud enda sissetuleku allikaks mh sotsiaaltoetused („posobie i socialnie viplati“) (dtl 154). Kohtu hinnangul on üldteada asjaolu, et sotsiaaltoetust makstakse isikule, kellel on raskusi toimetulekuga (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 17.06.2022 tsiviilasja nr 2-21-125271 otsuse p 8). VÕS § 4034 lg 1 p 1 kohaselt pidi krediidiandja omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Kohtu hinnangul kostja täidetud küsimustik, millest nähtub üksnes kostja igakuiste püsikohustuste suurus, ei ole ilmselgelt piisav KAVS § 49 korras krediidivõime hindamiseks. Krediidiandja oleks pidanud minimaalselt nõudma kostjalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata kostja krediidivõimet. Käesolevas asjas ei ole hageja seega tõendanud, et krediidiandja oleks üldse enne vaidlusaluse lepingu sõlmimist kostja krediidivõimet kontrollinud, mistõttu saab teha järelduse, et krediidiandja rikkus 06.11.2017 lepingu nr xxxx sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.
31.P OÜ krediidianalüüsi väljavõttest selgub, et 08.01.2018 lepingu nr xxxx sõlmimisel kostja poolt krediidiandjale esitatud taotluse järgi oli kostja sissetulekuks töötasu 350 eurot ja pension 400 eurot ning väljaminekuteks finantskohustuse näol 346,18 eurot (dtl 170-171). Samas tõendist nähtub, et kostja kehtiv laenujäägi suurus krediidiandja ees oli 08.01.2018 laenutaotluse esitamise seisuga 1 460,52 eurot (dtl 170). Otsuse tegemise aluseks olevate päringute juures on viidatud detsember 2019, jaanuar 2020, veebruar 2020, märts 2020, aprill 2020, mai 2020 tulude ja kulude kogusummale (dtl 172). Kuivõrd laenuleping oli sõlmitud 08.01.2018, siis formaalloogiliselt ei saanud krediidiandja hinnata 08.01.2018 lepingu sõlmimisel kostja 2019-2020 tulude ja kulude infot, mistõttu ei ole hageja tõendanud ka 08.01.2018 lepingu sõlmimisel mistahes päringute tegemist. Laenuotsuse tegemisel on krediidiandja arvestanud, et kostja töötasu on 555,96 eurot, finantskohustuste maht 1 491,53 eurot, majapidamiskulud 150 eurot ning kostja kliendireserv negatiivne ehk – 1 134,08 eurot (dtl 173). Seega olukorras, kus krediidiandja on ise leidnud, et kostja on selgelt krediidivõimetu (kostja sissetulekud on 555,96 eurot ning igakuised kohustused ilma uue laenukohustuseta 1 491,53 eurot), tegi kostja positiivse laenuotsuse limiidiga 1 000 eurot. Kohus loeb tuvastatuks, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet ka 08.01.2018 lepingu nr xxxx sõlmimisel.
32.P OÜ krediidianalüüsi väljavõttest selgub, et 29.01.2018 lepingu nr xxxx sõlmimiseks kostja poolt krediidiandjale esitatud taotluse järgi oli kostja sissetulekuks töötasu 480 eurot ning väljaminekuteks finantskohustuse näol 247,13 eurot (dtl 186-187). Samuti nähtub krediidiandja väljavõttest, et laenutaotluse esitamise hetkel oli kostjal krediidiandja ees laenukohustusi summas
2-22-119172 2 456,26 eurot (dtl 186). Krediidiandja on laenuotsuse tegemisel arvestanud kostja sissetulekutest maha finantskohustused 247,13 eurot, minimaalsed majapidamiskulud 150 eurot, taotletava laenu osamakse 47,56 eurot ning leidnud, et kostja on krediidivõimeline, kuivõrd kostjale jääb pärast eelnimetatud mahaarvamist kätte 35,31 eurot (dtl 188). Kohtule ei nähtu, et krediidiandja oleks arvesse võtnud kostja kehtivaid rahalisi kohustusi krediidiandja eest summas 2 456,26 eurot, samuti ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid mistahes päringute kohta, sh kostja pangakonto väljavõtet. Olukorras, kus krediidiandja leidis kostjaga 08.01.2018 lepingu xxxx sõlmimisel, et kostja kliendireserv on negatiivne (-1 134,08 eurot), siis 29.01.2018 krediidivõimelisuse hindamisel leidis krediidiandja, et kostja 270 euro võrra kahanenud sissetuleku juures (750-480) on kostja finantsseisund, s.t kliendireserv paranenud 1169,39 euro võrra (1134,08 eurot + 35,31 eurot). Samast tõendist nähtub kohtule, et krediidiandja ei teinud päringut pensioniregistrisse ega kinnisvararegistrisse (dtl 188). Samuti ei esitanud hageja kohtule kostja pangakonto väljavõtet. Kohtu hinnangul on krediidiandja rikkunud 29.01.2018 lepingu nr xxxx sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja ei ole tõendanud, et laenuandja oli laenu väljastades veendunud, et kostja puhul on tegemist krediidivõimelise isikuga. Krediidiandja ei arvestanud 29.01.2018 laenuotsuse tegemisel 08.01.2018 kogutud andmeid kostja kehtivate finantskohustuste kohta, mistõttu hindas krediidiandja kostja krediidivõimelisust valesti.
33.Kohtu hinnangul on põhjendatud ka kostja tähelepanek seoses sellega, et vaidlusalused lepingud olid sõlmitud krediidilimiidiga 1 000 eurot, kuid krediidiandja võimaldas kostjale 06.11.2017 krediidikonto lepingu nr xxxx järgi laenu 3 380 euro ulatuses, 08.01.2018 krediidikonto lepingu nr xxxx järgi laenu 2 360 euro ulatuses ning 29.01.2018 krediidikonto lepingu nr xxxx järgi laenu 3 400 eurot. Seda enam on põhjendatud kostja väide, et täiendava laenu võtmisel tasus kostja eelnevalt sissenõutavaks muutunud kohustusi ehk sisuliselt refinantseeris laenulepinguid. VÕS § 4034 lg 9 järgi tuleb hinnata tarbija krediidivõimelisust iga kord, kui lepitakse kokku krediidisumma või krediidi ülempiiri suurendamises. Hageja ei ole käesoleval juhul tõendanud VÕS § 4034 lg 9 nõuete järgimise kohta laenulimiidi suurendamisel.
34.Hageja tõi 09.09.2022 menetlusdokumendi p-s 13 esile, et kostja on hagivastuses tunnistanud, et tal olid suured kohustused teiste võlausaldajate ees ja tal ei olnud piisavat sissetulekut nende täitmiseks. Hageja hinnangul on kostja läinud vastuollu VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega, mille kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kohus eelnimetatud hageja seisukohaga ei nõustu. VÕS § 14 lg 1 teise lause järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, ei tähenda seda, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada. Kui krediidiandja seda ei tee, ei pööra see menetluses hea usu põhimõttest tulenevalt tõendamiskoormust ümber ja laenusaaja ei pea hakkama tõendama, et ta oli makseraskustes või tal puudusid märgitud suuruses sissetulekud. VÕS § § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama vaidluse korral krediidiandja (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 18.02.2022 tsiviilasja nr 2-19-12854 otsuse p 12.2). Käesoleval juhul selgub hageja enda väidetest, et krediidiandja võimaldas kostjale laenu enam kui esialgselt kokkulepitud 1 000 eurot, jättes seejuures kostja krediidivõimelisust krediidilimiidi suurendamisel nõuetekohaselt kontrollimata ning ka olukorras, kus krediidiandja tuvastas 08.01.2018 lepingu nr xxxx sõlmimisel, et kostja kohustused oluliselt ületavad hageja sissetulekuid, väljastas kostjale uue laenu. Kohus leiab kokkuvõttes, et krediidiandja rikkus vastutustundlikku laenamise põhimõtet vaidlusaluste lepingute sõlmimisel ja sõlmitud lepingute krediidilimiidi suurendamisel.
35.Vaidlusaluste lepingute sõlmimisel kehtinud VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud
2-22-119172 tasude osas (nt lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise kohustusest. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud krediidiandjale valeandmeid või jätnud nõutud andmed esitamata. Hageja on küll viidanud sellele, et kui kostja soovib teadlikult krediidiandjat ehk teist lepingupoolt eksitada, rikub ta VÕS § 14 tulenevad nõudeid, kuid hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, mille kostja esitamata jättis või miks olid esitatud andmed valed.
36.VÕS §-st 94 tulenev Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär alates 01.07.2017 laenulepingute sõlmimisest on 0,00%, seega tuleb kohtu hinnangul 06.11.2017, 08.01.2018 ja 29.01.2018 sõlmitud lepingutele kohaldada intressimäära 0,00%, mistõttu ei saa kostjalt intressi välja mõista. Kohus jätab hageja intressinõude summas 288,72 eurot rahuldamata.
37.Kuivõrd hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist, tuleb asja lahendamiseks tuvastada kui suure summa krediidiandja kostjale vaidlusaluste laenulepingute järgi laenas ja kui suure summa on kostja tagasi maksnud. Hageja väitel krediidikonto lepingu nr xxxx järgi oli krediidiandja andnud kostjale laenu kogusummas 3 380 eurot. Kostja ei ole eelnimetatud asjaolule vastuväiteid esitanud. Hageja väitel tegi kostja lepingu nr xxxx täitmiseks tagasimakseid kogusummas 3 361,48 eurot, millest on hageja tagasimaksete jaotuses intressimääraga 0% aastas arvestanud põhiosa katteks 3 350,83 eurot, viivise katteks 0,21 eurosenti, 5 eurot meeldetuletuskirja katteks ning 8,14 eurot pangalingi komisjonitasu katteks (dtl 326-327). Kostja ei ole tagasimaksetele 3 360,97 euro ulatuses vastuväiteid esitanud (dtl 322), mistõttu loeb kohus tuvastatuks, et kostja on teinud lepingu nr xxxx täitmiseks tagasimakseid hageja poolt esile toodud suuremas 3 361,48 euro ulatuses. Riigikohus on tsiviilasja nr 2-14-21710 otsuse p-des 44 ja 45 selgitanud, et VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kui lepingueelse kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise eesmärgiks on VÕS § 127 lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks lepingut sõlminud, ehk nn negatiivse huvi või usalduskahju hüvitamine (vt ka Riigikohtu 15. jaanuari 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-06, p 16). Kooskõlas kohustuse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) tähendab see kõigi krediidist tekkinud negatiivsete tagajärgede (mh viivis, leppetrahv, lepingu sõlmimise kulud) rahalist hüvitamist. Kohtu hinnangul puudub hagejal seega õigus arvestada kostja poolt tasutud summadest maha 8,14 eurot krediidiandja pangalingi komisjonitasu katteks.
38.Hageja poolt kohtule esitatud maksete uuest arvestusest ei selgu lepingu nr xxxx igakuise osamakse minimaalne suurus (dtl 326-327). Seega lähtub kohus sellest, et lepingu ja selle lisakokkulepete järgi tuli kostjal tasuda laenumakseid alates 10.12.2017 kuni 10.06.2023 ehk kokku tuli kostjal tasuda 67 osamakset iga kuu 10.-ndal päeval. Jagades laenusumma 3 380 eurot 67 kuuga, on igakuulise osamakse suurus ümardatuna 50,45 eurot. Krediidiandja ütles lepingu üles 25.11.2020 (dtl 108). Selleks ajaks oleks kostja pidanud tasuma krediidiandjale 36 osamakset kogusummas 1 816,20 eurot. Kostja tegi enne lepingu ülesütlemist perioodil 11.12.201707.08.2020 makseid kogusummas 3 361,48 euro ulatuses (dtl 330-332), seega ei olnud krediidiandjal lepingu ülesütlemise alust. Samuti ei nähtu kohtule, et hageja esitatud uue arvestuse järgi oleks kostja mistahes osamakse tasumisega viivituses (hageja ei ole minimaalset osamakse suurust määranud), mistõttu puudub hagejal õigus arvestada kostja poolt tasutud summadest maha viivise katteks 0,21 eurosenti ja 5 eurot meeldetuletuskirja katteks. Käesoleva otsuse tegemise ajaks pidi kostja tasuma 59 osamakset kogusummas 2 976,55 eurot, kostja on tasunud 3 361,48 eurot, mistõttu ei ole hageja põhivõlgnevuse nõue krediidikonto lepingu nr xxxx järgi summas
2-22-119172 959,98 põhjendatud ning kohus jätab selle rahuldamata.
39.Hageja väitel krediidikonto lepingu nr xxxx järgi oli krediidiandja andnud kostjale laenu kogusummas 2 360 eurot. Hageja väitel tegi kostja lepingu nr xxxx täitmiseks tagasimakseid kogusummas 2139,09 eurot. Kostja ei ole eelnimetatud asjaoludele vastu vaielnud (dtl 322). Hageja on tagasimaksete jaotuses intressimääraga 0% aastas arvestanud 2 127,85 eurot põhiosa katteks, 0,18 eurosenti viivise katteks, 6,06 eurot pangalingi komisjonitasu katteks ja 5 eurot meeldetuletustasu katteks. Tulenevalt VÕS § 4034 lõikest 7 ja Riigikohtu selgitustest tsiviilasja nr 3-2-1-89-06 p-s 16 puudub kohtu hinnangul hagejal õigus arvestada kostja poolt lepingu nr xxxx täitmiseks tehtud tagasimaksete summast maha 6,06 eurot pangalingi komisjoni katteks. Hageja poolt kohtule esitatud tagasimaksete uuest arvestusest ei selgu igakuise osamakse minimaalne suurus (dtl 327). Seega lähtub kohus sellest, et lepingu ja selle lisakokkulepete järgi tuli kostjal tasuda laenumakseid alates 10.02.2018 kuni 10.06.2023 ehk kokku tuli kostjal tasuda 65 osamakset iga kuu 10.-ndal päeval. Jagades laenusumma 2 360 eurot 65 kuuga, on igakuulise osamakse suurus ümardatuna 36,31 eurot. Krediidiandja ütles lepingu üles 25.11.2020. Selleks ajaks oleks kostja pidanud tasuma krediidiandjale 34 osamakset kogusummas 1 234,54 eurot. Kostja tegi enne lepingu ülesütlemist perioodil 10.02.2018-07.08.2020 makseid kogusummas 2 139,09 eurot (dtl 332-334). Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingu ülesütlemiseks. Samuti ei nähtu kohtule, et hageja esitatud uue arvestuse järgi oleks kostja mistahes osamakse tasumisega viivituses (hageja ei ole minimaalset osamakse suurust määranud), mistõttu puudub hagejal õigus arvestada kostja poolt tasutud summadest maha viivise katteks 0,18 eurosenti ja 5 eurot meeldetuletustasu katteks. Käesoleva otsuse tegemise ajaks pidi kostja tasuma 57 osamakset kogusummas 2 069,67 eurot. Kuivõrd kostja on tasunud 2 139,09 eurot, siis ei ole hageja põhivõlgnevuse nõue krediidikonto lepingu nr xxxx alusel summas 953,68 eurot põhjendatud, mistõttu kohus jätab selle rahuldamata.
40.Hagiavalduse järgi krediidikonto lepingu nr xxxx alusel oli krediidiandja andnud kostjale laenu kogusummas 3 400 eurot. Kostja ei ole eelnimetatud asjaolule vastuväiteid esitanud, mistõttu kohus loeb laenu andmise 3 400 euro ulatuses tuvastatuks. Hageja väitel tegi kostja lepingu nr xxxx täitmiseks tagasimakseid kogusummas 3 185,56 eurot. Kostja ei ole eelnimetatud asjaolule vastu vaielnud (dtl 322). Hageja on tagasimaksete jaotuses intressimääraga 0% aastas arvestanud 3 175,07 eurot põhiosa katteks, 0,16 eurosenti viivise katteks, 6,31 eurot pangalingi komisjonitasu katteks ja 5 eurot meeldetuletustasu katteks. Tulenevalt VÕS § 4034 lõikest 7 ja Riigikohtu selgitustest tsiviilasja nr 3-2-1-89-06 p-s 16 puudub kohtu hinnangul hagejal õigus arvestada kostja poolt lepingu nr xxxx täitmiseks tehtud tagasimaksete summast maha 6,31 eurot pangalingi komisjoni katteks. Hageja poolt kohtule esitatud tagasimaksete uuest arvestusest ei selgu igakuise osamakse minimaalne suurus (dtl 327). Seega lähtub kohus sellest, et lepingu ja selle lisakokkulepete järgi tuli kostjal tasuda laenumakseid alates 13.02.2018 kuni 13.06.2023 ehk kokku tuli kostjal tasuda 65 osamakset iga kuu 13.-ndal päeval. Jagades 3 400 eurot 65 kuuga, on igakuulise osamakse suurus ümardatuna 52,31 eurot. Krediidiandja ütles lepingu üles 28.11.2020. Selleks ajaks oleks kostja pidanud tasuma krediidiandjale 34 osamakset kogusummas 1 778,54 eurot. Kostja tegi enne lepingu ülesütlemist perioodil 06.02.2018-07.08.2020 makseid kogusummas 3 185,56 eurot. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingu ülesütlemiseks. Samuti ei nähtu kohtule, et hageja esitatud uue arvestuse järgi oleks kostja mistahes osamakse tasumisega viivituses (hageja ei ole uut minimaalset osamakse suurust määranud), mistõttu puudub hagejal õigus arvestada kostja poolt tasutud summadest maha viivise katteks 0,16 eurosenti ja 5 eurot meeldetuletustasu katteks. Käesoleva otsuse tegemise ajaks pidi kostja tasuma 57 osamakset kogusummas 2 981,67 eurot. Kuivõrd kostja on lepingu nr xxxx täitmiseks tasunud 3 185,56 eurot, siis ei ole põhivõlgnevuse nõue krediidikonto lepingu nr xxxx järgi summas 957,45 põhjendatud, mistõttu kohus jätab selle rahuldamata. Kokku jääb rahuldamata hageja põhivõlgnevuse nõue kostja vastu summas 2871,11 eurot.
2-22-119172
41.Kuna kohus leiab, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei käsitle kohus kostja väiteid selle kohta, et krediidiandja on märkinud krediidilepingusse vale krediidi kulukuse määra. VÕS § 404 lg 21 ja VÕS § 408 lg 1 järgi tehingu tühisuse tagajärg eelnimetatud sätete kohaldamise korral oleks sama, mis on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel
42.Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist laenu tagastamisega viivitamise eest alates laenulepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. Kuna kostja ja krediidiandja vahel sõlmitud laenulepingud ei ole kehtivalt üles öeldud, siis ei saa hageja nõuda kostjalt ka viivist. Kokkuvõttes jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata.
43.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kuigi kostja on 26.09.2022 menetlusdokumendis toonud esile, et kostja on kolmel korral kasutanud juristi abi ning kandnud seetõttu kulu 300 eurot, siis kõik kostja poolt kohtule esitatud dokumendid olid kostja enda poolt isiklikult allkirjastatud. Riigikohtu 22.10.2012 otsuse nr 3‐3‐1‐46‐12 p-s 33 on selgitatud, et esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist, üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja õigusnõustamine ei muuda isikut esindajaks. Kui väidetav esindaja ei ole menetluses osalenud ega ühtegi menetlustoimingut esindatava nimel teinud, ei saa teda lugeda esindajaks. Tulenevalt eeltoodust puuduvad kostjal menetluskulud, mille rahalist suurust saaks kohus kindlaks määrata. Seetõttu ei ole võimalik ka väidetavat kostja lepingulise esindaja kulu hagejalt välja mõista.. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul alus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata ka hageja menetluskulude rahalist suurust.
44.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.