5.Määrata kindlaks hageja Xi menetluskulud summas 765,20 eurot, s.o 200 eurot riigilõiv ja riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu 565,20 eurot.
6.Tasuda riigieelarve vahenditest Advokaadibüroo Pallo & Parterid vandeadvokaadi abi Kristina Viznovitšile tema poolt osutatud riigi õigusabi eest tasu 565,20 eurot (viissada kuuskümmend viis eurot ja 20 senti).
7.Jätta Xi ja OÜ Vaiton menetluskulud Yi kanda.
8.Välja mõista Yilt Eesti Vabariigi kasuks hageja menetluskulud summas 765,20 eurot. Riigi õigusabi tasu ja kulud tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele vastavalt otsusele lisatud
makseinfole, kasutades personaalset viitenumbrit, selgitusse märkida „tsiviilasi nr 221-4433, riigilõiv ja advokaaditasu“ Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmisega viivitamise korral tuleb Yl tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lahendi võib sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (TsMS § 179 lg-d 5, 6 , 9 ja RÕS § 26 lg 3).
9.Määrata kindlaks OÜ Vaiton menetluskulud summas 1080 eurot.
10.Välja mõista Ylt OÜ Vaiton kasuks OÜ Vaiton menetluskulud summas 1080 eurot (üks tuhat kaheksakümmend eurot) ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
11.Saata kohtuotsuse ärakiri Eesti Advokatuurile ja Rahandusministeeriumile.
EDASIKAEBAMISE KORD
Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
I ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK
1.X esitas 19.03.2021 Viru Maakohtule hagi Vaiton OÜ vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Hagi asjaolude kohaselt hakkas hageja 2019. aasta lõpus külastama ühte spordiklubi Kohtla-Järvel. Hagejaga võttis ühendust spordiklubi juhatajaga, kelleks oli Y.
6.juulil 2020. a kirjutas Y hagejale ja pakkus tööd. Hageja tundis Yi varasemast ja nõustus tööpakkumisega. Y, kes on kostja projektijuht, ütles hagejale, et tasumine toimub sularahas. Kokkulepitud töö tegi hageja ära ning kostja tasus selle eest. 17. juulil 2020. a võttis Y uuesti hagejaga ühendust ning pakkus taas tööd. Y pakkus tööd Haapsalus, kus tuli paigaldada pingid koolimaja ette. Kuna eelmisel korral koostöö sujus, siis oli hageja taaskord nõus. Ka sel korral ei olnud poolte vahel kirjalikust töölepingust juttu ning kostja tasus sularahas nagu ka eelmisel korral. 17. augustil 2020. a helistas Y uuesti hagejale ja pakkus tööd Tabivere koolis. Hageja alustas tööd objektil 18. augustil 2020. a. 19. augustil 2020. aga selgus, et ta on objektil ebaseaduslikult. Nimelt tuli hageja juurde tellija, kes ütles, et ütleb lepingu kostjaga üles, kuna OÜ Vaiton kasutas tööde teostamisel kolmandat isikut (ilmselt alltöövõtjat) tellija eelneva nõusolekuta. Kuna tellija oli aga hageja tööga rahul, siis pakkus ta, et hageja võiks siiski töö lõpetada ning tellija on nõus selle eest talle tasuma. Kuna kooliaasta alguseni oli jäänud väga vähe aega ning seetõttu otsustas hageja tellijale vastu tulla ning nõustus töö lõpuni tegema.
20.augustil 2020. a teavitas kostja hagejat ja teisi töölisi, et rohkem tööd ei tehta ning, et objekt tuleb vabastada. Kuna hageja oli lubanud aga tellijale, et ta töö lõpetab, siis läks ta 21. augustil 2020. a objektile tagasi. Seepeale saatis Y hagejale ebameeldiva sõnumi ning nõudis, et hageja maksaks talle 3000 eurot. Tööülesande täitmisel unustas hageja oma trelli Yi autosse. Kui hageja avastas, et trell on jäänud kostja töötaja kätte, palus ta, et kostja selle tagastaks. Kostja lubas trelli tagastada, kuid tõi vale trelli. Kuna tegemist ei olnud hagejale kuuluva trelliga, siis ei olnud hageja nõus seda vastu võtma ning palus, et kostja tooks hagejale kuuluva trelli. Seepeale hakkas kostja kõrvale hoidma trelli tagastamisest. E-kirjadele kostja ei vastanud. Iga kord, kui hageja püüdis trelli tagasi saada leidis kostja mingi vabanduse, miks ta trelli tagasi anda ei saa. Kostja ei ole trelli tänaseni kostjale tagastanud, kuigi hageja on seda korduvalt nõudnud. VÕS § 1037 lg-st 1 tuleneb hageja õigus nõuda kostjalt rikkumise hariliku väärtuse hüvitamist. Rikkumise harilikuks väärtuseks antud juhul saab lugeda kasutuseelist, mille hageja sai, kui trell oli tema käes ning millest kostja seetõttu ilma jäi. Kuna kostjal oli võimalus kasutada hageja trelli, siis hoidis kostja kokku kulutusi vajaliku tööriista rentimisel. Tegemist on lööktrelliga mille rendihind ühe ööpäeva eest on 6 eurot1 . Kostja lubas, et toob trelli 18. augustiks Tabiverre objektile, kus hageja töötas. Seega saab lugeda, et kostja oleks pidanud trelli üle andma Tabiveres 18. augustil 2020. a. Kostja seda ei teinud. Eeltoodust järeldub, et kostja on kohustuse täitmisega viivituses juba 214 päeva (18. august 2020. a – 19. märtsi 2021. a). Seega hoidis kostja trelli enda valduses hoidmisega kokku 1284 eurot. Tegemist on kasutuseelisega, TsÜS § 62 lg-te 1 ja 2 mõttes, mille hüvitamist kostja hagejalt käesoleva nõuab. Hageja palus: 1) Kohustada kostjat andma hagejale välja lööktrelli Makita HP1640; 2) Kohustada kostjat hüvitama kostjale õigusvastaselt tekitatud kahju summas 1284 eurot või kohustada kostjat hüvitama hagejale õigusvastaselt tekitatud kahju kohtu õiglasel äranägemisel määratud summas.
2.Kostja OÜ Vaiton vaidles oma vastustes hagile vastu. Hageja ei esitanud tõendeid, et trell Makita hp 1640 kuulub temale ning et just see trell on kostja valduses. Hageja viitab oma hagiavalduses asja nr xxx materjalidele. Muuhulgas tema ja Yi vahelisele kirjavahetusele epostis ja sotsiaalvõrkudes. Nendest dokumentidest tuleneb, et jutt käib vaid mingist trellist, mis kuulub hagejale. Seejuures ei tulene kirjavahetusest, millisest konkreetsest trellist käib jutt. Puudub viide trelli mudelile ja tüübile. Kirjavahetusest ei tulene, et jutt käib trellist Makita hp 1640. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et nimetatud trell kuulub talle ja et see on kostja valduses. Y ei ole OÜ Vaiton töötaja, osanik või juhatuse liige. Mis tähendab, et nimetatud isik ei ole firma esindaja. 20.10.2021 toimunud kohtuistungil kostja tunnistas, et kostja ja hageja vahel olid sõlmitud töövõtulepingud, sh oli ka Y lepingulistes suhetes kostjaga. OÜ Vaiton tunnistas, et kasutas Yi ja Xi teenust ainult 18. ja 19. augustil 2020. a.
3.Viru Maakohtu 07.12.2021 määrusega kaasati hageja taotlusel menetlusse kaaskostjana Y.
4.Kostja 2 vaidles hagile vastu. Menetluses on tõendamist leidnud, et hageja unustas ise trelli kostja 2 juurde ja hagejal oli asi võimalik kätte saada kostjalt 2 alates 25.08.2020 igal ajal, kuid hageja ei ole seda teinud endast tulenevatel põhjustel. Kahjunõue on põhjendamatu. Kostja 2 tegi oma vastuses hagejale ettepaneku kompromissiks, mille kohaselt: 1) kostja 2 annab hagejale üle hagejale kuuluva tööriista Makita hp1640 tööriista asukohas (aadressil xxx xx, Tallinn) üleandmise-vastuvõtmise aktiga; 2) hageja ja kostja 2 kinnitavad, et neil puuduvad teineteise suhtes muud nõuded; 3) hageja ja kostja 3 menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
II KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi OÜ Vaiton vastu tuleb jätta rahuldamata, kuid hagi Yi vastu tuleb rahuldada.
7.Hageja ja kostja 1 ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) Pooled olid lepingulistes suhetes, sh oli kostjaga lepingulistes suhetes ka Y. 2) hageja on pöördunud korduvalt kostja 1 poole trell Makita hp1640 väljanõudmiseks, andes kostjale 1 selgitusi, mis asjaoludel tema kuuluva asi Yi kätte sattus. 3) ts. asjas xxx OÜ Vaiton hagiavalduses on OÜ Vaiton hagiavalduses märkinud, et OÜ Vaiton ja hageja vahel olid lühiajalised töösuhted. Samuti märgib OÜ Vaiton hagiavalduses, et Y on OÜ Vaiton esindaja ja Yi vastu esitatud süüdistus on suunatud ka OÜ Vaiton poole ning kahjustab OÜ Vaiton mainet.
8.Hageja ja kostja 2 ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) Hageja unustas oma trelli Makita hp1640 Yi autosse. Hageja on korduvalt palunud, et kostja selle tagastaks; 2) trell Makita hp1640 on Yi valduses aadressil: xxx xx, Tallinn.
9.AÕS § 68 lg.1 kohaselt omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 80 lg.1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kostja 2 Y ei vaidlusta, et tema valduses asuv trell Makita hp1640 kuulub tegelikult hagejale. Kuna puudub vaidlus selle üle, et hagejale kuuluv trell Makita hp1640 asub Yi valduses, tuleb selles jätta rahuldamata hageja nõuded kostja 1 vastu nii asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest kui ka kahju hüvitamise nõue. Tõendamist ei ole leidnud, et kostja 1 valdas ebaseaduslikult hagejale kuuluvat trelli ja tal oli kasutuseelis sellega seoses. Hagi kuulub rahuldamisele kostja 2 suhtes, kellel on kohustus trell Makita hp1640 hagejale viivituseta välja anda. Hageja ja kostja 2 vahel puudub vaidlus selle üle, kuidas nimetatud trelli identifitseerida. Mõlemad saavad aru millisest trellist hagiavalduses räägitakse. Seega ei ole kostjal 2 nimetatud trelli keeruline hagejale üle anda. Üleantav trell peab olema samasuguses seisundis nagu see oli ajal, mis see sattus kostja 2 valdusesse. Tõsiselt võetav ei ole kostja 2 vastuväide, et ta on püüdnud trelli hagejale tagastada, kuid hageja ei ole ise kostjaga 2 ühendust võtnud. Kohtule esitatud e-kirjadest nähtub, et hageja on pidanud järjepidevalt Yga kirjavahetust trelli tagastamise osas. Kostja 1 esindaja väidete kohaselt elavad hageja ja kostja 2 samas majas, seega oli kostjal 2 võimalik erineval viisil trell kostjale üle ja üleandmine ka fikseerida. Maakohus nõustub hagi põhjendustega, et kostja 2, viivitades hagejale talle kuuluva tööriista tagastamisega, on põhjustanud hagejale kahju. Hageja põhistab kahju sellega, et ta ei saanud oma majandustegevuses (töös) tööriista kasutada, kuna see asus võõras ebaseaduslikus valduses. Hageja nõuab kasutuseelist ja sellise nõude alus tuleneb AÕS § 85 lg 1 ning VÕS § 1037 lg 1 ja lg 3 esimene lausest. AÕS § 85 lg 1 kohaselt vastutab valdaja asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt VÕS §-dele 1037-1040. VÕS § 1037 lg 1 näeb ette, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1037 lg 3 esimese lause kohaselt
hinnatakse eelnimetatud harilikku väärtust rikkumise aja seisuga. Pahauskne rikkuja on seejuures kohustatud hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse kogu aja eest alates rikkumisest kuni väärtuse hüvitamiseni (asja tagastamiseni), sh peab pahauskne rikkuja maksma kannatanule hüvitist ka olukorras, kus tema esialgne rikastumine on ära langenud (VÕS § 1038 esimene lause). Kasutuseeliseid on hagejal õigus nõuda alates rikkumisest kuni haagise tagastamiseni või selle väärtuse hüvitamiseni. Seejuures peab pahauskne valduse rikkuja VÕS § 1038 esimese lause järgi hüvitist maksma sõltumata sellest, kas ta asju kasutas. Hageja on piisavalt põhistanud kasutuseelisest tulenevat nõuet ja kostja 2 ei ole nimetatud arvestust vaidlustanud. Maakohus rahuldab hageja nõude ka selles osas ja mõistab kostjalt 2 hageja kasuks välja 1284 eurot. Menetluskulude jaotis ja kindlaks määramine
10.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1, TsMS § 174 lg 2). TsMS § 174 lõike 1 esimese lause kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus leiab, et menetluskulude rahalise suuruse määramine kujutab ennast kohtu diskretsiooniõigust. Kohus ei analüüsi iga nimekirjas oleva menetluskulu vajalikkust ja põhjendatust eraldi, vaid annab kogumis hinnangu esitatud menetluskuludele suurusele. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab üldjuhul hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). TsMS § 190 lg 5 sätestab, et menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Maakohus on seisukohal, et käeoleval juhul seoses hagi rahuldamisega üksnes Yi suhtes, tuleb hageja ja kostja 1 menetluskulud jätta kostja 2 kanda. Tulenevalt asjaolust, et kostja 1 on ise käsitlenud hageja ees Yi kostja 1 esindajana (ts. asjas xxx) ja Y on oma kirjavahetuses hagejaga kasutanud e-posti aadressi: xxx, on hageja arvamus, et Y käitub suhetes hagejaga kostja 1 esindajana, mõistetav. Kostja 1 käitumine käesolevas menetluse alguses on olnud samuti hagejat eksitav, esialgu kostja 1 eitas mingit lepingulist suhet Yga, kuid hiljem võttis siiski menetluses omaks, et Yi võis käsitleda suhetes hagejaga kostja 1 esindajana.
11.TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskulud
12.Viru Maakohus andis 23.03.2021 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas hageja hagilt tasumisele kuuluva riigilõivu 200 euro tasumise kohustusest. TsMS § 190 kohaselt mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud. Seega kuulub kostjalt 2 Eesti Vabariigi kasuks välja mõistmisele hagi esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 200 eurot.
TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 9 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.
13.Hagejat esindas menetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Kristina Viznovitš. Vandeadvokaadi abi esitas kohtule 08.02.2022 taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirja. Avaldusest nähtub, et hageja menetluskulud seisnevad lepingulise esindaja õigusabikuludes summas 471 eurot (lisandub käibemaks). Kostjad hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid ei esitanud.
14.RÕS § 23 lg 1 kohaselt määrab kohtumenetluse käigus riigi õigusabi andmisel asja menetlev kohus riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kindlaks asjas tehtud kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või jätab need kindlaksmääramiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud menetluskulude kindlaksmääramise korda järgides.
15.Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vandeadvokaadi abi tasutaotlus on põhjendatud. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1, 2 järgi on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. Riigi õigusabi kulud on vajalikud kulud, mida advokaat või advokaadibüroo pidaja on kandnud seoses advokaadi poolt riigi õigusabi osutamisega. Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus (RÕS § 21 lg 3). RÕS § § 21 lg 3 ja § 22 lg 4 3. lause alusel kehtestatud Justiitsministri 26.07.2016.a määruse nr 16, 18.09.2020 kehtima hakanud „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 10 lg 3 kohaselt tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses, sealhulgas hagiavalduse koostamine ja esitamine, ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 550 lõike 1 punktis 2 sätestatud hooldusõiguse asjades, sealhulgas avalduse koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 540 euro ühes kohtuastmes. Tasu miinimummääraks jääb poole tunni tasu. Minutipõhine arvestus rakendub, kui miinimummäär on ületatud ja sel juhul arvestatakse tasu järgmiselt. RÕA osutamise aeg minutites * tasumäär, mis jagatakse 30-ga ning ümardatakse järgmise täiseuroni. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja hüvitamise korra § 1 lg 11 kohaselt kui toiming kestab vähem kui 30 minutit, arvestatakse riigi õigusabi osutamisel väljaspool advokaadibürood tasu käesoleva määruse §-s 5 sätestatud miinimummääras. Tasu arvestamisel elektroonilise dokumendiga tutvumise, dokumendi koostamise või esitamise, büroos või sidevahendi abil isikuga suhtlemise või muu riigi õigusabi osutamise eest, kui toiming tehakse sidevahendi abil või advokaadibüroost lahkumata, tasu miinimummäära ei kohaldata.
Kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohuslane, lisandub riigi õigusabi tasule ja riigi õigusabi osutamisega seonduvatele kuludele käibemaks (korra § 1 lg 10). Taotluse kohaselt kulus vandeadvokaadi abil tsiviilasja kohtulikuks ettevalmistamiseks kokku 521 minutit. Riigi õigusabi korras osutatud toimingute tasu on 471 eurot, millele lisandub käibemaks 94,20 eurot, kokku koos käibemaksuga 565,20 eurot. Kohus leiab, et hageja esindaja kulud summas 565,20 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud, mõistlikud ja asja lahendamiseks vajalikud RÕS § 26 lg 2 sätestab, et isik, kellelt on kohus välja mõistnud õigusabikulud, kuna poolele, kelle kasuks otsus tehti, oli antud riigi õigusabi, peab lahendi täitma selles märgitud tähtajal. Kui lahendis ei ole täitmise tähtaega märgitud, tuleb lahend täita 15 päeva jooksul selle jõustumisest arvates.
16.Kohus mõistab TsMS § 190 lg 5 alusel hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu summas 565,20 eurot ja riigilõivu 200 eurot, mille tasumisest oli hageja vabastatud, välja kostjalt 2 Eesti Vabariigi kasuks. Kostjal 2 tuleb TsMS § 179 lg 5 kohaselt tasuda kokku riigituludesse 765,20 eurot (riigilõiv 200 eurot + riigi õigusabi korras määratud esindaja 565,20 eurot) 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kostja 1 menetluskulud
17.Kostjat 1 esindas menetluses jurist Maksim Fedotov. Kostja 1 esindaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja 04.02.2022. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja 1 kandnud menetluskulusid kokku 13,5 tunni ulatuses, tunnihinnaga 120 eurot tund (kokku 1620 eurot), s.h: − Hagiavaldusega ja lisadega tutvustamine. Juristi konsultatsioon - 1,5 h; − 14.04.2021.a vastuse hagiavaldusele ettevalmistamine. Tõendite ettevalmistamine - 2 h; − 14.06.2021.a kohtuistungil osalemine – 1 h; − Ettevalmistamine 14.06.2021.a kohtuistungiks - 0,5 h; − 20.10.2021.a kohtuistungil osalemine – 1 h; − Ettevalmistamine 20.10.2021.a kohtuistungiks – 1 h; − 29.11.2021.a seisukoha ettevalmistamine – 2 h; − Kostja 1 vastusega hagiavaldusele tutvustamine, seisukoha ettevalmistamine – 2,5 h; − 04.02.2022. lõppseisukoha ettevalmistamine – 2,5 h. Kostja 1 esindaja poolt osutatav õigusabiteenus on kohtule esitatud materjalide kohaselt 120 eurot tunnis. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-98-13). Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks kostja 1 esindaja tunnitasu määraks 120 eurot, sest tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga.
18.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, seda eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 32-1-182-15, p 14). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 3-2-1-115-14, p 11). Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu
põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, s.h menetlustoimingute hulgale. Kohus leiab, et kostja 1 õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohus nendib, et lepingulisel esindajal on õigus saada tehtud toimingute eest tasu, kuid samas peavad nimetatud toimingud olema ka põhjendatud. Kohtu hinnangul peaks üldjuhul asja materjalidega tutvumisele kuluv aeg, samuti kliendiga suhtlemine ja talle õigusliku olukorra selgitamine olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seejuures ei sea kohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, s.h konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses on osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule põhjendatud ja sisuliste menetlusdokumentide koostamine, kohtuistungiks valmistumine ja istungil osalemine. Kohus leiab, et aeg, mis on kulunud nö korraldava iseloomuga toimingutele ei ole käsitletav menetluskuluna TsMS mõttes ja seda teiselt poolelt välja mõista ei saa.
19.Arvestades kostja 1 esindaja poolt menetluskulude nimekirjades kajastatud toiminguid, mis puudutavad menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, loeb kohus kostja 1 põhjendatud ja vajalikuks õigusabitoimingute ajakuluks 9 tundi (13,5 tunni asemel). Maakohus on seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud kostja 1 menetluskulud käesolevas menetluses kokku on 1080 eurot. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 2). Kostja 1 on vastava taotluse kohtule esitanud. Kohus rahuldab kostja 1 taotluse.
20.Menetluskulude jaotusest tulenevalt mõistab kohus kostjalt 2 kostja 1 kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku summas 1080 eurot ning viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2022. a otsusega nr 2-21-4433.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.