Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

vormistamata. Samuti põhjustas kostja liiklusõnnetuse joobeseisundis. Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli sõiduki Audi A4, reg-nr xxx, juhi tsiviilvastutuse kindlustamiseks sõlmitud Salva Kindlustuse AS-iga liikluskindlustuse leping nr 78646674. Sellest tulenevalt on Salva Kindlustuse AS kannatanutele liiklusõnnetusega tekitatud kahju hüvitanud, tasudes sõiduki remontimise eest X OÜ-le 365,54 eurot. LKindlS § 53 lg 1 p 4 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist. Sellest lähtuvalt on hagejal õigus esitada kostja vastu nõue 365,54 euro tasumiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised alates hagi esitamisest arvestatuna põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 2 arvestatakse viivist ajast, mil hageja teavitas kostjat oma nõudest. Hageja soovib nõuda kostjalt viivist alates hagi esitamisest. Hageja esitas avalduse maksekäsu kiirmenetluseks 14.10.2021, siis muutus viivisenõue sissenõutavaks TsÜS § 135 lg 1 ja VÕS § 113 lg 2 mõistes 15.10.2021. Seega on hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste summaks 4 eurot.

MENETLUSE KÄIK

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

MENETLUSKULUD

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.