PlusPlus Capital AS hagi E. A. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5543,73 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS, registrikood 11919806 Hageja lepinguline esindaja J. M. Kostja: E. A., isikukood xxx
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi täies ulatuses.
2.Mõista E. A.ult välja PlusPlus Capital AS kasuks 4975,86 eurot, sh põhinõue 2593,02 eurot, enne 03.11.2020 sissenõutavaks muutunud viivis 1895,99 eurot, lepingu sõlmimise tasu 10 eurot, sissenõudmiskulud 35 eurot ja 11.01.202121.10.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 441,85 eurot.
3.Mõista E. A.ult välja PlusPlus Capital AS kasuks viivis põhinõudelt 2593,02 eurot alates 22.10.2021 kuni põhinõude tasumiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte enam kui põhinõude 2593,02 euro ulatuses.
Määrata PlusPlus Capital AS menetluskulude suuruseks 665 eurot, sh riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud hagimenetluses 240 eurot.
6.Mõista E. A.ult PlusPlus Capital AS kasuks välja hageja menetluskulud summas 665 eurot. E. A. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 665 eurot tasuma viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.
8.Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja esitas 21.10.2021 Tartu Maakohtusse hagiavalduse E. A. vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduses palub hageja: 1) mõista hageja kasuks kostjalt välja võlgnevus summas 4499,01 eurot, sh põhinõue 2593,02 eurot, enne 03.11.2020 sissenõutavaks muutunud viivis 1895,99 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 10 eurot; 2) alates 11.01.2021 kuni 21.10.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 441,85 eurot; 3) viivis võlgnetavalt põhisummalt (2593,02 eurot) alates 21.10.2021 lepingujärgses määras 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni; 4) sissenõudmiskulud 35 eurot; 5) mõista hageja menetluskulud välja kostjalt.
2.Hagiavalduse kohaselt omas hageja kostja vastu 26.06.2019 nõuet tulenevalt krediidikontost nr 294, mille alusel kostja võlgnes hagejale 2593,02 eurot ja viivised 1896,99 eurot. Kuna kostja summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, sõlmisid hageja ja kostja 03.11.2020 kompromissleping/võlatunnistuse nr xxx (dtl 5-7), millega hageja loobus osaliselt viivistest nõuetest summas 1 euro ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ning kompromisssummas 4489,01 eurot (s.o 2593,02 eurot põhivõlgnevus ja 1895,99 eurot viivis). Antud summale lisandus lepingu punktis 5.1 kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 10 eurot. Hageja ja kostja on lepingu punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromisssummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromisssumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks (dtl 6). Kostja rikkus kompromisslepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Kostjat hoiatati lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse 2(8)
maksega on hilinenud, on hagejal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 10.01.2021 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.2 kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromisssummalt (dtl 6). Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Kokkuleppele alla kirjutamisega kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlikus suuruses. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 19.01.2021 (dtl 8), 11.05.2021 (dtl 9), 10.09.2021 (dtl 10) hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p 3 nõuab hageja kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja esitas omapoolse vastuse 01.11.2021 e-kirjas, milles kinnitas dokumentide(hagiavaldus koos lisadega ning menetlusse võtmise määrus) kättesaamist ning märkis, et ta pole dokumentide korrektsusega rahul. 22.09.2021 oli PlusPlus poolt viimane arve summas 1426,26 eurot, kuid praeguses võlateates seisab summa ca 4600 eurot.
4.Kohus tegi 23.11.2021 kostjale selgituskirja, kus palus kohtule esitatud seisukohti täpsustada, põhjendada ja tõendada. Kohtu selgituskiri on kostjale kätte toimetatud 03.12.2021. Kostja kohtule vastust esitanud ei ole.
5.07.01.2022 määras kohus asja lahendamise kirjalikus menetluses ning andis pooltele aja avalduste, dokumentide ning menetluskulude nimekirja esitamiseks kuni 21.01.2022 Samuti tähtaja vastaspoole esitatu osas seisukohaks kuni 28.01.2022. Samas määruses määras kohus kindlaks ka kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Kostja kinnitas määruse kättesaamist 10.01.2022. Kohtuotsuse põhjendused
6.Olles analüüsinud asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
8.Kohus analüüsib esmalt, kas hagejal on tekkinud kohustuse täitmise nõudeõigus (I), lahendab viivisenõude (II), lahendab sissenõudekulu nõude (III) ning jaotab menetluskulud koos nende rahalise suuruse kindlaksmääramisega (IV).
3(8)
I
Kompromissleping/võlatunnistusest tulenev nõue
9.Asjas puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 03.11.2020 kompromisslepingu/võlatunnistuse nr xxx (dtl 5-7). Hagiavalduse kohaselt omas hageja kostja vastu nõuet tulenevalt 26.06.2019 krediidikonto nr xxx, mille alusel kostja võlgnes hagejale 2593,02 eurot ja viivised summas 1896,99 eurot. Kuna kostja summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled 03.11.2020 kompromisslepingu/võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viiviste nõudest 1 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega kompromisssummas 4489,01 eurot. Antud summale lisandus lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 10 eurot. Kostja ei ole 03.11.2020 kompromisslepingust tulenevaid kohustusi hageja eest täitnud.
10.Hageja nõude aluseks on 03.11.2020 sõlmitud kompromissleping/võlatunnistus nr xxx. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg 1 sätestab, et kompromissleping on leping õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte muutmise kohta vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Lg 2 järgi eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. VÕS § 30 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
11.Kohus leiab, et hageja põhinõude alus saab olla VÕS § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõude kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kostja ei ole hageja ees 03.11.2020 kompromisslepingust tulenevaid kohustusi täitnud. Kostja ei ole ka vastupidist väitnud, seega selles osas vaidlus puudub.
12.Seoses kostja väitega, et 22.09.2021 oli hageja poolt viimane arve summas 1426,26 eurot, aga praeguses võlateates on summaks ligikaudu 4600 eurot märgib kohus, et hageja väide jääb kohtule arusaamatuks, sest kohtule ei nähtu, et hageja oleks kostjale esitanud võlateate 22.09.2021. Hagimaterjalidest nähtub, et hageja on esitanud kostjale kolm meeldetuletuskirja: 19.01.2021 summas 4499,01 eurot (dtl 8), 11.05.2021 summas 4563,87 eurot (dtl 9) ja 10.09.2021 summas 4630,43 eurot (dtl 10).
13.Kostjal oli kohustus tagastada 03.11.2020 kompromisslepingu alusel võlgnevuse summas 4499,01 eurot maksegraafiku alusel perioodil 10.12.2020 – 10.10.2023 (dtl 7). Kostja on jätnud kõik osamaksed tasumata. Pooled on lepingu punktis 3.1. kokku leppinud, et kui kostja ei tasu vähemalt kaht graafikujärgset makset tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma senitasumata osa koheselt sissenõutavaks (dtl 6). Kuna kostja ei tasunud ühtegi graafikujärgset makset, muutus kogu kompromisssumma sissenõutavaks alates 10.01.2021. Kostja ei ole täitnud eelpool nimetatud lepingust tulenevaid kohustusi tasuda hagejale kompromisssumma 4499,01 eurot. Kohtu hinnangul rikkus kostja oma kohustusi VÕS § 100 mõttes ning kostjalt tuleb VÕS § 76 lg 1, VÕS § 101 lg 1 p 1 ning VÕS § 108 lg 1 alusel hageja kasuks välja mõista 03.11.2020 kompromisslepingus kokku lepitud
4(8)
kompromisssumma 4489,01 eurot ja lepingu punktis 5.1. nimetatud lepingu sõlmimise tasu 10 eurot, kokku 4499,01 eurot. II
Viivis
14.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
15.Viivisenõude kohaldamise eelduseks on võlgniku vastutus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest. Kohus on teinud kindlaks, et kostja on hagi esitamise seisuga olnud rahalise kohustuse täitmisega viivituses ning hageja viivisenõude eeldus on seega täidetud.
16.Hageja on esitanud hagiavalduses viivisearvestuse, kus viivisenõue on arvestatud kompromisssumma põhinõudelt 2593,02 eurot lepingujärgses määras lepingu p-st 3.2. tulenevalt 0,06% päevas alates 11.01.2021, s.o lepingu lõpetamisele järgnevast päevast kuni 21.10.2021, s.o hagiavalduse esitamiseni, mis teeb kokku 441,85 eurot (dtl 2). Kohus loeb hageja viivisearvestuse õigeks ning mõistab vastava summa kostjalt välja.
17.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest 22.10.2021 kuni põhikohustuse täitmiseni. Kuivõrd kohus rahuldab sissenõutavaks muutunud viivisenõude kuni 21.10.2021, rahuldab kohus TsMS § 367 alusel esitatud nõude alates 22.10.2021.
18.Kohus mõistab kostjalt välja viivise alates 22.10.2021 kuni põhikohustuse täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude (2593,02 eurot) ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista kostjalt välja viivist suuremas ulatuses kui põhinõue.
III
Sissenõudekulud
19.VÕS § 1132 lg 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta: sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro (VÕS § 1132 lg 2 p 3).
5(8)
Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulud 35 eurot. Hageja on kostjale saatnud 3 tasulist kirja (dtl 8-10), millest esimese eest on hagejal õigus nõuda 25 eurot ning kahe järgneva eest 5 eurot kirja kohta. Hageja nõue on üle 1000 euro. Seega kuulub ka hageja sissenõudmiskulud VÕS § 1132 lg 1 alusel summas 35 eurot kostjalt väljamõistmiseks rahuldamisele. IV
Menetluskulud
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
21.Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
22.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja hagiavalduses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskulud summas 845 eurot, mis koosneb riigilõivust 425 eurot ja õigusabikulust kohtumenetluses 420 eurot (sh käibemaks). Käesolevas tsiviilasjas on kohtumenetluses õigusteenust ostutatud dokumentide komplekteerimisel ja analüüsil 1,5 tunni ulatuses summas 150 eurot (ilma käibemaksuta) ning hagiavalduse koostamisel ja esitamisel 2 tunni ulatuses summas 200 eurot (ilma käibemaksuta), st tunnihinnaga 100 eurot/tunnis. Hageja kinnitab, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kokku on seega hageja kulu esindajale 420 eurot (sh käibemaks). Kostja ei ole hageja menetluskulude osas oma seisukohta kohtule esitanud.
23.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus.
24.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (3-2-1161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS
6(8)
§ 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (3-2-1-65-13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
25.Järgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb kohtul menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Kohus märgib, et Riigikohus on leidnud 14.04.2021 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-10324, et eelkõige on seadusandja ülesanne tagada menetlusosalisele hüvitavate esindajakulude suuruse mõistlik tasakaal tsiviilkohtumenetluses taotletava hüve väärtusega. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti arvestab kohus sellega, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus ei pea põhjendatuks ega mõistlikuks hageja menetluskulude täies ulatuses kostjalt väljamõistmist. Kohus leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalide tutvumisel ja hagi koostamisel kokku kuluma enam kui u 2 h. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust, loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja kulu seoses kohtumenetlusega mahus 2 tundi. Kohus loeb põhjendatuks hageja esindaja tunnitasu suuruse 100 eurot. TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on hagiavalduses märkinud, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Kohus rahuldab hageja õigusabikulude avalduse 240 euro ulatuses (2 x 100 + käibemaks = 240 eurot).
26.Hagiavalduselt tasutud riigilõiv on TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 425 eurot, mis oli kooskõlas kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 lisa 1 ja TsMS § 124 lg 1 (hagilt hinnaga 5543,73 eurot tuli hagiavalduse esitamisel RLS § 59 lg 1 lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 425 eurot). Kohus on seisukohal, et hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 425 eurot saab pidada põhjendatud menetluskuluks. Kokku on hageja kostjalt väljamõistetavate menetluskulude suuruseks 665 eurot (240 eurot õigusabikulud + 425 riigilõiv).
27.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esindaja esitas taotluse kooskõlas TsMS § 177 lg 4 ning kohus rahuldab selle.
7(8)
28.TsMS § 178 lõike 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.