1.Vabastada A. A. (ik xxx) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotivõlausaldajate nõuded A. A. vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
2.Lõpetada A. A. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Vabastada A. A. usaldusisiku kohustustest A. A. kohustustest vabastamise menetluses.
4.Määrus saata menetlusosalistele. Avaldada teade A. A. kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest.
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 28.05.2015.a määrusega kuulutas kohus välja A. A. pankroti.
2.Tartu Maakohtu 12.01.2017. a kohtumäärusega lõpetati A. A. pankrotimenetlus ning algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisikut ei määratud ning võlgniku ennast kohustati täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisik pidi tegema väljamakseid pankrotivõlausaldajatele iga aasta 10. jaanuaril ning esitama kohtule aruandeid võlgniku kohustuste täitmise kohta kaks kord aastas iga kuue kuu tagant, 1. augustil ja 1. veebruaril. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 01.08.2017. Pankrotimenetluse lõpetamisel oli iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses oli jäänud raha saamata, kokku summas 29 113,78 eurot (täies ulatuses II järgu nõue).
3.Võlgnik on kohtule esitanud aruanded: 29.07.2017, 31.01.2018, 28.09.2018, 31.01.2019, 31.07.2019, 31.01.2020, 31.07.2020, 01.02.2021, 29.07.2021 ja 31.01.2022. 05.02.2022 esitas võlgnik taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks viie aasta möödumise tõttu.
4.Kohtule esitatud aruannete kohaselt on võlgnik olnud menetluse kestel hõivatud tööga (XXX, XXX). Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, puhkusetasu, peretoetus ja tulumaksutagastus. Võlgnikul on XXX ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud enamjaolt sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Kõik aruanded on võlgniku poolt esitatud. Aruannetele on lisatud kontoväljavõtted. Võlgnik on olnud kohtule kättesaadav ning on täitnud andmete esitamise kohustust. Võlgnik on menetluse jooksul võlausaldajate nõudeid rahuldanud kokku summas 1064,34 eurot, mis on 2,5 korda rohkem kui seadusest tulenev loovutuskohustus.
5.05.02.2022. a esitas A. A. kohtule avalduse enda suhtes algatatud kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning kohustustest vabastamiseks. Taotluse kohaselt on võlgnik teinud kõik endast sõltuva, et tasuda võlgnevusi. Võlgniku haridustase, senine töökäik ja elukoht on olnud määravad sissetulekute osas, mille arvelt on võlgnik püüdnud tasuda võlgnevusi nii palju kui võimalik. Võlgnik töötas pikalt XXX XXX. Ta on kandideerinud ka muudele ametikohtadele, lootes saada kõrgemat töötasu või hoida kokku igapäevakuludelt (eelkõige transport), kuid võlgnik ei osutunud valituks. Võlgnik on vaadanud töökohti ka väljaspool XXX suuremates linnades, kus töötasu oleks suurem, kuid võrdeliselt tõuseks ka elamiskulud. Samuti on 5.a jooksul käinud XXX või XX lähedal koolis võlgniku alaealised lapsed, kellest üks on tänaseks juba täisealine. Võlgnik on üritanud sissetulekut suurendada ka tehtava käsitöö arvelt. Kuna võlgniku tervis on ajaga halvenenud, siis on ta pidanud leppima asjaoluga, et ei saa täiskoormusel töö kõrvalt lisatööd võtta. Võlgnik kinnitab, et tema poolt esitatud aruanded vastavad tegelikkusele ja ta ei ole varjanud enda sissetulekuid ega muud vara. Võlgnik kinnitab, et ta ei ole pärinud viie aasta jooksul vara. Võlgnik on olnud iseenda usaldusisik ja on hoidnud võlausaldajatele eraldatud raha eraldi oma igapäevaseks kasutamiseks mõeldud rahast. Võlgnik on kogutud raha vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud
2/4
jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksnud, välja arvatud 2022.aastal, kus võlgnikul ei õnnestunud säästa sissetulekutest. Eriti seetõttu, et tervislikel põhjustel lõppes tööleping XXX ja võlgnik oli juhutöödel ajutiselt abiks kuni 2022. aasta jaanuarini, kuni sai tööle tähtajatu lepingu alusel.
6.Kohus ei pea vajalikuks võlausaldajate ärakuulamist vastavalt PankrS § 175 lg-le 3.
KOHTU SEISUKOHT
Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
7.PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud veidi üle viie aasta. Seega saab kohus otsustada võlgniku kohustustest vabastamise ja menetluse lõpetamise.
8.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos, või 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. A. A. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud PankrS § 173 nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
9.PankrS § 173 lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on terve menetluse kestel olnud hõivatud tööga (XXX, XXX). Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud kohust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega.
10.PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtu hinnangul on kohust teavitatud võlgniku tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral ja puuduvad andmed, et võlgniku vara oleks varjatud. Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks saanud menetluse kestel vara, pärandit või sissetulekuid, millest ei ole kohust teavitanud.
11.PankrS § 173 lg 3 sätestab võlgniku loovutuskohustuse. Võlgniku sissetulekuks on olnud töötasu, puhkusetasu, peretoetus ja tulumaksutagastus. Võlgnikul on menetluse kestel olnud kaks ülalpeetavat. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud enamjaolt sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on teinud vabatahtlikke eraldisi. Võlgnik on menetluse kestel võlausaldajate nõudeid rahuldanud kokku summas 1064,34 eurot, mis on 2,5 korda rohkem kui seadusest tulenev loovutuskohustus. Võlgnik on kohtu hinnangul pingutanud ning näidanud üles tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid. Kohus leiab, et võlgnik on täitnud loovutuskohustust.
12.Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11).
13.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt 3/4
arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. PankrS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Võlgnik on täitnud temale PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi.
14.PankrS § 175 lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Võlgnik on oma kohustusi viie aasta jooksul täitnud. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et A. A. tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.
15.PankrS § 176 sätestab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjed: 1) kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud; 2) võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused; 3) võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu; 4) kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
16.PankrS § 175 lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud A. A. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka A. A. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
17.PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on usaldusisikuna esitanud kohtule 05.02.2022 aruande ja kohus loeb PankrS § 172 lõikes 4 toodud kohustuse täidetuks. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.