lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-11907/10

Muud › CMR

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 15.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-11907/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Muud › CMR
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.02.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1724
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 104 lg 4, 5Vastutus süü puhulVÕS § 6 lg 1, 2Hea usu põhimõteVÕS § 802 lg 1, 2Nõuete aegumineVÕS § 855 lg 1, 3Vedamise korraldamineTsÜS § 138 lg 2Hea usu põhimõteTsÜS § 142 lg 1Aegumise mõisteTsÜS § 144Kõrvalkohustusest tuleneva nõude aegumineTsÜS § 146 lg 4Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
EUROCHINA MULTICOMMERCE OÜ10807844(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.02.2022 Tallinn, Tallinna Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-11907

Tsiviilasi

SIA TRANS LINE LOGISTIC hagi EUROCHINA MULTICOMMERCE OÜ vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

1093,12 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja SIA TRANS LINE LOGISTIC (registrikood 40103793132 (Läti)), lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk Kostja EUROCHINA MULTICOMMERCE OÜ (registrikood 10807844), seadusjärge esindaja Jevgeni Puškanov

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta SIA TRANS LINE LOGISTIC hagi EUROCHINA MULTICOMMERCE OÜ vastu võlanõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud SIA TRANS LINE LOGISTIC kanda.
3.Määrata kindlaks, et EUROCHINA MULTICOMMERCE OÜ-l kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.09.20263-26-2562/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 162 lg 1Leppetrahvi vähendamine
VÕS § 774 lg 1Kaubaveolepingu mõiste
VÕS § 854 lg 1Ekspedeerimislepingu mõiste
VÕS § 858Teavitamis- ja väljaandmiskohustus
VÕS § 862Nõuete aegumine

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1.Hagis esitatud asjaoludel sõlmisid SIA TRANS LINE LOGISTIC (hageja) ja EUROCHINA MULTICOMMERCE OÜ (kostja) 27.09.2019 veolepingu, mille alusel kohustus hageja vedama kostja tellitud veose Venemaalt Lätti. Kostja kohustus tasuma veo eest 900,00 eurot. Hageja esitas kostjale arve, mille tasumise tähtaeg oli 21.11.2019. Kostja pole arvet tasunud. Hageja nõuab veotasu 900 euro välja mõistmist kostjalt ning seadusjärgset

viivist, mis on hagi esitamiseks sissenõutavaks muutunud summas 121,12 eurot, ning tulevikus sissenõutavaks muutunud viivist.

2.Hageja leidis, et kostja vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kahju ei tekkinud kostjale vaid kaubasaajale. Kahju tekkimine on tõendamata. Isegi kui kahju tekkis, ei anna see alust jätta ülejäänud arve tasumata.
3.28.12.2021 menetlusdokumendi kohaselt osutab hageja ekspedeerimisteenuseid, hagejale ei kuulu ühtegi veokit ning hageja ei osuta veoteenuseid. Hageja osutas kostjale ekspedeerimisteenuseid ja poolte vahel on sõlmitud ekspedeerimisleping. Tegelik vedaja oli SIA EUROLOGISTIKA. Veose saatjaks oli Venemaal registreeritud äriühing ja veose saajaks SIA Puskaitis. Veos anti vedajale 03.10.2019 üle ja hageja teenustasu on muutunud sissenõutavaks.
4.Hageja on seisukohal, et käesoleval juhul kohaldub kolmeaastane aegumistähtaeg, kuna kostja tegevus oli tahtlik ja õigusvastane. Aegumistähtajale tuginemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja on hageja nõuet summas 613,80 eurot alati tunnustanud.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

5.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja väitel rentis hageja kostja tellimusel EUROLOGISTIKA SIA-lt veoki, et vedada kaup Venemaalt Lätti Puškaitis SIA-le. Veo käigus sai kaup veekahjustusi, mis tekitas kaubasaajale kahju. Veekahjustused on fikseeritud CMR-is. Kahju suuruseks on 286,20 eurot. Hagejale esitati õigeaegselt pretensioon ja kahju hüvitamise nõue. Veoarve on vale, sest ei arvesta kahju, ning kostja keeldus seda tasumast.
6.CMR-i järgi on nõude aegumistähtaeg 1 aasta ning kostja palub tunnistada nõue aegunuks. Alternatiivselt esitas kostja tasaarvestuse vastuväite kahjunõudega.
7.Kostja vaidleb 27.12.2021 menetlusdokumendis veolepingu sõlmimisele vastu. Hageja ei ole vedaja ning hagejal ei olnud õigust vedu teostada. Samuti vaidleb kostja vastu väitele, et poolte vahel oli sõlmitud ekspedeerimisleping.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

8.Kohus jätab hagi rahuldamata.
9.Hageja esitas kostja vastu põhivõlgnevuse 900 euro ja viivise nõude. Kostja vaidleb nõudele vastu ja palub kohaldada aegumist. Alternatiivselt esitas kostja tasaarvestuse vastuväite kahjunõudega.
10.Kohus täitis 06.12.2020 määrusega selgituskohustust ning selgitas vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 45-46).
11.Vaidluse lahendamiseks tuleb esmalt kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe. Hagis esitatud asjaoludel vastas leping veolepingu tunnustele. Alles pärast kohtu selgituskohustust asus hageja 28.12.2021 menetlusdokumendis seisukohale, et poolte vahel on sõlmitud ekspedeerimisleping. Kostja vaidleb veolepingu ja ekspedeerimislepingu sõlmimisele ning hageja nõudele vastu. Käesoleval juhul on kauba vastuvõtmise ja üleandmiseks ettenähtud kohad eri riikides. Konventsiooni kohaldatakse igasuguse kauba autoveolepingu suhtes, mida tehakse tasu eest sõidukiga, kui lepingus näidatud kauba vastuvõtmise koht ja kauba üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, millest vähemalt üks on konventsiooni osapool, olenemata lepingupoolte elukohast ja rahvusest (CMR konventsiooni art 1 lg 1). CMR art 13 lg 2 alusel saab vedaja nõuda saajalt (veose tellijalt) kaupade üleandmisel veokirjas (saatedokumendis) märgitud maksete tasumist. Eesti õiguse järgi on saatjal kohustus maksta vedajale veotasu VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi (RKTKo nr 3-2-1-165-12, p 39). Veolepingut tõendatakse saatedokumendi koostamisega (CMR konventsioon art 4 ls 1).

Saatedokumendi ebaõigsus ei mõjuta veolepingu olemasolu ega kehtivust (CMR konventsioon art 4 ls 2). Saatedokument on veolepingu sõlmimise, lepingutingimuste ja vedaja poolt kauba vastuvõtmise tõend prima facie (CMR konventsioon art 9 lg 1). Hagile lisatud saatedokumendist kummagi menetlusosalise andmeid ei nähtu ehk saatedokument veolepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel ei tõenda. Saatedokumendist nähtub, et vedajaks oli EUROLOGISTIKA SIA (tl 6), mitte hageja ise. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et veose vedaja ei olnud hageja. Seega ei ole poolte vahel sõlmitud veolepingut.

12.Kohus leiab, et pooltevaheline õigussuhe tuleb kvalifitseerida VÕS § 854 lg 1 alusel, so ekspedeerimislepinguna. Ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu (VÕS § 854 lg 1). Kohustus korraldada veose vedamine hõlmab eelkõige: 1) sõiduki ja veotee määramist; 2) vedaja valikut; 3) vedamiseks vajalike veo-, lao- ja ekspedeerimislepingute sõlmimist ning nende lepingute täitmiseks vajaliku teabe ja juhendite andmist ning 4) saatja kahju hüvitamise nõuete tagamist (VÕS § 855 lg 1). Ekspedeerija sõlmib vajalikud lepingud oma nimel või, kui ta on selleks volitatud, saatja nimel (VÕS § 855 lg 3). Vastavalt on ekspedeerija põhikohustuseks vedu korraldada, mis hõlmab eelkõige vedaja valikut ja vajalike lepingute sõlmimist. Ekspedeerimislepingu poolteks on saatja ja ekspedeerija. Ekspedeerija on käsundisaajaks. Kauba vastuvõtja ei ole ekspedeerimislepingu pooleks. Kohtule kostja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt oli hageja veo korraldajaks. Nimetatu nähtub kostja poolt 16.08.2021 esitatud pretensioonist (tl 40A). Nimetatud pretensioonist nähtuvalt teostas hageja veose ekspedeerimise Venemaalt Lätti. Hageja väitel on kostja samuti ekspedeerimisteenuseid pakkuv ettevõte ning kauba saatja on Venemaal asuv äriühing. Kohtu hinnangul tuleb pooltevahelist õigussuhet käsitleda ekspedeerimislepinguna ning hageja oli ekspedeerijana õigustatud ja kohustatud veo korraldama, valides selleks vedaja. Veos kuulus kostja kliendile, kellele kostja osutas ekspedeerimisteenuseid. Kostjal on õigus ekspedeerijana sõlmida omakorda veose vedamise korraldamiseks ekspedeerimislepinguid. Seega saab kostjat käsitleda saatjana. Eeltoodust tulenevalt on poolte vahel sõlmitud ekspedeerimisleping.
13.Ekspedeerijale tuleb maksta tasu, kui veos on antud üle vedajale (VÕS § 858). Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Vaidlus puudub, et veos anti vedajale 03.10.2019 üle. Vaidlus puudub, et veos oli vedajale üleandmisel kahjustamata ning veos saabus sihtkohta 07.10.2019. Õiguskirjanduse kohaselt ei sõltu ekspedeerija tasunõue sellest, kas veos jõuab vastuvõtjani õigeaegselt, täielikult ning kahjustamata (P. Varul jt. Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, § 857, lk 375). Seega on hagejal õigus saada tasu, kui ta on veose vedajale üle andnud. Kostja ei ole veose vedajale üleandmisele vastuväiteid esitanud. Asjaolu, et veo käigus sai kaup veekahjustusi, mis tekitas kaubasaajale kahju, ei oma käesolevas vaidluses tähtsust. Ekspedeerija (hageja) vastutab üksnes siis kauba kahjustamise eest, kui kahju on tekkinud ajal, mil ei toimu transporti ja veos on ekspedeerija hoole alla (P. Varul jt. Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne, § 861, lk 384). Vastavalt on hagejal ekspedeerijana õigus saada kokkulepitud tasu.
14.Kohus analüüsib kostja esitatud aegumise vastuväidet. Isiku õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul (TsÜS § 142 lg 1, ls 1). Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest (TsÜS § 142 lg 1 ls 2). Hagejal tuli selgitada, millal esitati kostjale arve, ning kostjal tuli selgitada, millal esitas kostja arvele pretensiooni. Mõlemal menetlusosalisel tuli tõendada neid asjaolusid, mille põhjal nad väidavad, et aegumistähtaeg on või ei ole saabunud. Hageja ei ole selgitanud, millal ta esitas kostjale arve. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, millal ta esitas arvele või hageja nõudele pretensiooni.
15.Ekspedeerimislepingust tulenevate nõuete aegumisele kohaldatakse vastavalt VÕS §-s 802 sätestatut (VÕS § 862). Vedamisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on üks aasta. Tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekitatud kahju hüvitamise nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat (VÕS § 802 lg 1). VÕS § 802 lõikes 1 nimetatud nõuete aegumistähtaeg algab veose üleandmisest. Kui veost ei ole üle antud, algab aegumistähtaeg päevast, mil veos oleks tulnud üle anda. Kui veose üleandmise aega ei ole kokku lepitud, algab aegumistähtaeg 60 päeva möödumisel veose vedamiseks andmisest (VÕS § 802 lg 2). CMR-ist nähtuvalt anti veos vedajale üle 03.10.2019.
16.Järgnevalt tuleb hinnata, kas kostja jättis oma lepingulise kohustuse maksta ekspedeerimistasu täitmata VÕS § 802 lg 1 teises lauses sätestatud süü vormide - tahtluse või raske hooletuse tõttu. Tahtluse või raske hooletuse sisustamisel saab lähtuda Riigikohtu praktikast. Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS § 104 lg 5). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Riigikohus on leidnud, et TsÜS § 146 lg 4 mõttes on kohustuse tahtliku rikkumisega tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt, ning ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole selle sätte kohaldamiseks piisav (vt RKTKo nr 3-2-1-67-14, p 37). Kohustuse rikkumise õigusvastane tagajärg võib olla kahju tekkimine või muu õigusvastane tulemus (vt RKTKo nr 3-2-1-15-09). Käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud, et kostja jättis oma kohustuse täitmata tahtlusega või raskelt hooletult. Seega kohaldub käesoleval juhul aegumisele üheaastane tähtaeg. Hagiavalduse kohaselt jõudis veos sihtkohta 07.10.2019. Kohus leiab, et ekspedeerimislepingust tuleneva nõude aegumine algab veose üleandmisest lepingujärgsele saajale. Seega hakkas veotasu aegumistähtaeg kulgema 08.10.2019 ja saabus 07.10.2020. Hageja esitas hagi 29.07.2021, seega pärast aegumistähtaega.
17.Kohtu hinnangul ei ole aegumisele tuginemine vastuolus hea usu põhimõttega. Vastavalt TsÜS § 138 lg 2 ei ole õiguse teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt (VÕS § 6 lg 1). Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (VÕS § 6 lg 2). Asjaolu, et kostja ei ole hageja nõudele vastuväiteid esitanud, ei anna alust asuda seisukohale, et aegumistähtajale tuginemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, et kostja on hageja nõuet summas 613,80 eurot alati tunnustanud. Kostjal on õigus esitada nõudele aegumise vastuväide. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue aegunud.
18.Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud (TsÜS § 144). Vastavalt on aegunud ka viivisenõue. Seega tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata.
19.Tulenevalt asjaolust, et hageja nõue on aegunud, siis kohus ei analüüsi edasi teisi poolte väiteid ja kostja tasaarvestusavaldust.

MENETLUSKULUD

20.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (VÕS § 162 lg 1). Kohus jättis hagi rahuldamata. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
21.TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja