Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele hagi õigeksvõtmise tõttu. Kostjale on menetlusdokumendid isiklikult kätte toimetatud. 13.02.2022 esitatud kirjaliku vastuse kohaselt kostjal hagile vastuväiteid ei ole, ta kinnitab, et võtab hagi õigeks ning soovib hagejaga leida kompromissi. Kohus selgitab, et kompromissi on hagejal ja kostjal võimalik sõlmida ka käesoleva kohtuotsuse alusel, et vältida täitemenetluse algatamist. Kuid hageja peab olema kostja pakutava maksegraafikuga nõus, kohus hagejat selleks kohustada ei saa. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 440 lg 1 ja lg 3 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja on tunnistanud õigeksvõtuga enda võlakohustust hageja ees, mis on käesoleva ajani täitmata. Seega on hageja pöördumine kohtusse olnud põhjendatud, mistõttu menetluskulud jäävad kostja kanda. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 175 eurot, mille suurus on sätestatud seaduses. TsMS § 4842 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks 20 euro suuruse menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. TsMS § 162 lg 1 alusel mõistab kohus hagi täieliku rahuldamise tõttu kostjalt hageja kasuks kokku 195 eurot menetluskulude katteks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.