Välja mõista Silva Dolmanelt SKU Holding OÜ kasuks menetluskulu 445,54 eurot.
7.Tasaarvestada Silva Dolmane ja SKU Holding OÜ vastastikused kohtuotsusega väljamõistetavad menetluskulud (resolutsiooni p 5 ja 6) ning Silva Dolmane juhatuse liikme tasu nõue SKU Holding OÜ nõudega menetluskulude hüvitamiseks (resolutsiooni p 3 ja 6) ning mõista SKU Holding OÜ-lt välja juhatuse liikme tasu 115,74 eurot Silva Dolmane kasuks.
8.Välja mõista SKU Holding OÜ-lt Silva Dolmane kasuks viivis põhinõudelt (115,74 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 13.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja esitatud väited ja nõue
1.Hageja ja kostja sõlmisid 08.02.2021 tähtajatu juhatuse liikme lepingu, millega lepiti kokku, et juhatuse liikme brutotasu on 2 500 eurot kuus (so 2 000 eurot neto). Lepingu kohaselt kui osanikud kutsuvad juhatuse liikme enne tema ametiaja lõppu põhjuseta tagasi, maksab äriühing juhatuse liikmele hüvitist, mis on võrdne juhatuse liikme 3 kuu tasuga. 08.03.2021 enamusosaniku otsusega kutsuti hageja põhjust nimetamata juhatusest tagasi. Kostja ei ole hagejale tasunud juhatuse liikme tasu perioodi 01.03-08.03.2021 eest summas 533,33 eurot ega hüvitist ennetähtaegse tagasikutsumise eest 6 000 eurot. Hageja palub hagiga mõista kostjalt hageja kasuks välja juhatuse liikme tasu 533,33 eurot, hüvitis 6 000 eurot, viivis 51,55 eurot ja viivis alates 13.04.2021 summalt 6 533,33 eurot määraga 0,21918% päevas kuni põhinõude tasumiseni. Kostja seisukohad
2.Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Pooled ei ole sõlminud juhatuse liikme lepingut, samuti puudub osanike otsus tasu vm hüvitiste määramise kohta. Enne kostja asutamist toimusid tulevaste osanike vahel küll läbirääkimised, kuid lõplikku kokkulepet tasu osas ei saavutatud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.VÕS (võlaõigusseadus) § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
4.Kohtule on esitatud juhatuse liikme leping (dtl 19-29), mille poolteks on hageja ja kostja. Lepingu p 3.1. kohaselt makstakse lepingu alusel osutatud teenuste eest juhatuse liikmele bruto baastasu 2 500 eurot ühe kalendrikuu eest, juhul, kui lepingu jõustumise või lõpetamise tõttu ei hõlma lepingust tulenevate kohustuste aeg tervikuid kuid, arvestatakse tasu vastava aja eest lähtudes vastaval kuul reaalselt teenistuses oldud ajast; arvutades ühe päeva tasu, loetakse ühe terviku kuu pikkuseks 30 päeva. Lepingu p 9.3. järgi kui osanikud kutsuvad juhatuse liikme
tagasi enne tema ametiaja lõppu põhjuseta või kui juhatuse liiget ei valita tema ametiaja möödumisel tagasi järgmiseks ametiajaks, maksab äriühing juhatuse liikmele bruto hüvitist, mis on võrdne punktis 3.1 sätestatud 3 kuu tasuga.
5.Kohus tuvastab, et juhatuse liikme lepingu on allkirjastanud 01.03.2021 kostja esindajana hageja (allkiri dtl 18). ÄS (äriseadustik) § 168 lg 1 p 10 järgi osanike pädevusse kuulub juhul kui ühingul ei ole nõukogu juhatuse liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, ning selles tehingus osaühingu esindaja määramine. Tulenevalt ÄS § 181 lg 4 järgi juhatuse liikmel ei ole õigust esindada osaühingut tehingute tegemisel, mille puhul vastavalt seadusele otsustavad esindaja määramise eraldi osanikud või nõukogu. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Hageja kinnitas kohtuistungil, et kostja osanikud otsust juhatuse liikme lepingu heakskiitmise kohta teinud ei ole. Kohus asub seisukohale, et juhatuse liikme leping on tulenevalt TsÜS § 129 lg 1 tühine seoses esindusõiguse puudumisega. TsÜS § 84 lg 1 I lause kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kuna leping on tühine, siis lepingus sätestatud hüvitiste nõudmiseks õiguslik alus puudub. Kohus jätab rahuldamata nõude 6 000 euro lahkumishüvitise välja mõistmiseks.
6.ÄS § 1801 lg 1 kohaselt juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega. Hageja kinnitas kohtuistungil, et osanike otsust hagejale tasu määramise kohta tehtud ei ole.
7.Kohus tuvastab, et hageja kanti registrisse kostja juhatuse liikmena kostja asutamisel (08.12.2020 kandeavaldus koos lisadega dtl 7-14) ning kutsuti juhatusest tagasi 08.03.2021 osanike otsusega (dtl 34). Vaidlus puudub, et kostja ei ole maksnud hagejale tasu juhatuse liikme kohustuste täitmise eest perioodil 01.03-08.03.2021 (nõudekiri dtl 51).
8.Riigikohus on selgitanud, et eristada tuleb juhatuse liikme ametisuhet ja temaga sõlmitud teenistuslepingut; juhatuse liikmeks olek on käsundilaadne õigussuhe äriühingu ja juhatuse liikme vahel, millele kohaldatakse lisaks äriseadustiku sätetele ka võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivaid sätteid (2-16-11889, p 14). VÕS § 627 lg 1 kohaselt kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Tulenevalt VÕS § 627 lg 2 kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Hageja on kostja osanik (dtl 9798). Riigikohus on leidnud, et juhatuse liikmelt ei saa eeldada seda, et ta täidaks äriühingu igapäevast juhtimist tasuta, sõltumata sellest, kas ta on äriühingu aktsionär või mitte (21618953, p 13.5). Tulenevalt VÕS § 627 lg 2 on hagejal seega õigus nõuda juhatuse liikme kohustuste täitmise eest mõistlikku tasu.
9.Hageja on arvestanud tasu 2 500 eurot kuus bruto. Registri kohaselt on kostja tegevusala spetsialiseerimata hulgikaubandus (dtl 97-98). Nähtuvalt hageja esitatud Statistikaameti andmetest oli 2021.a. I kvartali keskmine brutokuupalk hulgikaubanduses 1 859 eurot (dtl 101) ning keskmine brutopalk juhil 1 912 eurot (dtl 100). Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, miks mõistlik tasu hagejale peaks olema nimetatud keskmistega võrreldes oluliselt kõrgem. Ainuüksi asjaolust, et hageja juhatuse liikmeks oleku ajal on netosummas 2 000 eurot tasu makstud, mida hageja on soovinud tõendada maksekorraldusega (dtl 30), ei saa teha järeldust, et tegemist oligi mõistliku tasuga. Võttes arvesse, et osanikud on enne kostja asutamist novembris 2020 pidanud mõistlikuks 2 200 eurot kuus (kirjavahetus dtl 15-16, tõlge dtl 17), asub kohus seisukohale, et mõistlik brutotasu ei ületa 2 200 eurot, so järgides hagis toodud arvestust (maksuvaba tulu 0) 1 760 eurot kuus neto, millest 8 päevale vastav osa on 469,33 eurot (1 760 : 30 x 8). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja juhatuse liikme tasu 469,33 eurot perioodi 01.03-08.03.2021 eest.
10.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
11.Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt. Viivis summalt 469,33 eurot perioodi 08.0312.04.2021 eest VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kujuneb järgmiselt:
12.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 3,70 eurot ning viivise alates 13.04.2021 põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.
13.Kohus leiab, et teavet esitatud nõuete kontekstis tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda kostja vastusele lisatud kuvatõmmis (dtl 88). Nimetatud tõendit kohus ei hinda. Menetluskulud ja tasaarvestus
14.Võttes arvesse, et hageja esitas hagi hinnaga 7 107,55 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 510,58 eurot, jätab kohus menetluskulud 7,18% osas kostja ja 92,82% osas hageja kanda TsMS § 163 lg 1 alusel.
15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
16.Hagi esitamiselt tuli tasuda vastavalt hagihinnale riigilõiv 475 eurot, nähtuvalt kohtute infosüsteemist on riigilõiv tasutud. Hageja 24.01.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt oli kulu lepingulisele esindajale 805,60 eurot.
17.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on märkinud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised toimingud järgmise ajakuluga:
1.hagi koostamine ja täiendamine - 4,1 tundi;
2.kostja vastusele vastamine koos seonduvate toimingutega - 4,62 tundi;
3.kostja seisukohaga tutvumine - 0,4 tundi; 4. ettevalmistus istungiks - 0,55 tundi; 5. istungil osalemine - 0,4 tundi. Ajakulu kokku 10,07 tundi.
18.Kohus leiab, et kõik märgitud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane. Istungil osalemise ajakulu vastab istungi kavandatud algusajale ning protokollist nähtuvale istungi kestusele. Istungi algus viibis seoses kostja esindaja ilmumata jätmisega. Esitatu kohaselt osutati hagejale õigusteenust hinnaga 80 eurot tund, mis ei ületa kohtu hinnangul keskmist mitteadvokaadist esindaja poolt
osutatud õigusteenuse tasu. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale kokku on 805,60 eurot (10,07 x 80) ning hageja menetluskulu kokku 1 280,60 eurot (475 + 805,60).
19.Kostja 24.01.2020 menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis kostjal kulu 540 eurot, so kulu lepingulisele esindajale. Nimekirja kohaselt tegi kostja esindaja järgmised toimingud järgmise ajakuluga.
1.hagile vastamine koos seonduvate toimingutega 5,5 tundi;
2.dokumendi tõlge kohtule 0,5 tundi;
3.hageja vastuse analüüs 1 tund;
4.16.08 seisukoha koostamine 1,5 tundi;
5.17.08 tõendite edastamine kohtule 0,5 tundi. Ajakulu kokku 9 tundi.
20.Kohus leiab, et dokumentide tõlkimine ei ole õigusteenuse osutamine, toimingut 2 ei saa lugeda kuluks lepingulisele esindajale. Toiming 5 tõendid saanuks lisada juba eelmisel päeval koostatud seisukohale, põhjendatud ajakulu toiminguteks 4 ja 5 kokku ei ületa kohtu hinnangul 1,5 tundi. Ülejäänud osas ei ole ükski märgitud toimingutest selgelt põhjendamatu või vastavalt nimetatud ajakulu ilmselt ülemäärane. Õigusabi osutati hinnaga 60 eurot tund. Põhjendatud kulu lepingulisele esindajale kokku on 480 eurot (8 x 60).
21.Võttes arvesse menetluskulude jaotust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 91,95 eurot (1 280,60 x 7,18%) ning hagejalt kostja kasuks 445,54 eurot (480 x 92,82%)
22.TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus tasaarvestab TsMS § 445 lg 1 alusel hageja ja kostja vastastikused väljamõistetavad menetluskulud, mille tulemusena jääb kostja menetluskulude hüvitamise nõude suuruseks 353,59 eurot (445,54 - 91,95). Samuti tasaarvestab kohus hageja tasunõude 469,33 eurot kostja menetluskulude hüvitamise nõudega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevusena 115,74 eurot (469,33 - 353,59).
23.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.