Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

2-21-17223 isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

M. L. ja T. L. nõuavad 3. novembril 2021 T. K. vastu esitatud hagis kahjuhüvitist 685 euro ja põhinõudelt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutumata seadusjärgses määras viivise väljamõistmist. Hagejate nõue tuleneb hagejate ja kostja vahel toimunud lepingueelsetest läbirääkimistest. Hagejad soovisid kostjalt osta XXX. Kostja esindajad jätsid hagejatele mulje, et kostja soovib XXX müüa ja tegid seetõttu kulutused 275 eurot laenulepingu sõlmimiseks ja 410 eurot hindamisaktide koostamiseks. Hagejad nõuavad VÕS § 115 lg 1 alusel nimetatud lepingu sõlmimise ettevalmistamisega kaasnenud kulude hüvitamist. Pärast kulutuste tegemist selgus, et kostja siiski hagejatega lepingut sõlmida ei soovi. Kohus toimetas hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte tähtsaadetisega isiklikult

2(4)

2-21-17223 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 p 3 kohaselt ei või tagaseljaotsust teha juhul kui kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks ja on seda põhistanud. Kohtu hinnangul ei ole kostja 7. veebruaril 2022 esitatud avalduses toodud põhjendus mõjuv põhjus hagile vastamata jätmiseks. Kostjale on antud korduvalt täiendav tähtaeg hagiavaldusele korrektse vastuse esitamiseks kuid vaatamata sellele ei ole kostja seda teinud. Samuti ei ole kostja oma väidetavat haigestumist kohtule tõendanud. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 125 euro ja hagimenetluse õigusabikulude 840 euro väljamõistmiseks. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 19). Hagejate esindajal kulus hagiavalduse koostamisele 3 tundi, 2. detsembri 2021. a taotluse, menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja nimekirja koostamisele ja esitamisele 45 minutit, vastuse koostamisele kostja 5. jaanuari 2022. a vastusele 1 tund 5 minutit ja täiendava menetluskulude nimekirja koostamisele ja esitamisele 10 minutit. Hagejate lepinguline esindaja õigusabi toimingud on võtnud kokku 5 tundi. Kohtu hinnangul on hagejate esindaja õigusteenuse osutamisele kulunud aeg põhjendatud. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagejad tasusid oma lepingulisele esindajale tasu arvestusega 140 eurot tunnis + käibemaks. Kohus leiab, et kostja esindaja tasumäär vastab asja keerukusele ja sisule ning on vandeadvokaadi poolt pakutava õigusabiteenuse puhul tavapärane. Seega on hagejate mõistlikuks ja vajalikuks lepingulise esindaja kulude suuruseks 840 (5 tundi x 140 + käibemaks). Kokku on kohtu hinnangul hagejate põhjendatud menetluskulud 965 eurot, sh riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 840 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 3(4)

2-21-17223

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.