Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda poolelt hagihinnalt riigilõiv, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Inkassoteenused OÜ esitas 11.06.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse S. T.lt (võlgnikult) 2470,44 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 16.06.2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis nõude üle Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 09.11.2021 jättis kohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja, so 26.11.2021 hagis esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus kohustas hagejat esitama kostja kostja tegeliku elu- ja viibimiskoha andmed, oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, hageja esindaja esindusõigust ja haridust tõendavad dokumendid, menetluskulude nimekiri koos kulusid tõendavate dokumentidega ning tasuma hagilt täiendavalt riigilõivu ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Hageja esitas kohtule 15.11.2021 hagiavalduse koos tõenditega ning kõrvaldas puudused.

2(5)

19.11.2021 võttis kohus hagiavalduse menetlusse. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 20.01.2022 (teate avaldamise kuupäev 04.01.2022). Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (04.02.2022) hagile vastanud. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult TsMS § 317 alusel on täidetud. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kohtu hinnangul XXX OÜ ja kostja vahel 18.01.2020 sõlmitud laenulepingu nr XXXXXXXXXX ja selle 23.01.2020 lisa nr XXXXXXXXXX tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt, sest eelduslikult kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandusvõi kutsetegevuse raames võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingud tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista võlgnevus 2 417,46 eurot (sh põhivõlgnevus 1 680 eurot, intressivõlgnevus 196,50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus summas 540,96 eurot) ja edasiulatuv viivis alates 15.11.2021 0,1% päevas põhinõudelt 1680 eurolt kuni põhivõla täitmiseni. Kohus leiab, et XXX OÜ ja kostja vahel 18.01.2020 sõlmitud laenulepingu nr XXXXXXXXXX ja selle 23.01.2020 lisa nr XXXXXXXXXX alusel tekkinud põhivõlgnevuse 1680 euro ja intressivõlgnevuse 196,50 euro väljamõistmine kostjalt on põhjendatud. Kohtu hinnangul on kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise nõudmine põhjendatud, kuid mitte lepingujärgses määras, so 0,1% päevas, sest lepingujärgne viivisemäär on tühine, kuivõrd viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära kolmekordselt. Kohtupraktika kohaselt on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist, vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt RKTKo nr 3-2-1-66-05, p 24; 3-2-1-25-16 lahendi p 13). Käesolevalt tuleb kohaldada VÕS § 113 3(5)

lg 1 teises lauses sätestatult seadusjärgset viivisemäära ning vähendada hageja esitatud sissenõutavaks muutunud viivisenõuet. Sissenõutavaks muutunud viivis on viivisekalkulaator.ee kasutades 118,56 eurot (põhinõudelt 1680 eurolt, VÕS § 113 lg 1 määras, viiviseperiood 29.12.2020, so nõude loovutamisest kuni 15.11.2021 hagi esitamiseni). Seega jätab kohus viidatud laenulepingust tuleneva sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 422,40 eurot rahuldamata (540,96-118,56=422,40 eurot). Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivist ja edasiulatuvat viivist 15.11.2021 eest topelt. Seega leiab kohus, et põhjendatud on edasiulatuva viivist nõuda alates 16.11.2021. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1680 eurot, intressivõlgnevuse 196,50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 118,56 eurot ning edasiulatuva viivise alates 16.11.2021 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1680 eurolt kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud 492 eurot sh riigilõiv 300 eurot ning õigusabikulu 192 eurot käibemaksuta (1 h x 96 eurot, käibemaksuta; dokumentidega tutvumine ja analüüs 40 minutit, hagiavalduse koostamine 1 h 20 minutit, kokku 2 h x 96=192 eurot ). Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud on vajalikud ja põhjendatud. Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja kanda 17,47% ulatuses ja kostja kanda 82,53% ulatuses. Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 492 eurot (300+192). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 406,05 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 4(5)

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.