Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. TsMS § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 alusel on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 näeb ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. VangS § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla

haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või J. ning vanglateenistus või J. on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Eeltoodut arvestades ei ole maakohus pädev lahendama hageja kahjunõuet seoses võimaliku vangla tekitatud kahjuga ega taotlust peeglite eemaldamiseks, sest tegemist ei ole eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega. Hagejal tuleb esitada oma võimalikud avaldused, kaebused ja nõuded vanglale, Justiitsministeeriumile, vanglateenistusele või halduskohtule (Tartu Halduskohtule), mitte aga maakohtule. Avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata, sest maakohus ei ole pädev seda lahendama. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviil-, haldus- või väärteoasjas menetlusosalisena kohtumenetluses kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. RÕS § 10 lg 7 näeb ette, et kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. Hageja esitas riigi õigusabi taotluse koos nn põhiavaldusega, mille kohus jätab menetlusse võtmata. TsMS § 372 lg 4 II lause sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, tagastab ta selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. TsMS § 372 lg 4 II lause alusel tuleb avaldus koos lisadega, sh riigi õigusabi taotlusega, hagejale tagastada.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.