X kaebus Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes ning Tartu Vangla kohustamise nõudes eemaldada kambri seinalt peegel
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu Vangla
Menetlustoimingud
Kaebuse osaline tagastamine Menetluse osaline lõpetamine Riigi õigusabi taotluse lahendamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus osas, milles X nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitist.
2.Jätta kohustamisnõude osas X kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.
3.Lõpetada haldusasja nr 3-22-536 menetlus osas, milles X nõuab Tartu Vangla kohustamist eemaldada kambri seinalt peegel.
4.Jätta X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.
5.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 kuni 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 124 lg 3 ja § 155 lg 5).
1.Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas 2. märtsil 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõuab Tartu Vanglalt moraalse ja psüühilise kahju tekitamise eest 1000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist. Kaebaja väidab hüvitamisnõude puhul enda inimväärikuse alandamist ning kaebus on mõistetav nii, et kahju on kaasnenud sellega, et kambri seinale on paigaldatud peegel, mis rikub kaebaja privaatsust ning pärsib riiete kuivatamist. Kaebaja märgib, et tal on kästud
3-22-536
peegli ees kuivatustorul olevad riided ära võtta, sest need piiravad vaadet kambrisse. Lisaks nähtub kaebusest, et kaebaja sooviks on vanglale kohustava ettekirjutuse tegemine kambri seinalt peegli eemaldamiseks. Kaebaja toob kaebuses välja oma pöördumised, mis ta on kirjeldatud teemal vanglale esitanud, ning vangla vastused. Kaebusega koos on esitatud riigi õigusabi taotlus koos kaebaja majandusliku seisundi teatisega ning Tartu Maakohtu 8. veebruari 2022. a määrus asjas nr 2-22-1992 (2 eksemplari, neist üks jõustumismärkega). Maakohus on nimetatud määrusega jätnud menetlusse võtmata X avalduse Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks ja peeglite eemaldamiseks. Avaldus koos lisadega on Xle tagastatud. Maakohus on määruses selgitanud, et Xl tuleb pöörduda halduskohtu poole, sest maakohus ei ole pädev tema avaldust lahendama.
2.Tartu Vangla 4. märtsi 2022. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole kaebuses kirjeldatud asjaoludel vanglale kahju hüvitamise taotlust esitanud. Lisaks nähtub Tartu Vangla
4.märtsi 2022. a ja 9. märtsi 2022. a vastustest kohtunõudele, et kaebaja on esitanud vanglale taotluse elukambrite seintelt peeglite eemaldamiseks (registreeritud vanglas 04.01.2022 nr-ga 624/61-1) ning pärast taotlusele vastuse saamist ka vaide (registreeritud vanglas 17.01.2022 nr-ga 1-11/24-1). Tartu Vangla 24. jaanuari 2022. a vaideotsusega nr 1-11/24-2 on jäetud X 17. jaanuari 2022. a vaie rahuldamata. Täiendavalt teatas Tartu Vangla 10. märtsil 2022 kohtule, et X sai vangla 24. jaanuari 2022. a vaideotsuse nr 1-11/24-2 kätte 25. jaanuaril 2022.
3.Kohus jättis 10. märtsi 2022. a määrusega X kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuse puuduse kõrvaldamiseks tähtaja. Kohus leidis, et kaebaja on kohustamisnõudes (nõue eemaldada seinalt peegel) pöördunud kohtu poole kaebetähtaega ületades ning kaebajal tuleb esitada kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlus, milles oleks välja toodud põhjused, miks kaebust ei olnud võimalik tähtaegselt esitada.
4.Kaebaja esitas 13. märtsil 2022 kohtule taotluse, milles palub kaebetähtaja ennistada. Ta märgib, et saatis asjad esmajoones Tartu Maakohtule ja ootas dokumentide tagasisaatmist. Maakohtu poolt tagasi saadetud dokumendid on kaebaja edastanud kohtule ning neilt nähtub templiga kuupäev. Kaebaja vabandab viivituse pärast.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus selgitab esmalt, miks tuleb X kaebus osaliselt tagastada (I) ning lahendab seejärel kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse ning lõpetab osaliselt menetluse (II). Viimasena lahendab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse (III). I
6.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb osaliselt tagastada alljärgnevatel põhjustel.
6.1.HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. X kaebusest nähtub, et ta soovib käesolevas asjas muu hulgas esitada ka kahju hüvitamise nõude. Kaebajale on väidetav kahju kaasnenud sellega, et tema kambri seinale on paigaldatud peegel,
3-22-536
mis rikub privaatsust ning pärsib riiete kuivatamist. Eeltoodu alandab kaebaja arvates tema inimväärikust ja on tekitanud talle moraalset ning psüühilist kahju.
6.2.Arvestades HKMS § 47 lõikes 1 ja vangistusseaduse (VangS) § 11 lõikes 8 sisalduvalt regulatsiooni on kaebajal kui vanglas kinnipeetavana viibival isikul kohustus enne vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamist läbida kohtueelne menetlus. Kinnipeetava kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema kahjunõue on kohtueelses menetluses vangla poolt tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud. Tartu Vangla on 4. märtsil 2022 kohtule teatanud, et kaebaja ei ole kaebuses kirjeldatud asjaoludel vanglale hüvitamistaotlust esitanud (tl 8). Vangla vastusest nähtub, et kaebaja on alates 1. jaanuarist 2021 kuni vastuse esitamise ajani esitanud vanglale kolm kahju hüvitamise taotlust, mis ei seondu kaebuses kirjeldatud teemaga. Rohkem X kahju hüvitamise taotlusi vangla dokumendihaldussüsteemis registreeritud ei ole.
6.3.Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et kaebajal on eelkirjeldatud alusel esitatud hüvitamiskaebuse osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kohus tagastab HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kaebuse osas, mis puudutab kambri seinale peegi paigaldamise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist.
6.4.Kohus märgib, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Seega on kaebajal pärast hüvitamisnõudes kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist võimalik pöörduda kahju hüvitamise kaebusega uuesti kohtu poole. II
7.Kohus leiab, et ülejäänud osas ehk Tartu Vangla kohustamise nõudes eemaldada kambri seinalt peegel, tuleb käesoleva asja menetlus lõpetada. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt.
7.1.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 152 lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on kohtule esitatud kohustamisnõudes (kohustada vanglat eemaldama kambri seinalt peegel) läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebaja on vastavasisulise taotluse esitanud vanglale, vangla on jätnud taotluse rahuldamata ning seejärel on kaebaja esitanud vaide. Tartu Vangla 24. jaanuari 2022. a vaideotsusega nr 1-11/24-2 on jäetud X 17. jaanuari 2022. a vaie rahuldamata (tl 22-23) ning vangla on kohtule teatanud, et X sai nimetatud vaideotsuse kätte 25. jaanuaril 2022 ning esitanud ka koopia vastava märkega vaideotsusest (tl 26).
7.2.HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Arvestades, et kaebaja sai Tartu Vangla 24. jaanuari 2022. a vaideotsuse nr 1-11/24-2 kätte 25. jaanuaril 2022, oleks tulnud kohustamiskaebus esitada halduskohtule hiljemalt 25. veebruaril 2022. Kaebaja on aga kaebuse halduskohtule esitanud 2. märtsil 2022 ehk mitmepäevase hilinemisega.
3-22-536
7.3.Kaebaja, nõustudes sellega, et kaebus on esitatud tähtaega ületades, on vastuseks 10. märtsi 2022. a kaebuse käiguta jätmise määrusele esitanud kohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse (tl 30). Kaebaja selgitab taotluses, et ta saatis asjad esmajoones Tartu Maakohtule ja ootas dokumentide tagasisaatmist. Maakohtu poolt tagasi saadetud dokumendid on kaebaja edastanud kohtule ning neilt nähtub templiga kuupäev. Kaebaja vabandab viivituse pärast.
7.4.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida.
7.5.Kaebaja 13. märtsi 2022. a kaebetähtaja ennistamise taotlusest nähtub, et kaebetähtaja ületamise tingis asjaolu, et kaebaja pöördus oma nõudega esmalt ekslikult maakohtu poole ning seejärel ootas maakohtult dokumentide tagastamist. Kohus leiab, et kaebaja poolt välja toodud põhjust ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks käesolevas asjas kaebetähtaja ennistamise. Kohtupraktikas on tunnustatud kaebetähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusena vaidlustamisviite puudumist vaideotsuses (nt Riigikohtu 21. aprilli 2015. a määrus asjas nr 3-3-1-2-15, p 20; haldusmenetluse seaduse § 20). Praegusel juhul on Tartu Vangla 24. jaanuari 2022. a vaideotsusel nr 1-11/24-2 olemas korrektne vaidlustamisviide, mille kohaselt tuleb otsusega mittenõustumise korral pöörduda kaebusega halduskohtu poole. Samuti on otsuses ära toodud, kui pika aja vältel (30 päeva) on võimalik kaebust halduskohtule esitada. Kohus leiab, et kui kaebaja oleks otsusel olevat vaidlustamisviidet tähelepanelikumalt lugenud, ei oleks ta ekslikult kaebusega maakohtu poole pöördunud. Lisaks nähtub kohtute infosüsteemist, et kaebaja sai maakohtu 8. veebruari 2022. a määruse asjas nr 2-22-1992 kätte juba 10. veebruaril 2022 ning tal oli seejärel veel piisavalt aega, et pöörduda tähtaegselt kohustamiskaebusega halduskohtu poole. Kaebajal puudus vajadus oodata, millal maakohus talle avalduse materjalid tagastab. Kaebaja on praeguses asjas koostanud uue eraldiseisva kaebuse, mis on adresseeritud halduskohtule ning kaebaja oleks saanud selle kaebuse koostada ja esitada kohtule juba varem ehk hiljemalt 25. veebruaril 2022. Kohus märgib, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17).
7.6.Eeltoodust tulenevalt puuduvad kohtu hinnangul käesolevas asjas mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks ning kohus jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
7.7.HKMS § 152 lg 1 p-st 2 ja § 124 lg-st 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 152 lg 3 sätestab, et kui HKMS § 152 lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata.
7.8.Eelnevat arvestades lõpetab kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel käesoleva haldusasja menetluse osaliselt ehk osas, milles X nõuab Tartu Vangla kohustamist eemaldada kambri seinalt peegel. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ja HKMS § 155 lg-le 6 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
3-22-536
III
8.Kaebaja on esitanud ka riigi õigusabi taotluse, milles on palunud määrata endale õigusabi esindamiseks haldusmenetluses (tl 2-3p). Kohus leiab, et kaebaja on oma taotluses siiski silmas pidanud esindajat halduskohtumenetluses (vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-le 5). Nimelt nähtub riigi õigusabi taotlusest, et kaebaja ei nõustu Tartu Vangla vaideotsusega, mis puudutab kambri seinalt peegli eemaldamist ja on pöördunud selle vaidlustamiseks halduskohtusse.
8.1.Kohus märgib, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS §-s 7 on sätestatud alused, millal riigi õigusabi ei anta.
8.2.Riigi õigusabi taotluse lahendamisel peab kohus muu hulgas hindama, kas taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma. Riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kohus leiab, et kaebaja on võimeline end ise halduskohtumenetluses esindama. Asjaolu, et kohus tagastab käesoleva määrusega kaebuse osaliselt ning ülejäänud osas lõpetab menetluse, ei tähenda, et kaebaja ei oleks võimeline end ise kohtumenetluses esindama. Käesolevas asjas lõpplahendi tegemine on tingitud sellest, et kaebaja on enne kohtusse pöördumist jätnud hüvitamisnõudes läbimata kohustusliku kohtueelse menetluse ning kohustamisnõude osas on esitanud kohtule tähelepanematusest kaebuse tähtaega ületades. Kaebaja poolt kohtule esitatud kaebus on siiski oma eesmärgilt arusaadav ning seda oleks olnud võimalik sisuliselt menetleda, kui poleks tekkinud menetluslike takistusi, mis viisid kaebuse osalisele tagastamisele ja osaliselt menetluse lõpetamisele. Kohus on veendunud, et kaebaja saab enda õiguste kaitsmisega halduskohtumenetluses iseseisvalt hakkama ega vaja riigi õigusabi. Kohus märgib, et halduskohtul on selgitamiskohustus ning kohus juhindub uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Halduskohus selgitab enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, kohaldatava õiguse ning asjakohase kohtupraktika. Vajadusel selgitab kohus kaebajale, milliseid asjaolusid tuleks täiendavalt tõendada ja milliseid tõendeid esitada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleks esindaja või õigusalased teadmised. Kuna kohus leiab, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja tema maksejõuetuse kindlakstegemiseks.
8.3.Eelnevat arvestades jätab kohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.