Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Era Liisingu Inkassoteenused AS nõuab 14. detsembris 2021 esitatud hagis J. A.i vastu 2736,10 euro suuruse põhivõlgnevuse, 2252,18 euro suuruse intressi ja 206,85 euro suuruse sissenõutavaks muutunud viivise ning jooksva viivise väljamõistmist. Hageja nõuded tulenevad kostja ja Creditstar Estonia AS vahel 19. aprillil 2017 interneti vahendusel sõlmitud kliendilepingust, mille alusel avati kostjale krediidilimiit ja kasutuslimiit ning esialgne võlausaldaja võimaldas kostjale võtta kiirlaenu avatud krediidilimiidi ja kasutuslimiidi ulatuses. Kostja on talle avatud krediidilimiidi ja kasutuslimiidi ulatuses võtnud laenu 5 korda, s.o kokku summas 3525 eurot. Poolte kokkuleppe kohaselt oli intressi määraks oli 45,30 % aastas. Kostja kohustus laenusumma koos laenukasutamise tasuga tasuma igakuiste maksetega, mis koosnesid laenupõhisummast ja laenukasutamise tasust. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. Kostja nendele ei reageerinud. 2(3)

Esialgne võlausaldaja otsustas loovutada nõude ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le (nõude loovutamise leping nr xxx). Kuna juba ka sama asja maksekäsu kiirmenetluses ei õnnestunud kostjale dokumente kätte toimetada, toimetas kohus hageja taotlusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte avalikult: avaldatud 20. detsembril 2021 ning kostjale loetakse kättetoimetatuks seega hiljemalt 04. jaanuaril 2022 (15 päeva). Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja 28 päeva, ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus 01.02.2022). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus rahuldab hagi. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Hageja on esitanud hagis taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 425 eurot ning hagimenetluses õigusabikulude 100 eurot väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulud summas 100 eurot põhjendatud ja vajalik kulu. Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud seega 525 eurot, sh riigilõiv 425 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 100 eurot, mis tuleb kostjalt hagejal kasuks välja mõista. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.