Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Otsi

Kohtulahendid
Õigusaktid
ELi õigus
Kohtud
Valdkonnad

Tööriistad

Brauserilaiendus
MCP-server
Minu konto
Paketid ja hinnad

Nimistu

Kontakt
Privaatsus
nimistu.ee
Toeta tegevust

Allikad

Riigi Teataja
EUR-Lex
HUDOC
Riigikohus

lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ

Kohtulahendid/2-21-106818/14

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 07.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-21-106818/14
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 07.02.2022
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1905

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-12-14

Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-06-10

Maanteeamet · Väljaminev kiri · 2020-11-26

Sissetulev kiri

Konkurentsiamet · Sissetulev kiri · 2025-04-08

Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-10-02

Maanteeamet · Sissetulev kiri · 2020-10-28

Viidatud sätted

Riigi Teataja

VÕS § 113 lg 1Viivis TsMS § 177 lg 2, 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta VÕS § 11 lg 1Püsiv andmekandja VÕS § 8 lg 1, 2Lepingu mõiste TsMS § 138 lg 2Menetluskulude koosseis ja arvestus TsMS § 144Kohtuvälised kulud TsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Osaühing EUROPARK ESTONIA10811490(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 07.veebruaril 2022 tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus 2-21-106818

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi A. E. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

40 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Tartu mnt 16b, 10117 Tallinn), lepinguline esindaja Helena Kask

Menetluse liik Resolutsioon

Kostja: A. E. (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress: xxx xx-xx, xxx, xxxxx, e-post: xxx) Kirjalik menetlus

1.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi A. E. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

2.Välja mõista A. E.lt võlgnevus 40 (nelikümmend) eurot Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1.Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses A. E. kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele ei saa esitada apellatsioonkaebust, väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

2.Välja mõista A. E.lt hagimenetluse kulud 175 eurot (ükssada seitsekümmend viis eurot) ja viivis kuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni lg 1 teises lauses sätestatud määras Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks

Sarnased lahendid

Võlaõigus

28.09.20262-26-3974/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
23.09.20262-26-10022/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
22.09.20262-25-121309/26Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
22.09.20262-26-110413/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
22.09.20262-24-142810/14Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
22.09.20262-24-10415/24Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

TsMS § 4842

TsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused

TsÜS § 70Lepingu rikkumisest teatamine

VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste

VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral

VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine

VÕS § 1132 lg 2

VÕS § 158 lg 1Leppetrahvi mõiste

VÕS § 159 lg 2Leppetrahv ja kohustuse täitmise nõue

VÕS § 16 lg 1Pakkumus

VÕS § 20 lg 1Nõustumus

VÕS § 76Kohustuse täitmine

VÕS § 9 lg 1Lepingu sõlmimine

Hageja nõue

1.OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja) palus kohtule esitatud hagis välja mõista A. E.lt (edaspidi kostja) leppetrahvide võlgnevus 30 eurot ja sissenõudekulu 10 eurot hageja kasuks. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2.Hageja esitas hagi, milles taotles Xlt 40 euro võlgnevuse sissenõudmist, sest A. E. oli sõiduki numbrimärgiga XXXXXX (edaspidi sõiduk) omanik hagiavalduse aluseks oleva

leppetrahvinõude esitamise ajal. Vaidlusaluse parkimisala sissesõidul oli hageja esitanud parkimistingimused, mille avaldamisega esitas ta omapoolse pakkumuse ja mida ta parkimistingimustes selgelt väljendas. Sõiduk pargiti 09.04.2018 hageja opereeritavale parkimisalale. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Hageja tuvastas kontrollimisel, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes kuna 09.04.2018 oli jäetud sõiduki parkimise eest maksmata. Sõiduki armatuurlaual ei olnud vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Samuti puudus Sõiduki armatuurlaual parkimiskell, mis oleks tõendanud tasuta parkimise parkimisõigust. Parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõue nr 1200 9041 8135 5362 maksetähtajaga 23.04.2018, mis muutus sissenõutavaks 24.04.2018, on käesoleva ajani tasumata. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, mis saadeti kostjale tagasi hoiutähtaja möödumise tõttu ja millega tekkisid hagejal VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi sissenõudmiskulud.

3.Vastuses hagile teatas X, et ta oli sõiduki omanik aga autot kasutas kostja, kes andis ka kinnituse, et sõidukit kasutas ainult tema. X sõnul ei teadnud ta trahvist. Hageja oli teda teavitanud trahvist Lasnamäe Centrumi postkontori kaudu, kuid kui tema postkontorisse pöördus oli kiri juba saatjale tagasi saadetud. Hageja esitas 20.07.2021 taotluse asendada esialgne kostja X kostjaga A. E., mille kohus rahuldas 09.09.2021määrusega. Kostja vastuväidete kokkuvõte

4.Kostja tunnistas hagi osaliselt trahvi ja sissenõudmiskulude, kokku 40 euro osas, kuid vaidles vastu menetluskuludele. Kostja ei mäleta, mis põhjusel jäi trahv 2018.a tasumata ega ole kindel kas trahv oli sõiduki esiklaasile kojamehe vahele, kui tema tuli auto järele. Trahvist sai ta teada, siis kui oli juba algatatud kiirmenetlus märtsis 2021, kui tasumise summa kasvas koos menetluskuludega peaaegu kolme kordseks. Kostja palub võtta arvesse, et neil puudus võimalus trahv kätte saada ja tasuda, sest seoses COVID-19 pandeemia olukorraga postkontor ei töötanud tavarežiimis, kiri edastati hilinemisega ja kui nemad pöördusid postkontorisse oli kiri juba tagasi saadetud ning, et nad ei tegutsenud pahatahtlikult. Kostja on nõus sõlmima kompromissi ja tasuda trahvi 40 eurot, nagu olukorras kui trahv oli talle kättetoimetatud. Kohtuotsuse põhjendused

5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

6.Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on tõendatud, et hageja poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud liiklusmärk, mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki kasutajale tehtud nähtavaks hageja eraparklasse sisenemise teave koos viitega lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu, kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi. Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud.

7.Pooltel ei ole vaidlust ja hagiavaldusele lisatud fotodega on tõendatud, et sõiduk oli pargitud 09.04.2018 EP opereeritavale Mahtra parkimisalale ja sõiduki armatuurlaual ei olnud vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Samuti puudus sõiduki armatuurlaual parkimiskell, mis oleks tõendanud tasuta parkimise parkimisõigust.

8.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval, VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

9.Sõidukist tehtud fotodega ja väljatrükkidega leppetrahvidest on tõendatud, et hageja paigaldas 09.04.2018 leppetrahvinõude nr 1200 9041 8135 5362 30 euro ulatuses maksetähtajaga 23.04.2018 sõiduki kojamehe vahele ning et see muutus sissenõutavaks 24.04.2018. Samuti puudub vaidlus, et leppetrahvinõue on käesoleva ajani tasumata. Meeldetuletustega on tõendatud, et hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, mis saadeti kostjale tagasi hoiutähtaja möödumise tõttu.

10.Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükkidega leppetrahvist koos piltidega sõidukist, on tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud 30 euro suurune leppetrahvi võlgnevus. Asjaolu, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, on tõendatud sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteadetega. Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr 2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud. Kostja vastuväide, et ta ei ole sõidukile paigutatud leppetrahvi teateid kätte saanud, on tõendamata, mistõttu ei ole alust jätta hagi rahuldamata. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et hagiavalduses esile toodud kuupäevadel oleks sõiduki parkimise eest hageja parklates tasutud või oleks tasutud hageja nõutav leppetrahv. Järelikult tuleb kostjal tasuda täies ulatuses lepingust tulenev leppetrahv.

11.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Meeldetuletusega kostja rahvastikuregistris avaldatud elukoha aadressile on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada täies ulatuses ja kostjalt välja mõista leppetrahv 30 eurot ja vastavalt VÕS § 1131 lg-le 1 sissenõudmiskulu 10 eurot, kokku 40 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

13.TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

14.Hageja menetluskuluks on hagiavalduse ja 28.01.2022 esitatud nimekirja järgi riigilõiv 75 eurot, 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses ja lepingulise esindaja õigusabikulud 240 eurot (käibemaksuta), kokku 335 eurot. Hageja tasus õigusabi osutajale kokkulepitud hinna alusel, milleks on 80 tund (käibemaksuta), osutatud õigusabiteenuseks oli hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine, kokku 2 tundi, kostja vastusega tutvumise ja seisukoha koostamise eest on õigusabikulule lisandunud 1 tund tööd summas 80 eurot (käibemaksuta). Hageja kinnitas, et menetluskulude nimekiri on seotud

käesoleva tsiviilasjaga. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

15.Kostja on vaielnud menetluse käigus menetluskulude nõudele vastu.

16.Kohus võttes arvesse, et hageja on esitanud hagiavalduse pärast maksekäsu kiirmenetlust, milleks nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid olid juba välja selgitatud, kogutud ja komplekteeritud leiab, et õigusabikulud esindaja poolt hagiavalduse koostamiseks, lisade komplekteerimiseks, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamiseks on põhjendatud mahus 0,75 tundi ja kostja vastusega tutvumise ja seisukoha koostamise eest mahus 0,25 tundi, kokku 1 tund summas 80 eurot (käibemaksuta). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 75 eurot, esindajakulu 20 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja 80 eurot kohtumenetluses, kokku 175 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

22.09.20262-25-109973/32Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

22.09.20262-24-7648/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium