Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

dokumendid ja teabe, mida ta vajab seoses pankrotimenetlusega, eelkõige vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta.

nõudeid vähemalt summas 181 478,50 eurot. Ajutise halduri arvestuse kohaselt oli juba 2020. aasta lõpul ja on ka praegu võlgniku orienteeruv/esialgne majanduslik seis järgmine: põhivara, raha ja käibevara ei ole, kohustusi on - 103 874,08 eurot, aruande aasta kahjum - 258 619,37 eurot ja netovara negatiive - 103874,08 eurot. Võlausaldaja on varatu ning sellest tulenevalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt eeltoodud asjaoludest võisid võlgnikul olla makseraskused juba aastal 2020, millest ta oli teadlik, sest 04.12.2021.a. otsustas võlgniku juhatus ühineda P OÜ-ga tingimustel, kus ühinemislepingut ei auditeeritud ja ühinemisaruannet ei koostatud. Millist majanduslikku mõju võlgniku ühinemine P OÜ-ga endaga kaasa tõi tuleb selgitada pankrotimenetluse käigus. Võlgniku ainuosaniku 08.01.2021 otsusega valiti uueks juhatuse liikmeks Benjamin Markovitš, kes on seotud väga paljude teiste juriidiliste isikutega. Võlgniku ainuosaniku 30.01.2021 otsusega võttis ainuosanik vastu otsuse võlgniku likvideerimise, juhatuse tagasikutsumise ja likvideerija nimetamise kohta. Võlgniku likvideerija on seotud väga paljude teiste juriidiliste isikutega. Ajutise halduri arvates oli võlgnik nimetatud toimingute ajal maksejõuetu ning 2020 majandusaasta aruande ja likvideerimise 2021.a algbilansi andmed ei vastanud reaalsetele ning võlgniku varalist seisu objektiivselt kajastavatele asjaoludele, vaid kandsid muud arvestuslikku eesmärki, mille sisu tuleb selgitada pankrotimenetluse käigus. Ilmselt seetõttu sooritatigi ühinemismanööverdus lähikondse ettevõtte P OÜ-ga ning sellele koheselt järgnev võlgniku likvideerimismenetluse alustamine. Ajutisele haldurile esitatud dokumentidest ei nähtu võlgniku reaalset ja õigeaegset tegevust oma kohustuste täitmise tagamiseks ning võlausaldajate huvide kahjustamise vältimiseks. Võlgniku suhtes alustati OOO S täiteavalduse alusel 08.04.2021 täitemenetlust nr xxx summa 5582 euro sissenõudmiseks, millest on suudetud täita 25,63 eurot. Kuivõrd võlgniku netovara on negatiive, siis eeldatakse osaühingu maksejõuetust. Võlgniku likvideerija selgitas pankroti põhjuseid. ScandiTrade Baltic OÜ asutati 15.03.2018 ja põhitegevuseks oli puittoodete hulgimüük. Ettevõttel olid lepingulised suhted umbes viie Venemaal asuva tootmistehasega. Samuti oli ettevõttel leping Valgevene ettevõttega, mis teostas logistika korraldamist alustades kaupade väljasaatmisest tehasest kuni lõppkliendile tarnimiseni ning täitis muid ettevõtlusega seotud ülesandeid. Kuni 2020. aastani ei olnud ScandiTrade Baltic OÜ-l probleeme tarnetega, kuid eelmisest aastast alates tekkis probleeme ettevõtte partneril V OOO. Kuigi kaup oli kinni makstud ning raha tehastele ja transpordifirmadele üle kantud, ei olnud kaup klientidele täies mahus tarnitud. Sarnane olukord on tekkinud ka mõne transpordifirmaga. Juhatuse liikme palvel tegeles logistikaga täielikult V OOO, mis otsis iseseisvalt kaubavedajaid ja pidas nendega läbirääkimisi. Transporditeenuste arved esitas ScandiTrade Baltic OÜ-le V OOO-ga seotud ettevõte M G. M G pidi omakorda tasuma arved kaubavedajale. Hiljem selgus, et M G ei täitnud täielikult oma kohustusi ning kaubavedajate arved esitati otseselt ScandiTrade Baltic OÜ-le. Seega tekkisid võlgnevus transporditeenuste eest ja nõue M G’i vastu, mida pole veel tasutud. V OOO esindaja A N oli ScandiTrade Baltic OÜ juhatuse liikme Deniss Golovatõi sõber, seetõttu usaldas Deniss Golovatõi V OOO’d absoluutselt. Kui esines tarnete hilinemist, seletas A N seda olukorda koroonakriisi ja Venemaal kehtestatud piirangutega. 2021. aasta jaanuaris otsustas Deniss Golovatõi ScandiTrade Baltic OÜ likvideerida ning siis lubas A N, et V OOO sulgeb kõik võlad rahaliselt, samuti katab kahjud, mis tekkisid ScandiTrade Baltic OÜ-le seoses oma kohustuste täitmata jätmisega V OOO poolt. Hetkel tegutseb ettevõte V OOO edasi, A N võtab ühendust telefoni ja eposti teel, kuid raha ei ole veel ikkagi ScandiTrade Baltic OÜ arvelduskontole laekunud. Kirjavahetuses likvideerijaga lubas A N, et maksab kõik võlad ära, kuid lükkas maksetähtajad mitu korda edasi, võla tasumise lõplik tähtaeg oli 31.10.2021. Seoses sellega, et raha ei laekunud selleks tähtajaks ScandiTrade Baltic OÜ arvelduskontole, peab likvideerija raha tagastamist ebatõenäoliseks ja ettevõttet ScandiTrade Baltic OÜ maksejõuetuks. Likvideerija leiab, et ScandiTrade Baltic OÜ maksejõuetuse põhjuseks on partnerite suutmatus oma kohustusi täita ning koroonakriisiga kaasnev üldine majanduslik olukord maailmas. Ajutisel halduril oleva info ning dokumentide põhjal selgub, et võlgnik on maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti ei kata võlgniku vara tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnangu

kohaselt ei ole võlgnikust ettevõtte tervendamine ja tegevuse jätkamine võimalik. Kui võlgniku osanikud teevad või korraldavad muul viisil selleks vajalikke täiendavaid investeeringuid/sissemakseid, mille arvelt tasuda võlad ja võita klientide usaldus vahendusteenuse osutamiseks, siis on võlgnikul võimalik oma vahendustegevust taas alustada. Arvestuslikku materiaalset vara võlgnikul ei ole. Ajutise halduri esialgse hinnangu kohaselt vara tagasivõitmise alused ei ole teada, need võimalused tuleb välja selgitada pankrotimenetluse käigus. Millistest vahenditest ja kelle vara kaudu võlgniku ning tema lähikondse ettevõtte P OÜ juhatuse liige oma igapäevaseid elukondlikke kulusid kandis tuleb selgitada pankrotimenetluse käigus. Kui selgub, et toimunud on varjatud tulude jaotus/väljamaks kas või kolmandate ettevõtete kaudu, millega on rikutud võlgniku varalisi õigusi, tuleb hinnata juhatuse liikme vastu kahjunõude esitamise võimalust. Teada olevate kohustuste esialgne suurus 103 874,08 eurot. Ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus ei ole perspektiivikas, kuna see ei aita oluliselt kaasa võlausaldajate nõuete rahuldamisele, pigem suurendab pankrotimenetluse kulusid, mis ei ole võlausaldajate huvides. Olemasoleva info põhjal teadaolevad varad võlgnikul puuduvad, millest katta massikohustusi ja pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik tegi 11.12.2020.a. rahaülekande M G L-le summas 9 775 eurot, kuigi oli teada, et võlgniku tegevus lõpetatakse jaanuaris 2021. Samuti pidi võlgnikule olema teada, et M G L oli maksejõuetu, mistõttu ettevõte 06.07.2021 lõpetati. Ajutise halduri arvates tuleb võlgniku juhatuse liikmele esitada kahjunõue summas 9 775 eurot. Ajutise halduri arvates võivad esineda alused kahjunõude esitamiseks võlgniku juhtorgani liikmete vastu, kuna võlgniku juhtorganite tegevuses ilmnevad raske juhtimisvea tunnused, mis hagi esitamise puhul toovad endaga kaasa juhtorgani liikmete varalise vastutuse. Ajutine haldur peab võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku ühesuunalist ja kitsast äriplaani, mis ei arvestanud võlgniku tegevust takistavate võimalike riskidega. Antud juhul võlgniku majandustegevusrisk realiseeruski kavandatud müügitulu mittelaekumise kaudu. Võlgnikul ei olnud välja töötatud majandusriskide maandamise ja/või hajutamise plaane ega kogutud selleks vajalikke reserve. Võlgniku majandusaasta aruannetest nähtub, et võlgnikul reservkapitali moodustatud ei olnud, mis tegelikult ei täida reservi kogumise mõtte eesmärki. Olemasoleva dokumentatsiooni ja info alusel on ajutine haldur arvamusel, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, küll aga esinevad raske juhtimisvea tunnused (PankrS § 28 mõistes). Ajutine haldur palub kinnitada ajutise pankrotihalduri tasuks 2890 eurot, mis maksta välja deposiiti tasutud summast ja teha huvitatud isikutele ettepanek tasuda pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiiti 6500 eurot. Kui deposiiti tasutakse, siis kuulutada välja võlgniku pankrot ja nimetada pankrotihalduriks Lembit Ülper. Kui deposiiti ei tasuta, siis lõpetada menetlus raugemisega ning likvideerida ja kustutada võlgnik registrist. Avaldaja seisukoht Võlausaldaja leiab, et ajutise halduri tasu suurus taotletud summas ei ole põhjendatud ega vasta ülesannete täitmise keerukusele ja tegelikult kulutatud ajale. Praktikas on välja kujunenud, et ajutisel halduril kulub vajalike toimingute tegemiseks ja ajutise halduri aruande koostamiseks aega ca 15-20 tundi. Käesolevas asjas on haldur aruande kohaselt kulutanud oluliselt suuremas mahus aega, põhjendamata, et tema ülesanded oleks antud juhul olnud tavapärasest mahukamad või keerukamad. Ajutise halduri aruande sisu ei anna lugejale võimalust asuda seisukohale, et selle koostamine nõudnuks intensiivset analüüsi. Valdav ja aruannet läbiv järeldus on, et ajutine haldur ei saa ühes või teises küsimuses seisukohta võtta ja vastuseid tuleb küsimustele otsida pankrotimenetluses. On ebaselge, mis põhjustel kulus ajutisel halduril tavapärasest pea kaks korda enam aega. Taotletava tasu suurus näib tõukuvat võlausaldaja poolt deponeeritud summast ja mitte tehtud töö mahust. Arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust tuleb ajutise halduri tasu vähendada ja määrata kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja esitas 13.12.2021 oma menetluskulude nimekirja summas 5272 eurot. Võlgniku seisukoht 07.12.2021 seisukohas on likvideerija arvamusel, et haldur täitis oma ülesande vastutustundlikult ja hoolikalt. Ajutise pankrotihalduri tasu on õiglane ja vastab tehtud tööle. Likvideerija leiab, et selline töö oleks hinnatud äriettevõttes kõrgemalt. Võlgnik selgitab mõningaid aruandes märgitud punkte.

Algselt kuulusid ScandiTrade Baltic OÜ ja P OÜ samasse ärisse. ScandiTrade Baltic OÜ loomisel lähtuti osade tarnijate nõudest: tarnijad ei soovinud, et P OÜ teeks koostööd nende konkurentidega. Kaks juriidilist isikut otsustati teha ainult selleks, et kasutada suurema hulga tarnijate kaupa, kuid sisuliselt oli tegemist ühe äriga: firmad tegelesid sama äriga, neil oli üks omanik ja üks juhatuse liige. Ühinemisotsus sündis pärast seda, kui kadus vajadus tarnijaid jagada. Debitoorne võlgnevus, mis ei paistnud toona lootusetu, oleks pidanud katma mõlema firma võlgnevused. Ühinemine ei avaldanud olulist mõju ScandiTrade Baltic OÜ pankrotile, kuna ettevõte ei suutnud katta võlausaldajate kohustusi mitte sellepärast, et neid oli rohkem, vaid sellepärast, et võlgnikud ei tasunud raha. Benjamin Markovitš valiti juhatuse liikmeks eesmärgiga analüüsida ettevõtte tegevust ja pakkuda välja võimalusi kriisist ülesaamiseks. Benjamin Markovitš ei teinud mingeid tehinguid ja oli juhatuse liikme ametikohal alla kolme nädala. Pärast Benjamin Markovitši poolt tehtud analüüsi ja ettepanekuid olukorra parandamiseks otsustas omanik siiski firma likvideerida. Benjamin Markovitš ei mõjutanud kuidagi ettevõtte majanduslikku olukorda. Likvideerija püüdis võlgnikega võla tagasimaksmise osas kokku leppida ning hoida ka võlausaldajaid nende läbirääkimistega kursis. Kahjuks osutusid läbirääkimised ebatõhusaks. Samal ajal pidas läbirääkimisi võlgnikega ka ettevõtte omanik Deniss Golovatõi. Likvideerija arvates oleksid läbirääkimised samamoodi lõppenud, kui Deniss Golovatõi oleks juhatuse liikmeks jäänud. Sel ajal ei olnud ettevõttel ühtegi tehingut. Likvideerija ei nõustu ajutise pankrotihalduri järeldusega. Ühinemise eesmärk oli vähendada kulusid (muuta kahe firma kulud ühe firma kuludeks), kuna kahe ettevõtte ülalpidamine ei olnud enam otstarbekas ja muutus majanduslikult kahjumlikuks. Vastupidi, kinnitab ühinemine Deniss Golovatõi head tahet maksta nõrga ettevõtte võlad tugevama arvelt (toona paistis olukord talle sellisena). Kogu aja jooksul peetud läbirääkimised võlgnikuga tundusid lootust andvad ning polnud põhjust arvata, et võlgnik ei maksa oma võlga kunagi. Nõuete tagasimaksmise viimane tähtaeg oli 31.10.2021. Kuni selle hetkeni oli lootust, et raha ikkagi laekub. Pärast seda tähtaega plaaniti olenevalt tulemusest esitada pankrotiavalduse, kuid võlausaldaja tegi seda enne võlgnikku. Ettevõtte käivitamise etapi eesmärk oli sidemete loomine. Selleks oli vaja kehtestada minimaalne marginaal, et pakkuda konkurentidest madalamat hinda ja siseneda turule. Seepärast tegid kliendid, sh PLAUT INTERNATIONAL LIMITED, meiega koostööd, kuna hinnad olid madalamad kui teistel sarnastel ettevõtetel. Nad võtsid teadlikult need riskid enda peale. Mingit varjatud tulujaotust ettevõttes äritegevuse madala marginaali tõttu ei toimunud ega saanudki olla. Kogu selle aja, kui juhatuse liige selle äriga tegeles, oli tal põhitöö, kust ta sai palka. Tema palgast piisas söögiks, üüriks ja muudeks igapäevasteks kuludeks. Isiklikule kontole lisaraha ei laekunud, oste sularaha eest endale ta ei teinud. Ettevõtte OOO S arve ja pretensioon ei laekunud õigeagselt, mistõttu nende olemasolust kuni maksekäsu saamiseni ei olnud midagi teada. Kohtu menetluses 220-142489 on mainitud arve nr 396, kuid arvet ennast ei esitatud. Millise kaubaveo eest arve väljastati, pole teada, kuna seda arvet pole saadetud. Sel ajal, kui tekkis võlgnevus, tundusid raskused juhatuse liikmele ajutised. Toona ei saanud juhatuse liige teada, et võla kättesaamine on lootusetu ning seepärast ei olnud tal pankrotiavalduse esitamise kohustust. Otsus ettevõte likvideerida tehti 30.01.2021, aga 11.12.2020 oli juhatuse liikme ainuke eesmärk leida võimalusi võlgade tasumiseks. M G L leidis võimaluse osta kaupa madalamate hindadega kui ScandiTrade Baltic OÜ oli juba tellinud tehasest M P P. ScandiTrade Baltic OÜ võttis ettevõttelt M P P tellimuse tagasi ja andis selle üle ettevõttele M G L. See võimaldas kauba tarnimist juba mitu kuud kaupa oodanud ettevõttele E B O. Sel ajal ei olnud M G L likvideeritud ning tegeles äritegevusega. Nõudel ScandiTrade Baltic OÜ juhatuse liikme vastu puudub alus ja see vaid suurendab võlausaldaja lisakulusid, mistõttu ei ole otstarbekas. Võlgnik ei nõustu ajutise pankrotihalduri järeldustega, et juhatuse liikme tegevuses on raske juhtimisvea tunnused, mis hagi esitamise puhul toovad endaga kaasa juhtorgani liikmete varalise vastutuse. Kõik tema tehtud tehingud on majanduslikult põhjendatud, raamatupidamisdokumendid on korras, kirjavahetus säilinud, kõik rahaülekanded absoluutselt läbipaistvad ja ärieesmärkidele vastavad. Võlgnik ei nõustu arvamusega, et pankroti põhjuseks võib olla juhatuse liikme raske juhtimisviga. Ettevõte P OÜ on järjepidevalt tegutsenud alates 2016. aastast ja ScandiTrade Baltic OÜ 2018. aastast. PLAUT INTERNATIONAL LIMITED on ScandiTrade Baltic OÜ-ga koostööd teinud alates selle asutamisest ning kõik need aastad pole esinenud tarneraskusi ega pretensioone ettevõtte PLAUT INTERNATIONAL LIMITED poolt. Nende ettevõtete vaheline 3 aasta käive on 2,9

miljonit eurot. Võlasumma 52 108 eurot moodustab 1.7% ettevõtete vahelisest kogukäibest, mis majandusteooria järgi ei ületa loomulikke äririske. Tarnehäired ja maksete mitteõigeagsed tasumised algasid firmal ScandiTrade Baltic OÜ alles 2020. aastal, nagu ka paljudel teistel ettevõtetel, mis sattusid keerulisse olukorda seoses ettevõtete töö seiskumisega koroonapiirangute tõttu ja muude maailmamajanduse languse põhjuste tõttu. Nende riskide vastu ei ole keegi kindlustatud, sh ka PLAUT INTERNATIONAL LIMITED mitte. Seoses kogu eeltooduga leiab võlgnik, et ScandiTrade Baltic OÜ maksejõuetus ei tekkinud mitte juhtkonna tõsiste eksimuste tõttu, vaid muude asjaolude tõttu, nagu valdkonna majanduskriis ja partnerite maksejõuetus. 17.12.2021 seisukohas leiab võlgnik, et võlausaldaja menetluskulud on ebamõistlikult suured. Võlausaldaja juristid on korduvalt sarnaste juhtumitega tegelenud ning nende kogemustest lähtuvalt ei pidanud nad kulutama nii palju aega dokumentide analüüsimisele ja vormistamisele. Likvideerija on ise korduvalt kohtus hagejana osalenud ja on kindel, et kogenud jurist teeb oma tööd palju kiiremini: keskmise kiirusega 1 lehekülg poole tunniga. PLAUT INTERNATIONAL LIMITED ettevõtte juristid tegid ligi pool tundi tööd dokumentide kallal, kus oli tegelikult vaja muuta vaid kuupäeva, kellaaega ja paar rida. Arvame, et võlausaldaja kulud on vähemalt 4-5 korda ülehinnatud. Advokaadibüroo Magnusson on analüüsinud juhtumit juuni algusest ja kulutanud sellele ligi 6 tundi. Seejärel koostasid firma töötajad 1,5-leheküljelise pankrotihoiatuse 2 tunniga. Tegelikult oleksid nad saanud seda kiiremini teha, kuna juhtum oli juba analüüsitud. Siis koostati viie tunniga pankrotiavaldus, kahtlust tekitavad ka teised positsioonid selles nimekirjas. Kohtumääruse põhjendused PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Kohus tutvunud ajutise pankrotihalduri aruande, võlgniku ja võlausaldaja seisukohaga leiab, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Avalduse kohaselt tasus avaldaja kokkulepitud vineeritoodete eest 112 445,28 eurot ning võlgnik pidi tooted tarnima 2020. augustis, kuid võlgnik jättis tooted tarnimata summas 52 102,37 euro eest. 28.06.2021 saadetud nõudekirjale võlgnik ei reageerinud ja võlasummat ei tasunud ning samuti ei tasunud võlgnik võlga peale pankrotihoiatuse saatmist. Võlgnik on võlga summas 52 102,37 eurot tunnistanud (29.10.2021 võlgniku vastuse p 3). Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevalt kohustusi vähemalt summas 103 874,08 eurot, kuid vara puudub. Kohus leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada, kuivõrd võlausaldaja on kohtu deposiiti tasunud pankrotimenetluse kulude katteks nõutava summa. PankrS § 85 lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandusvõi kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgnik peab nimetatud kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. PankS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Tulenevalt PankrS § 87 peab võlgnik osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel. PankrS § 88 lg 1 sätestab, et võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui on alust arvata, et võlgnik võib hoida kõrvale käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmisest, võib kohus halduri ettepanekul või omal algatusel kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu, lõike 3 järgi käesoleva paragrahvi

lõikes 2 nimetatud keeld kehtib pankrotimenetluse lõppemiseni, kui kohus ei määra teisiti. Elukohast lahkumise keelu sisu on konkretiseeritud TsMS § 379 lg-s 5, mille kohaselt elukohast lahkumise keeld seisneb isiku kohustuses mitte lahkuda oma elukohast kohtu loata kauemaks kui üheks ööpäevaks. Kooskõlas PankrS § 89 lg 1 punktidega 1-4 võib kohus teabe või vande andmise kohustuse täitmata jätmisel või elukohast lahkumise keelu rikkumisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Kui võlgnik on juriidiline isik kohaldatakse pankrotiseaduse §-des 85-89 sätestatut juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme suhtes ka siis, kui ta on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist (PankS § 90). Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti PankrS § 31 lg 1 alusel. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Lembit Ülperi. Üldkoosolekul osalemise õigus on kõigil võlausaldajatel kas isiklikult või esindaja kaudu, samuti võlgnikul ning isikutel, keda on üldkoosolekule kutsunud või kellel on lubanud üldkoosolekul osaleda kohus või haldur (PankS 80 lg 2). PankrS § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS 661 lg 1 kohaselt esitab haldur enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja võlausaldajatele kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni. Kalkulatsioonis peab haldur kajastama planeeritavad toimingud oma ülesannete täitmiseks, selleks kulutatava aja ning muud pankrotimenetluse kulud. Kalkulatsioonis tuleb kajastada ka kolmandate isikute, esindajate ja abiliste planeeritav kasutamine ning sellega seotud kulud. Seletuskirja kohaselt on VÕS-i tähenduses tegemist mittesiduva eelarvega. Juhul kui haldur soovib eelarve olulise ületamise korral nõuda tasu ja väljamõistetavate menetluskulude suurendamist, peab ta kohtule ja võlausaldajatele viivitamata teatama eelarve ületamisest. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud), ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Võlausaldaja on üldsõnaliselt väitnud, et ajutise halduri tasu suurus taotletud summas ei ole põhjendatud, kuid pole konkreetsemalt esile toonud, milliseid toiminguid või toimingutele kulunud aega ta põhjendamatuks peab. Kohus ei nõustu avaldaja seisukohaga. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 34 tundi. Kohus tutvunud ajutise halduri aruande ja tasutaotlusega leiab, et käesolev asi on tavapärasest keerukam ja mahukam. Ajutise

halduri aruande koostamise käigus on haldur analüüsinud ja võrrelnud võlgnikult ja temaga seotult isikutelt saadud arvukalt dokumente ja andmeid, et selgitada välja maksejõuetuse asjaolud, põhjused ja aeg ning vara ja võlgade suurus. Käesoleval juhul arvestab kohus halduri tasu määramisel ka sellega, et tegemist on äriühinguga, kelle tehingupartnerid asuvad suures osas väljapool Euroopa Liitu, mis teeb asja keerulisemaks. Ajutine haldur on koostanud põhjaliku analüüsi nii võlgniku kui ka majandustehingutega seotud lähikondse äriühingu majandustegevuse kohta. Ajutisele haldurile antud lühikese aja jooksul ei olegi mõeldav, et haldur suudab kõiki majandustehinguid sisuliselt kontrollida ja anda neile hinnangut ning lõpliku seisukoha, kas mingit tehingut saab tagasi võita või kas on piisav alus nõude esitamiseks juhatuse liikme vastu. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 85 eurot mahub kehtestatud piirmäära. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus halduri tasuks 2890 eurot ja maksab selle välja võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud summast. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks menetluskulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades asjaolu, et kohus on rahuldanud võlausaldaja avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, tuleb võlausaldaja menetluskulud tasuda pankrotivarast. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 ja § 144 p 1 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud ning kohtuväliseks kuluks menetlusosalise esindaja kulud. Riigilõiv pankrotiavalduselt 300 eurot ning ajutise halduri tasu ning kulutuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti tasutud summa tagasinõudmiseks 15 eurot, kokku 315 eurot (RLS § 59 lg 9 ja 10) on põhjendatud ja vajalik kulu. Samuti on põhjendatud registripäring ja tõlkekulud kokku 217 eurot. Avalduse kohaselt osutati õigusabi teenust hinnaga 175 eurot/tund ja 250 eurot/tund ilma käibemaksuta. Riigikohtu praktikas on peetud tsiviilasjades mõistlikuks tunnitasuks ilma käibemaksuta lahendis nr 3-2-1-115-13 – 120 eurot, aga ka 170 eurot lahendis 2-20-4817. Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus arvestades Riigikohtu praktikat ja õigusabi teenuste hindade tõusu, leiab, et põhjendatud on lugeda tunnihinnaks 175 eurot ilma käibemaksuta. Lepingulise esindaja on kulutanud 26 tundi ja 24 minutit. Hinnates võlausaldaja lepingulise esindaja kulu, leiab kohus, et menetluskulude nimekirjas välja toodud ajakulu on põhjendatud osaliselt. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et esindaja on kulutanud asja materjalide analüüsile, õigusliku positsiooni kujundamisele ja kliendiga kirjavahetusele 8 tundi (toimingud 02.06.2021-18.08.2021), pankrotihoiatuse ettevalmistamisele, esitamisele ja suhtlusele likvideerijaga 3 tundi (toimingud 23.08.2021-25.08.2021) ning pankrotiavalduse esitamisele 6 tundi ja 36 minutit (toimingud 06.09.2021-13. 09.2021), kokku 17 tundi ja 36 min. Arvestades, et tegemist on professionaalist advokaadist esindajaga, pankrotiavalduse esitamine ei ole õiguslikult keerukas, nõudekirja, pankrotihoiatuse ja pankrotiavalduse sisu kattub, siis leiab kohus, et põhjendatud aeg on 10 tundi. Arvestades, et esindaja on pidavalt andnud esindatavale menetlusest ülevaadet (viimati seoses vastusega võlgniku seisukohale) ning 09.11.2021 määrusega määras kohus ajutise halduri, mis ei toonud enne ajutise halduri aruande esitamist avaldajale kaasa mingeid menetlustoiminguid, siis ei ole 09.11.2021 ajakulu põhjendatud. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et 06.12.2021 menetlusdokumendiga seoses on esindaja teinud toiminguid 4 tunni ja 24 minuti ulatuses

(toimingud 01.12.2021 kuni 06.12.2021). Kohus leiab, et ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Deposiidi hüvitamise avaldust ei pea võlausaldaja põhjendama, sest lähtutakse eeldusest, et isik, kelle vastu nõue esitati, on oma kohustust rikkunud. Esindaja on ajutise halduri tasu osas üldsõnaliselt märkinud, et see pole tehtud tööga kooskõlas, samas konkretiseerimata, mis osas on see põhjendamatu. Arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu leiab kohus, et põhjendatud on ajakulu 3 tundi. Ülejäänud toimingute (20.09-12.10, 02.11, 03.11, 30.11, 13.12.2021) ajakulu on põhjendatud ja vajalik. Kokku peab kohus põhjendatud lepingulise esindaja ajakuluks (10t+1t 12min min+3t+24min+36 min+36 min+36 min+36 min) 17 tundi summas 2975 eurot (17*175). Menetluskulud kokku 3507 eurot (315+217+2975). Vastavalt PankrS § 39 lg 1 alusel edastab kohus käesoleva määruse kohtu registriosakonnale. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Kuivõrd võlgnikul kinnisvara pole tuvastatud, puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.