Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1 (3)

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Kostja kinnitas hagiavaldus ja kirjaliku vastuse nõude kättesaamist e-posti teel 10.01.2022. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Inbank AS-iga 16.10.2018. a järelmaksulepingu nr HHY14432, mille alusel anti kostjale laenu kokku summas 204,99 eurot ning kostja kohustus laenusumma koos intressiga tagastama vastavalt maksegraafikule. Kostja rikkus nimetatud lepingut ega teinud tagasimakseid õigeaegselt. Kostja rikkumise tõttu ütles Inbank AS lepingu ennetähtaegselt üles ja loovutas lepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hageja nõuab hagis kostjalt põhivõlga summas 158,01 eurot, intressi 19,04 eurot, võla sissenõudmiskulu 30 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivist summas 54,29 eurot ja edasiulatuvalt viivist põhinõudelt lepingujärgses määras 24% aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 265,19 eurot, millest 158,01 eurot on põhivõlg, 19,04 eurot intress, 30 eurot võla sissenõudmiskulu ja 58,14 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise põhivõlalt lepingujärgses määras 24% aastas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 järgi tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku summas 315 eurot, sh 75 eurot hagilt tasutud riigilõiv ja 240 eurot lepingulise esindaja kulud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 30 eurot, kokku 75 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses 2 (3)

ettenähtud määras, lähtudes hagihinnast. Seega saab lugeda tasutud riigilõivu summas 75 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud Julianus Inkasso OÜ jurist Marek Aunver. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal esindustoiminguteks 2 tundi. Hageja esindaja taotleb õigusabi eest tasu hinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta) ühe tunni eest, kokku 2 tunni eest tasu summas 240 eurot. Arvestades menetluse käiku ja asja keerukust, saab kohtu hinnangul lugeda vajalikuks ja põhjendatuks nii hageja esindaja ajakulu kui ka taotletavat tasumäära. Seega saab lugeda hageja lepingulise esindaja tasu summas 240 eurot hageja põhjendatud menetluskuluks. Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 315 eurot, sh 75 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 240 eurot lepingulise esindaja tasu. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud summas 315 eurot hageja kasuks välja kostjalt. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.