Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

2-16-9662 kostjate poolt nõude aegumisele tuginemine on vastuolus hea usu põhimõttega. Käesolevas asjas on kostja teadlikult ja pahatahtlikult põhjustanud hagejale kahju. Hageja rõhutab, et kostja varjas kahju põhjustamist osavalt. Kostja oli põhikirjast tulenevalt vastutav hageja kogu jooksva asjaajamise eest ja kohustatud tagama nõuetekohase raamatupidamise. Seega oli kostjal väga lihtne hagejat eksitada ja raamatupidamises varjata kahju põhjustamist. Lisaks Riigikohtu üldkogu on 03.03.2021 kriminaalasjas nr 1-17-2359 oluliselt muutnud oma varasemat seisukohta, mille kohaselt võis varasemalt äriühingu juhatuse liikme vastu mistahes tahtliku rikkumise korral esitada kahjunõude ainult viie aasta jooksul, mis on äriseadustiku järgi tavaline nõude esitamise tähtaeg, kuid Riigikohtu üldkogu hinnangul on teatud juhtudel siiski põhjendatud erandlik kümneaastane tähtaeg. Sellest tulenevalt isegi kui lähtuda kostja seisukohast, et käesolevale asjale kohaldub TsÜS § 146 ja MTÜS § 32, ei muuda see MTÜS § 32 sätestatud viie aastane aegumistähtaeg TsÜS § 146 lg 4 kehtetuks. Seega kostja ei arvestanud sellega, et tema poolt välja pakutud regulatsiooni puhul aegumistähtaeg saaks küll kulgema hakata teo tegemisest, ehk rikkumise hetkest, kuid sellegi poolest oleks see tähtaeg 10 aastat ja esimesed nõuded aeguksid alles 2020. a. III Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele tervikuna vastu. Kostja on seisukohal, et hageja on hagiavalduse põhjendustes ning faktoloogias esitanud teadvalt valeandmeid ning on tuginenud taolistele valeväidetele enda nõude põhistamisel. Kostja on lisaks seisukohal, et juhatuse liikme vastutuse eeldused on täitmata, kostja ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi, kostja tegevuse tulemusel ei ole tekkinud hagejale kahju, kostja poolt väidetavalt rikutud kohustuse eesmärgiks ei olnud tekkinud kahju vältimine, kostja väidetav tegevus ei ole põhjuslikus seoses kahju tekkimisega, kostja on täitnud enda juhatuse liikme kohustusi temalt oodatava hoolsusega ning isegi kui kostja on põhjustanud kahju, siis tuleb kahjuhüvitis vähendada nullini hageja enese osaluse tõttu. Kostja märgib, et aegumistähtaeg MTÜ juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tuleneva kahjuhüvitisnõude osas on erisättena reguleeritud MTÜS § 32 lg 3. Viidatud sättest johtuvalt on taolise nõude aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaja kulgemise algus on kindlaks määratud juhatuse liikme kohustuse rikkumisega (TsÜS § 147 lg 1 ja lg 2). Arvestades, et hageja heidab kostjale juhatuse liikme kohustuse rikkumisena ette alusetute ülekannet teostamist, siis käesoleval juhul algas aegumise arvestus iga üksiku ülekande osas ülekande teostamise kuupäeval. Hageja esitas hagiavalduse 21.06.2016 seega hageja nõuded, mis tulenevad ülekannetest, mis on teostatud enne kuupäeva 21.06.2011 (st viis aastat enne hagiavalduse esitamise kuupäeva) on aegunud. Seega 124 882.52 suuruse osa nõudest moodustav viimane makse tehti 18.01.2011 – sellest hetkest tuleb aegumistähtajaks arvestada MTÜS § 32 lg 3 järgi viis aastat. 18.01.2016 on nõude aegumistähtajaks. Kuna hagi esitati 21.06.2016, siis on nõue aegunud ning kostjal on õigus kohustuse täitmisest keelduda (kostja ei mööna siinjuures kohustuse olemasolu). Kostja hinnangul tema vastu ei ole õiguslikult võimalik esitada nõuet deliktiõiguse sätete alusel, sest kostjale etteheidetav rikkumine on hõlmatud „rikutud“ kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes. VÕS § 1044 lg 2 kohaselt ei või lepingulise kohustuse rikkumisest tulenevat kahju hüvitamist nõuda kahju õigusvastase tekitamise sätete järgi. Kostja ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi – ammugi mitte õigusvastase teoga. Alusetu on hageja väide, et kostja on saanud rikkumise läbi ise kasu. Koostöölepingu alusel maksti toetust hokiklubile Viiking Sport, mitte kostjale, ning hageja ei ole tõendanud, et kostja sai koostöölepingu täitmisest isiklikku kasu. Isegi kui hageja nõuet oleks võimalik kvalifitseerida VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel, siis on vale hageja väide, et ta sai kahju tekkimisest teada 30.06.2013 majandusaasta aruande koostamise käigus. Tegelikkuses teadsid hageja juhatuse liikmed vaidlusalustest maksetest sisuliselt 3 (11)

2-16-9662 simultaanselt nende maksete tegemisega. Seda, et hageja juhatuse liikmed olid nii koostöölepingust kui teostatud maksetest teadlikud on kinnitanud: (i) tunnistaja, hageja toonane juhatuse liige O; (ii) tunnistaja ja kunagine hageja juhatuse liige T; (iii) tunnistaja ja toonane hageja juhatuse liige H;(iv) hageja juhatuse liige J. M.; (v) T kostja poolt 23.09.2020 esitatud seletuskirjas ning (vi) kostja oma vande all antud seletustes. Kostja märgib, et nõude aegumisele tuginemine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega VÕS § 6 lg 2 alusel. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud ei hooletusest ega ka pahatahtliku käitumisega. Samuti ei ole kostja hageja väidetava nõude maksma panemist takistanud ega põhjustanud aegumist hagejale väärinformatsiooni andmisega või informatsiooni varjamisega, mis oleks olnud hagejale vajalik nõude esitamiseks. Kostja leiab, et 10-aastase aegumistähtaja kohaldamine ei ole võimalik. Kostja ei ole rikkunud oma kohustusi hageja juhatuse liikmena ega ole hagejale ka kahju tekitanud, liiati tahtlikult. IV Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Mittetulundusühingute seadus (edaspidi MTÜS, 01.02.2016 - 30.06.2017 kehtinud redaktsioon) § 32 lõike 3 alusel juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui mittetulundusühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS; 21.03.2016 - 09.01.2017 kehtinud redaktsioon) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Tsiviilseadustiku üldosa seadis (edaspidi TsÜS, 01.10.2015- 31.12.2017 kehtinud redaktsioon) § 150 lg 1 sätestab, et kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Harju Maakohtu menetluses on mittetulundusühingu Eesti Jäähokiliit hagi X ja Y ́u vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse palus hageja MTÜ Eesti Jäähokiliit kostjatelt Xlt ja Yult mõista välja kahjuhüvitise Xlt 130 882.52 eurot hageja põhikirja rikkudes makstud toetuste eest ja Y ́ult 63 881.24 eurot pangakontorist väljastatud raha omastamise eest, 48 653.49 eurot pangaautomaadist väljastatud raha omastamise eest ja 51 029.08 eurot isiklike kulude tasumise eest kaardimaksetega. 29.09.2020 kohtumäärusega kinnitati mittetulundusühingu

4 (11)

2-16-9662 Eesti Jäähokiliit ja Y ́u vaheline kompromiss, mille järgselt jätkas kohus menetlust hageja hagi kostja X vastu. Algselt on hageja esitanud kahju hüvitamise nõude kostja Xlt hageja põhikirja rikkudes makstud toetuste eest summas 130 882.52 eurot. Menetluse jooksul on hageja nõustunud sellega, et hagis nõutud summast 6 000 eurot on hagejale tagasi makstud. Hageja vähendas selle võrra oma nõuet kostja vastu. Hageja on seisukohal, et kostja on hagejale kahju põhjustanud 130 882.52 euro ulatuses, millest on hüvitamata 124 882.52 eurot. Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele tervikuna vastu. Kostja on seisukohal, et hageja on hagiavalduse põhjendustes ning faktoloogias esitanud teadvalt valeandmeid ning on tuginenud taolistele valeväidetele enda nõude põhistamisel. Lisaks eelnevalt on kostja seisukohal, et juhatuse liikme vastutuse eeldused on täitmata, kostja ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi, kostja tegevuse tulemusel ei ole tekkinud hagejale kahju, kostja poolt väidetavalt rikutud kohustuse eesmärgiks ei olnud tekkinud kahju vältimine, kostja väidetav tegevus ei ole põhjuslikus seoses kahju tekkimisega, kostja on täitnud enda juhatuse liikme kohustusi temalt oodatava hoolsusega ning isegi kui kostja on põhjustanud kahju, siis tuleb kahjuhüvitis vähendada nullini hageja enese osaluse tõttu. Kostja on seisukohal, et aegumistähtaeg mittetulundusühingu juhatuse liikme kohustuste rikkumisest tuleneva kahjuhüvitisnõude osas on erisättena reguleeritud MTÜS § 32 lg 3. Viidatud sättest johtuvalt on taolise nõude aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaja kulgemise algus on kindlaks määratud juhatuse liikme kohustuse rikkumisega (TsÜS § 147 lg 1 ja lg 2). Arvestades, et hageja heidab kostjale juhatuse liikme kohustuse rikkumisena ette alusetute ülekannet teostamist, siis käesoleval juhul algas aegumise arvestus kostja hinnangul iga üksiku ülekande osas ülekande teostamise kuupäeval. Hageja esitas hagiavalduse 21.06.2016 ja seega on aegunud hageja nõuded, mis tulenevad ülekannetest, mis on teostatud enne kuupäeva 21.06.2011, s.t viis aastat enne hagiavalduse esitamise kuupäeva. Seega tehti 124 882.52 suuruse osa nõudest moodustav viimane makse 18.01.2011, millest tulenevalt tuleb sellest hetkest arvestada aegumistähtajaks MTÜS § 32 lg 3 järgi viis aastat, millest tulenevalt oli nõude aegumistähtajaks 18.01.2016. Kuna hagi esitati 21.06.2016, siis on nõue aegunud ning kostjal on õigus kohustuse täitmisest keelduda (kostja ei mööna siinjuures kohustuse olemasolu). Kostja hinnangul ei ole tema vastu õiguslikult võimalik esitada nõuet deliktiõiguse sätete alusel, sest kostjale etteheidetav rikkumine on hõlmatud „rikutud“ kohustuse kaitseeesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes. VÕS § 1044 lg 2 kohaselt ei või lepingulise kohustuse rikkumisest tulenevat kahju hüvitamist nõuda kahju õigusvastase tekitamise sätete järgi. Kostja ei ole rikkunud juhatuse liikme kohustusi – ammugi mitte õigusvastase teoga. Alusetu on kostja seisukohal hageja väide, et kostja on saanud rikkumise läbi ise kasu. Koostöölepingu alusel maksti toetust hokiklubile Viiking Sport, mitte kostjale, ning hageja ei ole tõendanud, et kostja sai koostöölepingu täitmisest isiklikku kasu. Isegi kui hageja nõuet oleks võimalik kvalifitseerida VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel, siis on vale hageja väide, et ta sai kahju tekkimisest teada 30.06.2013 majandusaasta aruande koostamise käigus. Tegelikkuses teadsid hageja juhatuse liikmed vaidlusalustest maksetest sisuliselt simultaanselt nende maksete tegemisega. Kostja märgib, et nõude aegumisele tuginemine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega VÕS § 6 lg 2 alusel. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud ei hooletusest ega ka pahatahtliku käitumisega. Samuti ei ole kostja hageja väidetava nõude maksma panemist takistanud ega põhjustanud aegumist hagejale väärinformatsiooni andmisega või informatsiooni varjamisega, mis oleks olnud hagejale vajalik nõude esitamiseks. Kostja leiab, et 10-aastase aegumistähtaja kohaldamine ei ole võimalik. Kostja 5 (11)

2-16-9662 ei ole rikkunud oma kohustusi hageja juhatuse liikmena ega ole hagejale ka kahju tekitanud, liiati tahtlikult. Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja hageja täiendavate seisukohtadega, kostja vastusega ja poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus märgib, et kuivõrd hagiavaldus on esitatud 21.06.2016 siis asja lahendamisel lähtub kohus sellel ajal kehtinud seaduse redaktsioonist. Hageja heidab kostjale ette Eesti Jäähokiliidu presidendina hageja pangakontolt selgitusega „toetus“ raha maksmist Hokiklubi Viiking Sport MTÜ (hilisem nimi MTÜ Viiking Engineeria) pangakontole internetipangas teostatud ülekannetega kogusummas 130 882.52 eurot järgnevalt: Kuupäev Saaja summa Selgitus 1 11.1.2010 Hokiklubi Viiking Sport 3 834.70 eurot Toetus 2 25.3.2010 Hokiklubi Viiking Sport 1 278.23 eurot Toetus 3 13.4.2010 Hokiklubi Viiking Sport 6 391.16 eurot Toetus 4 27.4.2010 Hokiklubi Viiking Sport 1 278.21 eurot Toetus 5 4.5.2010 Hokiklubi Viiking Sport 19 173.49 eurot Toetus 6 4.5.2010 Hokiklubi Viiking Sport 6 391.16 eurot Toetus 7 5.5.2010 Hokiklubi Viiking Sport 12 782.33 eurot Toetus 8 6.5.2010 Hokiklubi Viiking Sport 19 173.49 eurot Toetus 9 12.5.2010 Hokiklubi Viiking Sport 2 045.17 eurot Toetus 10 18.6.2010 Hokiklubi Viiking Sport 19 173.49 eurot Toetus 11 21.6.2010 Hokiklubi Viiking Sport 10 225.86 eurot Toetus 12 22.6.2010 Hokiklubi Viiking Sport 2 045.17 eurot Toetus 13 18.1.2011 Hokiklubi Viiking Sport 21 090.00 eurot Toetus 14 30.1.2013 MTÜ Viiking Engineeria 6 000.00 eurot Toetus Kokku 130 882.52 Toetus eurot Kohus on tuvastanud, et käesoleval juhul puudub poolte vahel vaidlus järgnevate asjaolude üle: - kostja X oli hageja juhatuse liige perioodil 19.10.2001 – 24.10.2013, mida tõendab registri väljavõte (I köide tl 14-17); - kostja X oli hageja juhatuse esimees (president) ajavahemikul 01.03.2002-11.10.2011, mida tõendab registrist nähtuv 01.03.2002 üldkoosoleku otsus (I köide tl 13) ja kostja esindaja kinnitused; - perioodil 11.01.2010 – 30.01.2013 teostati hageja pangakontolt makseid kokku summas 130 882.52 eurot selgitusega toetus, mida tõendab hageja konto väljavõte (I köide tl 23 ja 24); - 6000 eurot on hagejale tagastatud R poolt 20.04.2017 selgitusega „30.01.2013.a MTÜ Viiking Engineeriale teostatud makse tagasimakse,“ mis on tõendatud 02.05.2017 vastuses hagiavaldusele esitatud maksekorraldusega (II köide, tl 258); - hageja on vähendanud oma nõuet kostja vastu 6 000 euro ulatuses ning hageja nõue kostja vastu on kokku summas 124 882.52 eurot, mis on tõendatud 22.10.2020 terviktekstis märgituga (VI köide, tl 18).

6 (11)

2-16-9662 Hagiavalduse esitamisel kehtinud MTÜS § 32 redaktsioon sätestab mittetulundusühingu juhatuse või muu organi liikme vastutuse. MTÜS § 32 lõike 1 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. MTÜS § 32 lg 2 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. MTÜS § 32 lg 3 kohaselt juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui mittetulundusühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Asjas kogutud tõenditest nähtuvalt ei ole hageja põhikirjas ega kokkuleppel juhatuse liikmega ette nähtud muud aegumistähtaega kui viieaastast aegumise tähtaega. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja vastutus tuleneb lepingulisest või lepinguvälisest suhtest. MTÜS § 28 lg 1 kohaselt on juhatuse liikmeks määramiseks vajalik tema nõusolek. Isiku valimisega juhtorgani liikmeks äriühingu poolt ja juhtorgani liikme nõusoleku andmine on mõlemapoolne tahteavaldus, millest tulenevalt on poolte vahel sõlmitud leping. Juhtorgani liikme ja äriühingu vahel sõlmitakse teenuse osutamise leping, täpsemalt käsundusleping, mis on suunatud töö tegemise ja teenuse osutamisele kui protsessile. (RKTKo 3-2-1-65-08) Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-17-3478 tehtud lahendi punktis 13.1. leidnud: „Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et hageja ja kostja kui juhatuse liikme vahel oli käsundilaadne õigussuhe. Kolleegium selgitab, et ka mittetulundusühingu juhatuse liikmeks olek on käsundilaadne õigussuhe mittetulundusühingu ja juhatuse liikme vahel, millele kohaldatakse lisaks mittetulundusühingute seaduse sätetele ka võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivaid sätteid (vt nt aktsiaseltsi kohta Riigikohtu 7. märtsi 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11889/42, p 14; osaühingu kohta 8. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 33).“ Eeltoodust tulenevalt on hageja kui mittetulundusühingu ja kostja kui juhtorgani liikme vaheline suhe käsitletav lepingulise suhtena ning kohtu hinnangul sellest tulenevalt ei ole hageja nõuet võimalik kvalifitseerida deliktiõiguse alusel esitatud nõudena. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõude viie aastane aegumistähtaeg kooskõlas MTÜS § 32 lõikest 3 tuleneva 5-aastase aegumistähtajaga. Tulenevalt TsÜS § 147 lg 1 ja lg 2 määratakse aegumistähtaja kulgemise algus kindlaks juhatuse liikme kohustuse rikkumisega. Käesoleval juhul on kohustuste rikkumisena kostjale Xle heidetud ette perioodil 11.01.2010 – 30.01.2013 teostatud ülekandeid. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et 6 000 eurot on hagejale tagastatud ning seega hagejale väidetavalt tekkinud kahju seoses 30.01.2013 ülekandega summas 6 000 eurot on ära langenud, mille võrra on ka hageja vähendanud oma nõuet. Pooled on menetluse vältel kinnitanud, et 18.01.2011 oli viimane kahju tekitav tegevus. Kohus viitas sellele ka 31.08.2021 toimunud kohtuistungil (VI köide tl 163 pöördel). Hageja esitas hagiavalduse 21.06.2016, seega kohus nõustub kostja vastuväidetega, et hageja nõuded, mis tulenevad ülekannetest, mis on teostatud enne kuupäeva 21.06.2011 (st viis aastat enne hagiavalduse esitamise kuupäeva) on aegunud. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

7 (11)

2-16-9662 TsÜS § 146 lg 4 sätestab, TsÜS § 146 lõigetes 1–3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Kuigi Riigikohtu tsiviilkolleegium on asjas nr 3-2-1-191-12 asunud seisukohale, et TsÜS § 146 lg 4 ei kohaldu aktsiaseltsi juhatuse liikme vastu esitatud kahju hüvitamise nõude aegumisele, on Riigikohtu üldkogu kriminaalasjas nr 1-17-2359 erinevalt eelviidatud tsiviilkolleegiumi seisukohast leidnud, et kümneaastane aegumistähtaeg võib olla kohaldatav nii aktsiaseltsi kui ka osaühingu juhatuse liikme vastu esitatava kahju hüvitamise nõude aegumisele, kuid seda eelkõige erandlikel juhtudel. Kohtu hinnangul on eeltoodud Riigikohtu seisukoht kohaldatav ka mittetulundusühingute juhatuse liikme vastutuse korral. Riigikohus on kriminaalasjas nr 1-17-2359 tehtud otsuse punktides 65 – 67 selgitanud erandlikke asjaolusid, mille esinemisel esineb alus kohaldada juhatuse liikme vastutusele 10-aastast tähtaega. Riigikohus on leidnud, et „TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud tahtlik rikkumine peab siiski olema selline, mida saab pidada tahtlikuks heade kommete vastaseks tegevuseks. Kohustuse tahtliku rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses on tegemist juhul, kui isik soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Juhatuse liikme ja äriühingu vahelises suhtes on niisugune tahtlik heade kommete vastane tegu eeskätt tahtlik lojaalsuskohustuse rikkumine ja sellega kahju tekitamine, kui juhatuse liige ei ole oma huvide konflikti avaldanud tema tegevust kontrollivatele isikutele. Äriühing ei saa kümneaastasele aegumistähtajale tugineda siis, kui juhatuse liikme tegevust kontrollivatele isikutele oli huvide konflikt teada. /.../ äriühingu juhatuse liikmel on ametis oleku ajal laialdased võimalused oma kuritarvitusi varjata ja juhatuse liikme kohustuste tahtlik rikkumine võidakse seetõttu avastada alles siis, kui juhatuse liige on ametist lahkunud ja/või äriühing on muutunud maksejõuetuks. Kuna TsÜS § 37 lg 4 järgi arvestatakse aegumistähtaega rikkumise toimepanemisest, mitte sellest teadasaamisest, siis on kümneaastase aegumistähtaja kohaldamine põhjendatud just olukorras, kus juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud sellise tegevusega, mida saab pidada tahtlikuks heade kommete vastaseks kahju tekitamiseks VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 sätestatuga analoogilises mõttes. Muudel juhtudel on viieaastase aegumistähtaja kohaldamine põhjendatav oma kohustusi rikkunud juhatuse liikme usalduse kaitse ja õiguskindlusega. Oma õigusi kuritarvitanud juhatuse liige sellist kaitset ei vääri ja lühema aegumistähtaja kohaldamist ei saa põhjendada ka tsiviilkäibes valitseva usalduspõhimõttega. /.../ Üldkogu märgib, et igal üksikjuhtumil tuleb eraldi hinnata, kas tegemist on tahtliku heade kommete vastase kahju tekitamisega eespool osutatud tähenduses (vt p 65). /.../ Samuti järeldub ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludest, et nõukogu liikmed ei teadnud vaidlusaluste tehingute tegemise ajal, et süüdistatav on tegutsenud huvide konfliktis (vt ringkonnakohtu otsuse p 105).“ Kohus leiab, et eeltoodud Riigikohtu seisukoht kuulub kohaldamisele ka mittetulundusühingu juhatuse liikme vastutusel, millest tulenevalt on erandlike asjaolude ilmnemisel võimalik kohaldada TsÜS § 146 lg 4 tulenevat 10-aastast aegumise tähtaega. Alljärgnevalt hindab kohus, kas kostja tegevuses esinevad erandlikud asjaolud, mille tõttu on võimalik kohaldada erandlikku 10-aastast aegumistähtaega. Kohus analüüsib järgnevalt, kas käesoleval juhul on tegemist tahtliku heade kommete vastase kahju tekitamisega ja tahtliku rikkumisega. Kohus kuulas 31.08.2021 kohtuistungil vande all üle hageja seadusliku esindaja R. Kohtuistungil palus kohus selgitada, mida ja kelle eest kostja oma tegusid varjas ning miks hageja ei esitanud nõuet kostja vastu varem. Seadusliku esindaja R ütluste kohaselt: ei varjatud minu eest. Mina tol ajal ei olnud keegi. Seda tol ajal varjati EJHL eest. 2014. a perioodi kohta ma selgitasin, et parim selgitus, mis ma saan anda, on see, et ma ei tulnud 8 (11)

2-16-9662 EJHL ja ei hakanud esimese asjana otsima seda, kuidas ma saaksin süüdistada minu eelkäijaid. Vaid ma tulin Jäähokiliitu selleks, et hakata juhtima jäähokit. Ja ma tegin seda oma parimate teadmiste ja oskuste juures ja ma olen selle organisatsiooni tänaseks aidanud ikkagi väga heasse seisu eesti spordis. Kui me võtame, miks ma sellega kohe ei hakanud tegema, siis ütlen veel, et ei olnud aega ega ressursse, ei ajalist ega inimressurssi selleks, et hakata selgitama välja asjaolusid, kuidas on kasutatud varasemalt EJHL rahasid. Mida ma rohkem ma sinna sisse elasin, seda rohkem ma nägin, kuidas neid asju minu hinnangul nii põhikirja-kui seadusevastaselt kasutatud ja siis tekkisid need küsimused, millega me pöördusime kohtusse ja politseisse esimesel võimalusel kui me olime selleks suutelised (VI köide tl 163 pöördel). Kohus leiab, et asjaolu, et hageja uus seaduslik esindajal ei olnud aega ja ressursse kostja vastu nõuete esitamiseks viieaastase aegumistähtaja möödumist, ei anna alust kohaldada nõudele kümneaastast aegumistähtaega. Kohtu hinnangul tuleneb hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustest, et kostja ei varjanud hageja eest haginõude aluseks olevaid tehinguid, need olid hagejale teada alates nende teostamisest. Samuti leiab kohus, et asjaolu, et hageja juhatuse koosseis on vahetunud, ei ole aluseks kostja suhtes erandliku TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud 10-aastase aegumistähtaja kohaldamiseks. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole teostatud makseid salajas hoidnud ega varjanud koostöölepinguid ega asjaolu, et täiendav klubi loodi, mis on tõendanud ka vande all üle kuulatud tunnistajate ütlustega. Seda, et hageja juhatuse liikmed olid nii koostöölepingust kui teostatud maksetest teadlikud on kinnitanud: (i) tunnistaja, hageja toonane juhatuse liige O (22.09.2020 protokoll, V köide tl 142 ja 142 pöördel); (ii) tunnistaja ja kunagine hageja juhatuse liige T (22.09.2020 protokoll, V köide tl 144-145); (iii) tunnistaja ja toonane hageja juhatuse liige H (22.09.2020 protokoll, V köide tl 145 pöördel-146); (iv) hageja juhatuse liige J. M. (23.09.2020 protokoll, V köide tl 176 ja 176 pöördel); (v) T kostja poolt 23.09.2020 esitatud seletuskirjas ning (vi) kostja oma vande all antud seletustes. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et eeltoodud tunnistajate ütlustega on tõendatud, et hageja väited kostja X tahtlikust heade kommete vastasest käitumisest on tõendamata. Eeltoodust tuleneb, et kuigi Riigikohus leidis viidatud kriminaalasjas, et ringkonnakohus kohaldas juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudele õigesti TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastast aegumistähtaega, ei ole käesolevas tsiviilasjas kostja X osas täidetud TsÜS § 146 lg 4 kohaldamise eeldused. Riigikohus leidis eelviidatud kriminaalasja lahendis, et kümneaastane aegumistähtaeg võib olla kohaldatav nii aktsiaseltsi kui ka osaühingu juhatuse liikme vastu esitatava kahju hüvitamise nõude aegumisele, kuid seda üksnes siis, kui juhatuse liige on tekitanud kahju tahtliku heade kommete vastase tegevusega VÕS § 1045 lg 1 p-s 8 sätestatuga analoogses mõttes ning tema tegevus ei olnud teda kontrollivatele isikutele teada. Äriühingu juhatuse liikmel on ametis oleku ajal laialdased võimalused oma kuritarvitusi varjata ja juhatuse liikme kohustuste tahtlik rikkumine võidakse seetõttu avastada alles siis, kui juhatuse liige on ametist lahkunud. Kui aga juhatuse liikme tegevust kontrollivatele isikutele oli huvide konflikt teada, ei saa äriühing tugineda kümneaastasele aegumistähtajale (Riigikohtu üldkogu 3. märtsi 2021. a otsus kriminaalasjas nr 1-17-2359, p-d 61–67). Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt organiseeris kostja MTÜ Eesti Jäähokiliit presidendina hageja pangakontolt selgitusega „toetus“ raha maksmise Hokiklubi Viiking Sport MTÜ (hilisem nimi Viiking Engineeria) pangakontole internetipangas teostatud ülekannetena kogusummas 130 882.52 eurot 14 maksega perioodil 11.01.2010 – 30.01.2013. Kohus on seisukohal, et eelnevalt kohtuotsuse põhjendustes toodud alustel ei ole kostja X tegevus käsitletav tahtliku heade kommete vastase tegevusena ehk tahtliku lojaalsuskohustuse rikkumisena ja sellest tuleneva kahju tekitamisena. Samuti leiab kohus, 9 (11)

2-16-9662 et kohtulahendis eeltoodud põhjendustest tuleneb, et kostja oli oma väidetava huvide konflikti avaldanud mittetulundusühingu kontrollivatele isikutele, millest tulenevalt said kostja teod hagejale teatavaks väidetavate rikkumiste ajal, millest tulenevalt kuulub kohaldamisele MTÜS § 32 lg-s 3 sätestatud viieaastane aegumistähtaeg. Seega ei ole käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus hageja mittetulundusühing ei saanud kostja varjamise tõttu tema tegudest aegumistähtaja jooksul teada, mis õigustaks erandliku TsÜS § 146 lg 4 sätestatud kümneaastase tähtaja kohaldamist. Kostja on tsiviilasja menetluse käigus tõstatanud küsimuse hageja juhatuse liikme vihavaenust kostja vastu, leides, et nõude esitamine kostja vastu tulenebki hageja juhatuse liikme R isiklikust vihavaenust kostja vastu. Kohus on tulenevalt menetluses tõusetunud vihavaenu etteheitest rahuldanud hageja taotluse hageja juhatuse liikme vande all ülekuulamiseks. Hageja juhatuse liige R on 31.08.2021 toimunud kohtuistungil vande all selgitanud: „Sellist arvamust, et mul on vihavaen, võib põhjustada ilmselt see, et kui ma hakkasi EJHL asjadega tegelema 2014. a lõpus, siis hakkasid järjest välja tulema laastamistöö tulemused, mida kõnealused isikud olid jäähokile teinud ja sealt võis tekkida mingisugune ettekujutus, et mina tahan kellelegi midagi halba või mida iganes. Lihtsalt ma olin sunnitud nende küsimustega tegelema. Vaidlusalusel ajal ma ei olnud EJHLs mitte keegi. Ma mängisin jäähokit klubis HC Panter. See oli ka enne seda vaidlusalust aega. Ma mängisin viimati viimase hooaja 2012. ma mängisin aktiivselt kuni hooajani 2004-2005 ja sealt edasi oli selline, et näiteks osalesin play-off mängudel ja ei olnud tervet hooaega meeskonnaga kaasas, aga ma olin mängijana siiski HC Panteriga seotud. Viimane hooaeg oli 2011-2012.mängijana mul ei olnud ei X ega EJHLga mingit kokkupuudet. Mängija ei puutu kokku ei alaliidu juhi ega alaliidu juhtstruktuuriga. Minule teadaolevalt sellist HC Panteri toetamist ei toimunud üldse.“ Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodud hageja seadusliku esindaja ütlustest, et hageja seaduslik esindaja ei tunnista vihavaenu esinemist. Samas leiab kohus, et R eeltoodud ütlustest ja (i) tunnistaja, hageja toonase juhatuse liikme O (22.09.2020 protokoll, V köide tl 142 ja 142 pöördel); (ii) tunnistaja ja kunagise hageja juhatuse liikme T (22.09.2020 protokoll, V köide tl 144-145); (iii) tunnistaja ja toonase hageja juhatuse liikme H (22.09.2020 protokoll, V köide tl 145 pöördel-146); (iv) hageja juhatuse liikme J. M.i (23.09.2020 protokoll, V köide tl 176 ja 176 pöördel); (v) T kostja poolt 23.09.2020 esitatud seletuskirjas ning (vi) kostja oma vande all antud ütlustest ilmneb, et MTÜ Eesti Jäähokiliit juhtorganite koosseisu muutus lõi olukorra, kus käesoleval ajal on hageja juhatuse liikmeks varasema juhatusega konkureeriva alaliidu koosseisu kuulunud isik. Kohtu hinnangul ei välista eelnimetatud asjaolu hageja subjektiivset hoiakut kostja P. X varasema tegevuse suhtes ja sellest tulenevat kahju hüvitamise nõude esitamist. Kostja vastuväidete kohaselt oli vaidlusaluse „toetuse“ raha maksmine Hokiklubi Viiking Sport MTÜ-le (hilisem nimi MTÜ Viiking Engineeria) oli tingitud MTÜ Eesti Jäähokiliidu vajadusest kuuluda Rahvusvahelise Jäähokiliidu ehk IHF koosseisu, mis kostja ja tunnistajate ütluste kohaselt oli vajalik selleks, et tagada eesti sportlastele rahvusvaheliste võistluste kogemus. Kostja ütluste kohaselt oli Rahvusvahelise Jäähokiliidu ehk IHF koosseisu kuulumise eelduseks 4 alaliidu ehk klubi olemasolu, milleks oligi vajalik MTÜ Eesti Jäähokiliit poolt neljanda klubi ehk Hokiklubi Viiking Sport MTÜ-le (hilisem nimi MTÜ Viiking Engineeria) rahastamine. Kostja ja tunnistajate ütluste kohaselt ei olnud selleks mujalt võimalik rahalisi vahendeid hankida. Hageja juhatuse liikme R ütluste kohaselt selline vajadus puudus. Vaatamata kohtu poolsele selgitamiskohustusele pooled oma seisukohti ei tõendanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et olukorras, kus hageja endisele juhatuse liikmele ette heidetavate tegude põhistusena on kostja esile toonud vajaduse spordi liidu ja selle valdkonna arendamise vajaduse Eestis ja hageja ei ole vastupidist tõendanud ning kostja tegevus oli hageja kontrolliorganitele toetuste 10 (11)

2-16-9662 väljamaksmise ajal teada, puudub kohtu hinnangul alus kostjale ebalojaalset ja hea usu põhimõtte vastast tegevust ette heita. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja puhul on põhjendatud kohaldada viieaastast aegumistähtaega, et tagada talle juhatuse liikme usalduse kaitse ja õiguskindlus. Eeltoodud arvesse võttes leiab kohus, et hageja mittetulundusühingu Eesti Jäähokiliit nõue X vastu kahju hüvitamiseks summas 124 882.52 eurot tuleb jätta rahuldamata seoses nõuete aegumisega.

Menetluskulude jaotus Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis jätab kohus hageja mittetulundusühingu Eesti Jäähokiliit ja kostja X menetluskulud hageja mittetulundusühingu Eesti Jäähokiliit kanda. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

11 (11)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.